Obsah (12)

§ 218§ 187§ 405§ 124§ 162§ 376§ 444§ 654§ 173§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 17.06.201

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Richmond Consult LP esitas 13.03.2015 Harju Maakohtusse nõude Green Day UÜ (nüüd Green Day OÜ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Täiendatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 25 754,06 eurot.

1. aasta juulis sõlmiti telefoniside teel poolte vahel kala ostu-müügi leping. Teostatud tehingu kinnitamiseks esitas Green Day UÜ esindaja Richmond Consult LP esindajale müügiks pakutud kauba fotod. Pooled leppisid kokku selles, et ostja maksab ülekandega müüja kontole ettemaksena 27 227,20 USA dollarit, mille ekvivalent hagiavalduse esitamise seisuga 13.03.2015 oli 25 754,06 eurot. Green Day UÜ invoice nr 2207141/22.07.2014 kohaselt tasus Richmond Consult LP ettemakse kahe pangaülekandega – esimese makse 21 500 USD 22.07.2014 maksekorraldusega ning teise makse 5727,20 USD tegi hageja 24.07.2014 maksekorraldusega. Edasised läbirääkimised toimusid telefoni ja kirjavahetusega SMS teel. Kuna lubatud tarnet Green Day UÜ poolt ei toimunud, asus hageja nõudma oma raha tagasi juba 26.07.
2. Ajavahemikul 26.-28.07.2014 saatis hageja kostjale SMS-e, millest tehtud 4 fotot on lisatud hagiavaldusele. Seejärel side Green Day UÜ esindajaga katkes. Green Day UÜ ei ole kaupa tarninud ega tagastanud hagejalt saadud raha, tekitades sellega hagejale varalist kahju. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on ebaselge. Menetlusosalised on erinevates riikides asutatud juriidilised isikud, seega sõltub nõude täpsest kvalifitseerimisest nii kohtualluvus kui ka kohaldatav õigus. Hageja ei ole kala ostu-müügi lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud. Hageja väidetel sõlmis ta müügilepingu „telefoniside vahendite kasutamisel“. Eluliselt on ebausutav, et erinevates riikides asuvate isikute vahel nii suures rahasummas sõlmitud müügilepingu kohta ei koostatud ühtegi kirjalikku dokumenti. Arvestades asjaolu, et pooled ei ole kunagi varem suhelnud, samuti seda, et väidetava müügilepingu kohaselt pidi ostja tasuma ettemaksena 100% müügihinnast, muutuvad hageja väited müügilepingu „telefonitsi“ sõlmimise kohta veelgi ebausutavamaks. 2 Hageja ei maininud, kellega kostja esindajatest hageja telefoni teel suhtles ja saavutas kokkuleppe müügilepingu olulistes tingimustes. Kostjale teadaolevalt sõlmis hageja
3. aasta juunis kala müügilepingu AA-ga, kes ei ole kostja esindaja, töötaja või muu isik, kellel on õigus kostja nimel tehinguid teostada. Richmond Consult LP kandis
4. ja 24.07.2014 raha kostja pangakontole AA palvel, sest kala müügilepingu tegelikud pooled oli huvitatud selles, et raha liikumine toimuks kahe juriidilise isiku vahel. 24.-26.06.2014 konverteeris kostja AS-is Tavid laekunud dollareid eurodesse, võttis sularahana kassasse ja kassast andis AA kätte 18 440 eurot järgmiselt: 5000 eurot 23.07.2014 ja 13 440 eurot 26.07.
5. Seega oli kostja ainuüksi kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingust tuleneva täitmise vastuvõtmiseks määratud isikuks. Kostja ei ole kunagi olnud kala müügilepingu pooleks. Kostja lubas oma pangakontot kasutada 1700 euro eest, mis peeti laekunud rahast kinni. Kostja ei ole kunagi väljastanud arvet nr
6. Arvel puudub kostja esindaja allkiri ning sellise numbriga arvet ei ole kostja raamatupidamises olemas. Green Day UÜ ei tegele kala müügiga ega sõlmi rahvusvahelisi müügilepinguid. Kostjal puudub sisuliselt majandustegevus, käive ja võimalused rahvusvaheliste müügilepingute täitmiseks. Kuna kostja ei olnud vaidlusaluse müügilepingu pool, siis puuduvad tal andmed müügilepingu täitmise kohta. Lisaks oli kostja pangakontole laekunud rahasumma dollarites, mis oli konverteeritud eurodesse 20 127,51 eurot. Seega ei ole hagis toodud arvestused põhjendatud. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 28.01.2016 otsusega hagi ja mõistis Green Day OÜ-lt välja hageja kasuks 25 754,06 eurot. Hageja menetluskulud 1880 eurot jättis kohus kostja kanda. Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405lg-le 1.

