) § 121 lg 1 järgi ja mõisteti temale 1 karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti Viktor Melnitšenkole karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati seda karistust Viktor Melnitšenkole Harju Maakohtu 07.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8738
lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o5 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust alates 21.03.
Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Viktor Melnitšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetavaga seotud kõrge riskitaseme ( 39 %) tõttu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub kohtul jätta Viktor Melnitšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viktor Melnitšenko poolt toime pandud korduvad kuriteod (sh ka vangistuse kandmise ajal), tema varasem elukäik ning sõltuvus narkootilistest ainetest annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Viktor Melnitšenko puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Viktor Melnitšenko puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav üksnes vangistuses viibimisega. Viktor Melnitšenko avaldas kohtule, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda; ta on senise elu üle järele mõelnud. Ta soovib alustada elu uuelt leheküljelt. Elukoht oleks tal XXXX. Tööd saaks ta äia abiga. Ta on nõus Tartu Vangla iseloomustuses temale
2 alusel pandavate lisakohustustega; sh. ka sõltuvusraviga, kui seda peetakse temale vajalikuks( Tartu Vangla poolt taotletud 5. lisakohustus). Kohtuniku seisukoht Viktor Melnitšenko kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas
lg 2 p-de 1, 2 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Melnitšenko temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viktor Melnitšenko kuritegelik aktiivsus on olnud vabaduses väga suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude (isikuvastaste, varavastaste, õigusemõistmisevastaste, rahvatervisevastaste süütegude) toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Tähelepanu väärib see, et 2 oma viimase kuriteo pani Viktor Melnitšenko toime vanglas karistust kandes. Seejuures oli see tegu toime pandud ajal, mil tal oli enamus karistusajast juba kantud ning järelikult oleks karistus pidanud oma eripreventiivset mõju juba avaldama. Lisaks on Viktor Melnitšenko veel pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist, seega ajal, mil ta oli teadlik temale mõistetud uuest karistusest ning mil see oleks võinud teda täiendavalt õiguskuulekusele suunata, toime pannud distsipliinirikkumise vanglas, mille eest karistati teda noomitusega. Kõik eelnevalt kirjeldatu osutab Viktor Melnitšenko kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei ole karistustest tahtnud või suutnud teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks. Ta ei ole pidanud vajalikuks allutada end reeglitele ning on isegi vangla kontrollitud tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. See viitab kohtuniku hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab kinnipeetav oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod. Lisaks puudub Viktor Melnitšenkol vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas viibimist ning vähest töötegemise ja tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Teda on materiaalselt lubanud toetada tema abikaasa, kuid arvestades asjaolu, et abikaasa on XXXX, siis ei saa selline toetus olla piisav. Kohtunik juhib tähelepanu sellele, et enne vangistust hankis Viktor Melnitšenko toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel – pani toime varavastaseid kuritegusid ning käitles narkootilisi aineid. Järelikult tõstab töökoha puudus ning sellest tõukuv legaalsete materiaalsete vahendite puudus Viktor Melnitšenko puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Positiivne on see, et Viktor Melnitšenko on vanglas läbinud mitmeid kuriteospetsiifilisi sotsiaalprogramme ning väidab, et saab oma probleemidest aru ning et ta tahab oma varasemat elustiili muuta. Samas nähtub tema iseloomustusest, et Viktor Melnitšenkol on olemas küll kaugemad eesmärgid, kuid puudub reaalne strateegia, kuidas neid eesmärke saavutada. On selge, et üksnes rehabilitatsiooniprogrammide läbimisest ning sealt omandatud teadmistest ei ole kasu, kui isik ei oska või ei suuda neid tegelikus elus rakendada. Vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad narkootikume tarbivad isikud, lävima hakkamine võib ta suure tõenäosusega uuesti viia varasema, pika aja jooksul juurdunud joovastavate ainete tarbimise harjumuse juurde. Järelikult on Viktor Melnitšenko puhul endiselt oht, et ta jätkab ka narkootikumidega seotud kuritegude toimepanekut. Kõike eelnevat kogumis hinnanud, eelkõige aga korduvat karistatust , asub kohus seisukohale, et Viktor Melnitšenko katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.