Obsah (8)

§ 5§ 638§ 637§ 405§ 442§ 232§ 652§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-56515 Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi OSAÜ

§ 5lg-s 1 sätestatuga.

1. 05.07.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 10.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 1295 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus täielikult arvestamata kostja seisukoha ning nõustus hagejaga. Kohus hindas valesti hageja poolt esitatud tõendeid ning seega tuvastas valesti asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt tõendina esitatud kaevetehnika teenuste saatelehti perioodide 01.07.2013 – 05.07.2013 ja 08.07.2013 – 11.07.2013 kohta. Kohus ei uurinud neid tõendeid vahetult, vaid lähtus neile hageja poolt antud hinnangust, et mõlemad dokumendid on allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt. Seejuures ei ole hageja ega ka kohus märkinud, kes võttis kostja poolt mõlemal juhul töid vastu. Kostja on seisukohal, et kaevetehnika teenuste saateleht perioodi 08.07.201311.07.2013 kohta on võltsitud ning taotleb selle tõendite hulgast välja arvamist. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Töövõtulepingu kohaselt on arve koostamise aluseks igapäevaselt allkirjastatud töölehed. Vaidlusaluses kaevetehnika teenuse saatelehes pole allkirjastatud iga päeva eraldi, vaid korraga neli päeva. Samas perioodi 01.07.201305.07.2013 kohta väljastatud saatelehel on tellija allkirjad iga töötatud päeva järel, nagu seda nõuab töövõtuleping. Vaidlusaluses saatelehes on tehtud parandused peaaegu iga töötatud päeva kohta, kuid nende paranduste kohta pole midagi kirjas lahtris „Märkused“. Samuti on küsitav, miks pole vaidlusaluses dokumendis lahtris „tunnid kokku“ märgitud ekskavaatori töötundide üldine kogus. Kostja juhib tähelepanu sellele, et vaidlusalune dokument ei sisalda objekti asukohta, samuti andmeid tellija töödejuhataja kohta. Tõendina esitatud Keskkonnainspektsiooni (KKI) 15.07.2013 protokoll ei ole koostatud kostja suhtes. Tõendiks saab olla väärteoasjas tehtud otsus, mitte protokoll. 20.06.2016 saatis KKI kostjale 21.07.2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse. Nimetatud menetlus on lõpetatud seoses sellega, et kahe aasta jooksul ei õnnestunud KKI-l tuvastada tööde korraldajat. Määruses on märgitud, et KKI-l ei õnnestunud kätte saada võimalikku tööde 3 korraldajat (teadaolev aadress asub Vene Föderatsioonis). Väärteomenetluse lõpetamise määruses ei ole mingeid järeldusi ega oletusi selle kohta, et töid objektil asukohaga Järve tee 6, Lohusuu teostati kostja tellimisel või soovil. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 21 alusel keelduda.

6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 1290 eurot ja viivise 1290 eurot väljamõistmist. Esitatud hagi hind on 2580 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

7.

§ 637

lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 21 tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 21 sätestatud alustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Tulenevalt

§ 232

lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Seega ei esine

§ 637lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 8. Kostja on esitanud uute tõenditena Keskkonnainspektsiooni 21.07.2015 väärteomenetluse lõpetamise määruse ja selle tõendi taotlemisega seotud kirjavahetuse. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtule saab uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud võimalik mõjuval põhjusel maakohtule esitada (

§ 652lg 3 p 2).

Apellatsioonkaebusest ei selgu mõjuvat põhjust, mis takistas kostjat taotlemast Keskkonnainspektsioonilt väärteomenetluse lõpetamise määrust juba maakohtu menetluse ajal, et seda maakohtule esitada. Seega ei saa ka uue tõendi olemasolu olla aluseks apellatsioonkaebuse menetlemiseks. 9. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle 4 määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus ja selle lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks. 10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5