2014. aasta juulikuus sõlmisid telefoniside vahendite kasutamise teel hageja Richmond Consult LP ja kostja Green Day OÜ kala ostu-müügi lepingu. Kostja kauba tarnet ei teostanud ega tagastanud hagejalt saadud raha. Hageja taotles kostjalt kahju hüvitamist 25 754,06 eurot VÕS § 101 lg 1 p 3; § 115 lg 1 ja lg 3; § 127 lg 1 ja lg 4 ning VÕS § 136 alusel ning VÕS §§ 116, 118, 188 lg 1 ja 189 alusel. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Kohus leidis tuvastatud asjaoludele tuginedes, et kohaldada tuleb alusetu rikastumise sätteid. Hageja selgitustega ning esitatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et hageja sõlmis ostumüügilepingu kostjaga, keda esindas AA. Selle suulise lepingu alusel esitati hagejale arve, mille alusel hageja tasus enda teadmist mööda ostuhinna. Kohus leidis, et tõendamata on asjaolu, et AA-l oleks olnud volitust kostja nimel sõlmida hageja poolt väidetavat lepingut. Hagis küll hageja tugineb sellele, et leping sai sõlmitud kostjaga, kuid ei ole esitanud tõendeid, et kostjat esindanud AA-l oleks olnud vastavad volitused. Kostja seaduslik esindaja eitas vastavate volituste olemasolu AA-l, samuti eitas kostja, et tema oleks esitanud hageja poolt tehtud ülekannete aluseks oleva arve. 3 Seega pole tõendatud, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtivalt leping, mille alusel hageja teostas vaidlusaluse ülekande kostja arveldusarvele. Eelpool loetletust tulenevalt kohus leidis, et VÕS § 1028 alusel kuulub kostja poolt tagastamisele hageja poolt nõutav summa, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tehing langes ära seoses kostja väidetava esindajal volituste tõendamatuse tõttu. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale kostja arvele laekunud 25 754,06 eurot. Kostja vastuväited selles osas, et ta konverteeris laekunud summad eurodeks ning sai 20 127,51 eurot, ei ole asjakohased. Hageja sooritas kostjale maksed dollarites ja makse summa üle dollarites ei ole vaidlust. Kuid kuivõrd Eesti vabariigis arveldatakse ametlikult eurodes, mitte dollarites, pidi hageja seaduse kohaselt oma nõude esitama eurodes ja ka kohus saab nõude välja mõista üksnes eurodes. Valuuta konverteerimiseks annab juhise

