TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-15-6

§-dest 2 lg 1, 3 p 1, 8 lg 1, 9 lg 1, 208 lg 1, TSÜS §-dest 7 lg 1, 8 lg 1, 26, 34 lg 1 tulenevalt võib järeldada et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel eksisteeris võlaõiguslik suhe ehk oli 2 sõlmitud tehing, mis on müügilepingu tunnustega. Lepingu vorm ei olnud vastuolus seadusega. Leping oli sõlmitud isikute vahel, kes olid teovõimelised ja õigusvõimelised. Seega vastustaja järeldused ei oma tähtsust tehingu õigusjõu määramisel. Tehing on kehtiv ja tehingust tulenevad kohustused ja õigused kuuluvad täitmisele. Tehingu tühistamise kord on sätestatud TSÜS-iga. 6. Vastustajal jäi kohaldamata

§ 29

.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda

§ 29

lg-st 3, millest tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada

§ 29

lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut

§ 29

lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

§ 29

lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsus on ebaseaduslik, korralduse põhjenduses esile toodud asjaolud ei ole piisavad, otsitud, ei ole õiglased ja paljasõnalised ning ei vasta tõele. Maksuotsus ei ole selge ja põhjendatud. Antud asjaolud on aluseks maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja märgib, et maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Maksuotsuses, mille lahutamatuks osaks on kontrollakt, on kajastatud maksustamise seisukohast tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud, on antud hinnang maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele. Maksukohustus on kaebuse esitajale määratud seaduse alusel, suuruses ja korras.
2. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei ole arvetel nr 080942/2014 08.09.2014 ja nr 220942/2014 22.09.2014 märgitud tehingud toimunud ning Järvetähe OÜ ei ole Lambin OÜ-lt eelnimetatud arvetele märgitud kaupa soetanud. Kaebuse esitaja järeldus, et maksuhaldur on kontrollakti teinud valedel alustel, tugineb kaebusest nähtuvalt venekeelse sõna закол analüüsile. Samas on maksuhalduri analüüs kauba üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud kauba nimetuse osas üksnes üks tõend teiste tõendite kogumis. Maksuhaldur on väidetavate tehingute kohta esitatud dokumentides esinevaid 3 puudusi ja vastuolusid põhjalikult analüüsinud kontrollakti punkti 1.1.2.1 alapunktides a, b, e, g, i, k.
3. Käsitledes kaebuse esitaja kauba venekeelsele nimetusele tuginevat põhiargumenti, peab maksuhaldur vajalikuks juhtida siinkohas tähelepanu vastuolule 04.08.2014 (lepingul aastaarvuks 1014) väidetavalt sõlmitud lepingu lisasse ning arvetele nr 080942/2014 08.09.2014 ja nr 220942/2014 22.09.2014 märgitud kauba eestikeelse nimetuse osas, sest nimetatud dokumentides on kauba nimetus erinev. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 vastuvõetud kalapüügieeskirjas puudub püügivahendite hulgas mõiste „põhjamõrd“. Kui kaebaja tegevusalaks oli kalapüük, siis pidanuks ta vastavat valdkonda reguleerivates õigusaktides käsitletud mõistetest teadlik olema.
4. Vaidlust ei ole selle üle, et erinevates, väidetavalt toimunud tehingute kohta koostatud dokumentides on kauba nimetus erinev, samuti on erinev lepingusse ja arvetele märgitud kauba kogus ning hind. Maksuhaldur leiab, et ühe ja sama tehingu kohta koostatud dokumentides sisalduvad vastuolulised andmed on pigem tõendiks tehingute mittetoimumise kohta. Samas ei olnud maksuotsuse koostamise ajendiks ainuüksi vastuolud dokumentaalsetes tõendites.
5. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus võtnud seletusi ning korraldanud kahel korral vaatluse. Maksuhaldur on kontrollaktis analüüsinud ka Järvetähe OÜ väidetavat tehingupartnerit Lambin OÜ ning selle äriühingu kohta selgunud asjaolud on kinnitanud maksuhalduri seisukohta tehingute mittetoimumise kohta. Kõik eelnimetatud tõendid kogumis on aluseks maksuhalduri maksuotsuses väljendatud seisukohale. Vastuolud seletustes olid sedavõrd märkimisväärsed, et kaebuse esitaja ise ei ole julgenud neid oma kaebuses käsitleda. Järvetähe OÜ ei esitanud ka koos eriarvamusega ühtegi tõendit ega arvestatavat väidet, mis oleks maksuhalduri seisukohti muutnud. Tehingute toimumise kahtluse alla seadmisel peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks olema võimeline esitama maksuhaldurile usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kas, millal, kuidas ja kelle käest ta ettevõtluses kasutatava kauba saanud on. Kui tehingu toimumist usaldusväärselt tõendada ei suudeta, ei ole ka tehingu kajastamine maksuarvestuses lubatud ning maksuarvestust tuleb vastavalt korrigeerida. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse üheks kriteeriumiks lisaks formaalsetele, arvele esitatavatele nõuetele, on ka sisuline nõue ehk kaup peab olema reaalselt soetatud arvel näidatud isikult, mitte kelleltki kolmandalt. 4
6. Käesoleval juhul ei ole tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega vaid maksuõigusliku vaidlusega ning maksukohustuslane, käesoleval juhul Järvetähe OÜ, ei saa maksuhaldurile ette kirjutada millisele seisukohale peaks maksuhaldur asuma. Maksuhalduri õigused ja kohustused tulenevad seadusest (MKS jm) ning seadusest tulenev on ka maksuhalduri õigus maksuarvestuse kontrollimisel tehingute toimumisele hinnangu andmine. Kohtu otsus ja põhjendused
7. Järvetähe OÜ on vaidlustanud kohtus MTA 17.02.2015 maksuotsuse osas, milles maksuhaldur jättis osaliselt rahuldamata kaebaja käibemaksu tagastusnõude. Maksuhaldur rahuldas perioodi september 2014 tagastusnõude summas 6317,34 eurot ja jättis tagastamata summas 8400 eurot. Käibemaksu tagastusnõude rahuldamata osa aluseks oli OÜ Lambin 22.09.2014 arve nr 220942/2014 ja 08.09.2014 arve nr 080942/2014, summas 50 400 eurot, sealhulgas käibemaks 8400 eurot. Maksuhaldur on maksuotsuses tuvastanud, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei toimunud nimetatud arvetel kajastatud tehinguid ning kaebaja ei ole septembris 2014 Lambin OÜ väljastatud arvetel kajastatud kaupa soetanud.
8. KMS § 29 lg 3 p 1 sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
9. Järvetähe OÜ on kohtule esitatud kaebuses tuginenud arvetel näidatud tehingute reaalse toimumise tõendamisel neljale asjaolule: 1) kaebaja ja Lambin OÜ vahel oli sõlmitud tarneleping kalapüügivahendite tarnimiseks ja vastu võtmiseks ning kaupade eest tasumiseks, 2) tehingute eest tasumise kohta on esitatud sularaha tasumise kviitung ja kaupade üleandmisevastuvõtmise akt, 3) kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kaubaks olid mõrrad (kalapüügivahendid), mitte klambrid, nagu on vastustaja kontrollaktis leidnud, 4) maksuhalduri järeldused lepingu sõlmimise või mittesõlmimise osas on vastuolus võlaõigusseadusega (

).