§ 124

mis sätestab, et kohtus nõude menetlemiseks tuleb nõudesumma konverteerida hagi esitamise aja seisuga. Vaidlust ei ole, et hagi esitamise kuupäeval 13.03.2015 oli Euroopa Keskpanga päevakursi kohaselt USD ja EUR kurss 1,0572 ja seega 27 227,20 USD vastab eelnimetatud kursiga 25 754,06 eurole. Kostja võis küll oma konverteerija kaudu saada sama summa dollarite eest vähem eurosid, kuid see ei mõjuta asjaolu, et hageja on õigustatud oma dollarid eurodes tagasi saama kursi 1,0572 alusel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1000 eurot ja hageja õigusabikulud 880 eurot. Kohus leidis, et riigilõiv oli põhjendatud ja vajalik kulu. Vaidlust ei olnud asjaolus, et hageja kasutas õigusabi. Kohtu hinnangul oli hageja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks või uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja sõlmis AA-ga juunis 2014.a kala müügilepingu. Vaidlus oli selles, kas AA, kala müügilepingut sõlmides, tegutses kostja või enda nimel. Maakohtu järeldused on vastuolulised, mistõttu on kohtuotsusest võimatu aru saada, mis asjaolud on kohus lõppkokkuvõttes tuvastanud. Kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt ei ole lõplikult selge, kas poolte vahel oli ikkagi leping sõlmitud või mitte. Teiseks on arusaamatu, mis asjaolu tõttu “tehing langes ära”. Kostja väidetel tegutses AA müügilepingut sõlmides enda nimel. Richmond Consult LP kandis raha kostja pangakontole AA palvel, sest müügilepingu tegelikud pooled oli huvitatud sellest, et raha liikumine oleks toimunud kahe juriidilise isiku vahel. Kostja oli nõus hageja ja AA vahelisest müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise vastu võtma, sest AA pidi maksma kostjale selle eest 1700 eurot. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja pangakontode väljavõtted ja kassade orderid, mis tõendavad, et kogu hagejalt saadud rahast 20 127,51 eurot andis kostja AA-le kätte 18 440 eurot. Osundatud tõendid kinnitavad kõigepealt kokkuleppe olemasolu AA ja kostja vahel, mille alusel andis AA hagejale käsundi kanda raha kostjale. Teiseks kinnitavad käsitletud tõendid müügilepingu puudumist hageja ja kostja vahel, mis oli 4 kohtu hinnangul sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt. Kui AA oleks kostja nimel sõlminud müügilepingu selleks volitusi omamata, siis ei oleks kostja ka kandnud hagejalt saadud raha AA-le. Kohus jättis tunnistajana AA ülekuulamise taotluse rahuldamata, sest nimetatud asjaolud võttis hageja kohtuistungil omaks, mistõttu puudus vajadus asjaolude tõendamiseks täiendavate tõendite kogumiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hageja nõuded rajatud asjaolule, et hageja sõlmis väidetavalt kostjaga kala ostu-müügi lepingu. Hagi aluse hulka ei kuulunud asjaolu, et kostjaga sõlmitud leping on hiljem ära langenud. Kostja vastuväited rajanesid asjaolule, et hagejaga kala ostumüügi lepingu sõlminud isikul puudus volitus tegutseda kostja nimel. Sõlmides hagejaga ostumüügi lepingut tegutses AA enda nimel. Hageja nõuded olid seega suunatud vale isiku vastu. Hagiavalduse kohaselt tugines hageja asjaolule, et kostja on ostu-müügilepingu täitmata jätmisega hagejale kahju tekitanud. 26.06.2015 on hageja esitanud Harju Maakohtule menetlusdokumendi, kus esitas uue asjaoluna faktiväite, et hageja on väidetavast müügilepingust 28.07.2014 taganemisavaldusega taganenud. Hageja väite kohaselt on taganemine toimunud sel viisil, et hageja saatis AA telefonile 28.07.2014 SMS-i tekstiga “...raha peaks olema hiljemalt homme, s.t. 29.07.2015.a. hageja arvel ning soovitab „tsirkus“ lõpetada“. 23.11.2015 esitas kostja vastuväited hagi aluse muutmisele. Asjaolu, et hageja on ostu-müügi lepingust taganenud, on käsitatav

§ 376lg 1 tähenduses hagi muutmisena.

Kostja ei andnud

§ 376lg 1 kohaselt enda nõusolekut hagi aluse muutmiseks.

Kohus ei ole hagialuse muutmiseks mõjuvat põhjust tuvastanud. Sel põhjusel ei tohtinud maakohus menetleda muudetud alusega hagi. Kostja palus, et juhul, kui kohus otsustab menetleda muudetud alusega hagi, palub kostja võimaldada esitada sisulised vastuväited hageja kõnealustele väidetele kirjalikult, eelkõige tugineda sellele, et müügilepingust taganemiseks puudusid nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Kohus jättis otsuses kostja vastavasisulised vastuväited tähelepanuta, leides, et hageja ei ole hagi alust muutnud. Kohus ei andnud kostjale ka võimalust esitada vastuväiteid muudetud hagile. Lisaks ei ole maakohus kontrollinud hageja volitatud esindajate esindusõiguse olemasolu. Menetlusosalised on erinevates riikides asutatud juriidilised isikud. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub Eestis kehtiv seadus, lahendades lõppkokkuvõttes vaidluse võlaõigusseaduse alusel. Hageja asukoht on Suurbritannias ning kostja asukoht Eesti Vabariigis. Kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kohaldatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, mille Eesti Vabariik on ratifisteerinud 16.06.