1. Vaidlust selles, et kaebaja on esitanud vastustajale Lambin OÜ ja Järvetähe OÜ vahel sõlmitud tarnelepingu ja sularaha kviitungi, ei ole. Kuid ainult nende tõendite pinnalt ei saa lugeda tõendatuks, et arvetel märgitud tehingud tegelikult poolte vahel ka reaalselt toimusid, kui esinevad muud asjaolud, mis seavad kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise. 5
2. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja kohtule esitatud kaebuses kõige olulisemaks tehingu toimumise ja kauba olemasolu tõendamisel pidanud selgitusi kauba venekeelse termini „закол“ osas. Kui kaebaja toob kaebuses välja sõna „закол“ tõlkeid erinevatest sõnaraamatutest ja veebiaadressidelt, on tegelikult kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kaubaks „заколeг“. Kohus on esitatud materjalide alusel seisukohal, et ei kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole maksuhaldur nimetatud asjaolule määravat tähtsust kõigi teiste tuvastatud asjaolude kõrval omistanud. Kontrollakti punktis 1.1.2.1, alapunktis a) on maksuhaldur välja toonud, et arvetele on märgitud kaubaks avavee püügivahend mõrd 5 (tlk.50), tarnelepingu lisas on kaubaks põhjamõrd 5 m (tlk.60 pöördel), kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis on kaubaks klambrid (tlk.108). Tunnistades, et venekeelne sõna „закол“ võib tähendada tõlkes ka kalapüügivahendit, ei muuda see asjaolu teisi, maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, milliseid kaebaja vaidlustanud ei ole. Lisaks kauba erinevatele nimetustele erinevates dokumentides, on maksuhaldur kontrollaktis märkinud, et 27.01.2015 toimunud asjade ettenäitamisel selgus, et erinevatel kaupadel olid erinevad mõõdud, mistõttu ei olnud arve alusel võimalik kindlaks teha millises mõõdus mõrraga on tegemist. Samuti pidi kaup tarnelepingu järgi vastama toote sertifikaatidele, kuid neid ei olnud kaebaja koos arvega esitanud ega polnud ka hiljem esitada. Lisaks kauba erinevatele nimetustele on erinevates dokumentides erinev ka kauba kogus ja hind. Seega saab nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et ühe ja sama tehingu kohta koostatud dokumentides sisalduvad vastuolulised andmed on pigem tõendiks tehingute mittetoimumise kui toimumise kohta.
3. Nagu juba märgitud, ei rajane vaidlustatud maksuotsus ainult Lambin OÜ 08.09.2014 ja 22.09.2014 esitatud arvete KMS §-s 37 esitatud nõuetele vastavusele, vaid kontrollaktis on põhjalikult analüüsitud ka teisi tehinguga ja tehingu pooltega seotud asjaolusid. Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud mitmel korral tehingutega seotud isikutelt seletusi, on kahel korral teostanud vaatlusi. Menetlustoimingutes selgunud asjaolud on kogumis andnud põhjendatud kahtluse, et arvetel märgitud tehinguid arvetel näidatud poolte vahel toimunud ei ole. Kontrollaktis on nimetatud tehingutega seotud asjaolusid analüüsinud maksuhaldur vähemalt 10-l leheküljel. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja vaidlustanud maksuhalduri seisukohti ja järeldusi tulenevalt olulistest vastuoludest asjaosaliste poolt antud seletustes. Kuna kaebaja ei ole maksuotsust nende asjaolude ja järelduste osas vaidlustanud, puudub ka kohtul vajadus neid hinnata. 6
4. Kaebaja on kaebuses tsiteerinud mitmeid võlaõigusseaduse sätteid, ning leidnud, et kontrollija järeldused lepingu sõlmimise või mittesõlmimise osas on vastuolus võlaõigusseadusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul ei ole tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, vaid maksuõigusliku vaidlusega.
5. Eelneva alusel ja hinnanud poolte väiteid ja esitatud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Järvetähe OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning kohus jätab kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on kogutud tõendite alusel teinud õige järelduse, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud tehinguid toimunud. Kaebaja ei ole tehingute reaalse toimumise kohta veenvaid ja usaldusväärseid tõendeid esitanud. Ainult ühe maksuotsuses toodud asjaolu välja toomine ja õiguslik argumenteerimine ei ole piisavad tõendamaks, et tehing tegelikult poolte vahel toimus. Seega oli kaebaja perioodil september 2014 sisendkäibemaksu hulgas alusetut kajastanud Lambin OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 8400 eurot.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 7