1. Sel põhjusel leiab apellant, et maakohus on lahendanud vaidlust vale seaduse järgi. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus maakohus eeldusest, et apellant rikastus hageja arvel. Nimetatud eeldus on väär, sest tsiviilasjas on tõendatud, et kogu hagejalt saadud raha andis kostja AA-le kätte (välja arvatud n-ö vahendustasu). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab võlausaldaja soorituseks puuduma õiguslik alus. Samas puudus käesolevas asjas poolte vahel vaidlus selles, et raha ülekandmiseks kostjale oli olemas õiguslik alus. Vaidlus keskendus vaid aluse käsitlemisele. Hageja väitis, et raha ülekandmise 5 aluseks oli pooltevaheline müügileping. Kostja aga väitis, et raha ülekandmise aluseks oli hageja ja AA vaheline müügileping, AA käsund hagejale kanda raha kostjale ja kostja nõusolek võõrast lepingust tuleneva täitmise vastuvõtmiseks. Kolmandaks kohustuse täitmisena saadu saajaks VÕS § 1028 lg 1 tähenduses on võlausaldaja, kellega oli üleandjal õigussuhe, mille alusel täideti olematut kohustust. Ka lahendades vaidlust alusetu rikastumise sätete alusel lasus kohtul kohustus tuvastada soorituse aluseks oleva õigussuhte pooled. Apellant jääb seisukoha juurde, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ja vaidlustamata asjaoludest tuleneb, et kala müügilepingu poolteks olid AA ja hageja, kostja oli võõrast lepingust tuleneva täitmise vastuvõtmiseks määratud isikuks. Olukorda, milles üleandmine ei toimu eeldatavale võlausaldajale, vaid viimase korraldusel kolmandale isikule, reguleerib VÕS §
2. Osundatud sätte järgi ei saa üleandja nõuda üleantu tagastamist kolmandalt isikul, vaid üksnes võlausaldajalt. Kui AA oleks kostja nimel sõlminud müügilepingu selleks volitusi omamata, siis ei oleks kostja ka kandnud hagejalt saadud raha edasi AA-le. Samas, jõudes järeldusele, et AA on sõlminud kostja nimel müügilepingu, omamata selleks kostja volitusi, pidi maakohus kohaldama TsÜS § 130 lg-t 1, mis reguleerib esindusõiguseta isiku vastutust. TsÜS § 130 lg 1 on erisätteks VÕS § 1028 suhtes. Hageja nõuded on suunatud esindusõiguseta tegutseva isiku vastu, mitte apellandi vastu. Apellant märgib, et tema pangakontole hagejalt laekunud rahasumma dollarites oli konverteeritud eurodesse summas 20 127,51 eurot. Lahendades vaidlust alusetu rikastumise õiguse alusel tuleb tuvastada, mille võrra on alusetult saadu tagastamiseks kohustatud isik rikastunud, mitte seda, mille võrra on õigustatud isiku vara vähenenud. Alusetu rikastumise õiguse eesmärgiks on alusetult rikastunu vara suurenemise ärahoidmine. Sel põhjusel ei pea võlgnik saadut tagastama ulatuses, milles ta ei ole rikastunud. Apellandi seisukohalt ei tohi ka soorituskondiktsiooni kohaldamine tuua kaasa võlgniku vara vähenemist tema alusetust rikastumisest suuremas ulatuses. Seega 25 754,06 euro väljamõistmine apellandilt on vastuolus alusetu rikastumise õiguse eesmärgiga. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. on seisukohal, et Kolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhjendustes on ekslik viide sellele, et kohus on menetlenud hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405lg-le 1.

Kuna käesoleva tsiviilasja hind on 25 754,06 eurot, ei olnud selle menetlemine lihtmenetluses võimalik. Seega viide

§ 405lg-le 1 tuleb maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta.

Ilmselt on otsuses peetud silmas otsuse kirjeldava osa lihtsustamist

§ 444lg 1 mõttes.

Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja on muutnud hagi alust, esitades menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendus, toimiku lk. 65-67), milles ta väitis, et on raha tagasinõude esitamisega müügilepingust taganenud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist alternatiivse hagi aluse esitamisega. 6 Kuivõrd maakohus tuvastas, et pooltevaheline müügileping oli tühine esindusõiguse puudumise tõttu, ja sellest lähtuvalt hagi rahuldanud, siis ei ole vaidlus selles, kas lepingust taganemisele tuginemise näol oli tegemist hagi (lubatava) muutmisega või mitte, enam asjakohane. Maakohus on ka kontrollinud hageja volitatud esindajate esindusõiguse olemasolu. Maakohus on 20.03.2015 määruses nõudnud hagejalt tema esindaja esindusõiguse selgitamist. 06.04.2015 on hageja esitanud oma esindaja volikirja ja diplomi (tl 26, 27). Seega on alusetu kostja etteheide, et maakohus ei ole kontrollinud hageja lepingulise esindaja esindusõigust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et asjas kohaldub Eesti õigus. Kostja on väitnud, et maakohus lahendas asja vale riigi seaduse järgi, kuid ei ole esitanud omapoolset põhjendust, miks kostja arvates ei peaks Eesti õigus kohalduma. Kolleegium märgib, et kostja viidatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta on ratifitseerinud Eesti Vabariik, kuid nimetatud konventsiooni ei ole ratifitseerinud Suurbritannia. Seega ei saa kohaldatavat õigust määrata kostja viidatud konventsiooni alusel. Lisaks ei ole Suurbritanniale kohaldatav 17. juuni 2008 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”). Käesoleval juhul ei ole pooled kohaldatavas õiguses kokku leppinud. Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole REÕS § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kohus on seisukohal, et kuna lepingulise kohustuse (kauba tarnimise) pidi algselt täitma kostja ehk Eestis asuv äriühing ning pärast lepingu kehtetus tuvastamist on raha tagastamise kohustus kostjal, siis saab rakendada Eesti õigust, kuna leping on kõige enam seotud Eestiga. Eksitav on apellandi väide, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja sõlmis kala müügilepingu AA-ga. Nagu maakohus tuvastas, sõlmis viimane hagejaga müügilepingu kostja nimel, omamata selleks esindusõigust. Seetõttu asjaolu, et hageja võttis 24.11.2015 kohtuistungil omaks väite, et kostja kontole kanti raha AA palvel, ei tõenda seda, et müügileping oli sõlmitud AA-ga, mitte kostjaga. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele kostja viidatud VÕS § 1029, kuna ei ole tõendatud, et leping oli sõlmitud hageja ja AA vahel. Nagu maakohus tuvastas, sõlmis hagejaga müügilepingu kostja nimel AA, kes ei omanud selleks kostja volitust, ning hageja kandis kostja arvele selle tehingu täitmiseks kokku 27 227,20 USA dollarit. Seda, et AA sõlmis müügilepingu kostja nimel, tõendab eeskätt AA poolt hagejale esitatud kostja arve. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei ole ta tehingut heaks kiitnud. TsÜS § 129 lg. 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg. 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 7 Seega on VÕS § 1028 lg. 1 järgi hagi rahuldamise eeldused tõendatud. Ebatäpne on siinkohal maakohtu poolt väljendatu, mille kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud tehing „langes ära“ seoses kostja esindajal volituste tõendamatuse tõttu. Kui isik täidab lepingu, mis on tühine, siis on õige rääkida kohustusest, mida ei ole olemas. Kohustus langeb hiljem ära juhul, kui see algselt küll eksisteerib, ent langeb teatava hilisema sündmuse tagajärjel tagasiulatuvalt ära, näiteks tehingu tühistamise tõttu. Kui hageja on alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevad asjaolud tõendanud, saab kostja VÕS § 1033 lg 1 järgi esitada rikastumise äralangemise vastuväite. Viidatud sätte järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustamise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et kostja oli rikastumise äralangemisel heauskne VÕS § 1035 lg 1 ja 2 mõttes (RKTKo 3-2-1-131-15 p 14). Käesoleval juhul ongi kostja tuginenud sellele, et vaidlusalune rahasumma kanti tema kontolt edasi AA-le. Kuna AA-l puudus esindusõigus kostja nimel lepingu sõlmimiseks, oli leping esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Müügileping on vastastikune leping ja tulenevalt VÕS §-st 1034 ei kuulu vastastikuse lepingu tühisuse korral VÕS § 1033 lg. 1 sätted kohaldamisele, välja arvatud siis, kui vastastikune leping on tühine saaja piiratud teovõime või üleandja ähvarduse või vägivalla tõttu. Riigikohus on märkinud, et isegi juhul, kui vaidlusalune rahasumma on edasi kantud, ei ole rikastumine ära langenud, sest siis oleks kostjal kolmanda isiku vastu nõudeõigus ülekantud raha tagastamiseks VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 esimese lause alusel (RKTKo 3-2-1-131-15 p 14). Nõude esitamisel kohtusse tuleb nõudesumma konverteerida hagi esitamise aja seisuga (

§ 124). Seega on põhjendamatu kostja etteheide nõude suurusele.

Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka esimese astme menetluskulude jaotus (

§ 173lg 4).

Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Green Day OÜ kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuleb ka ringkonnakohtul menetluskulud kindlaks määrata (

§ 174lg 3).

Kuna Green Day OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja palus määrata oma apellatsioonimenetluse kuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 650 eurot (käibemaksuta) esindaja 6 tunni 30 minuti ulatuses tehtud toimingute eest. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Olenemata kostja vastuväidete puudumisest hageja menetluskulude nimekirjale, hindab ringkonnakohus

§ 175lg 1 alusel hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.

8 Kolleegium märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja menetleti apellatsiooniastmes kirjalikus menetluses. Lisaks sai hageja suures osas korrata maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Hageja vastuväidete mahtu arvestades saab kliendi konsulteerimise, apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja edastamisega seotud põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot tunnis (käibemaksuta), mida saab tavapärast juristide tasu kohtumenetluses arvestades pidada

§ 175lg 1 kohaselt mõistlikuks.

Seega kokku tuleb hageja menetluskuluna apellatsioonimenetluses kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 x 100 = 300 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Tiit Kollom Ulvi Loonurm 9