Pooled on aga kokku leppinud, et kostja tasub ostuhinna osamaksetega (24 kuud) ning 4 võtab kohustuse tarbida hageja teenuseid samaks perioodiks. Hageja on seega võimaldanud kostjale krediiti ostuhinna tasumise osas, st lükanud edasi maksetähtpäeva (järelmaksukokkulepe
Järelikult on liitumislepingu lisa lisaks müügilepingule ka krediidileping, täpsemalt tarbijakrediidileping
Vastavalt
Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja ostis mobiiltelefoni Caterpillar CAT B15Q, mille suhtes on omandiõigus kostjale üle läinud. Nimetatud osale lepingust (lepingueseme üle andmine, omandiõigus üle andmine, lepingueseme omadused, kohustus tasuda jne) lepingud kohalduvad ostu-müügilepingu sätted.
lg 2 kohalduvad ostu-müügihinna tasumisele osamaksetena aga krediidilepingu sätted. 26.02.2015 esitas kostja hagejale e-posti teel müügilepingust taganemise avalduse põhjusel, et tootel on ilmselged tarkvaralised jm probleemid, ta on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu (tl 25-26). Samas pakkus kostja välja võimaluse asendada telefon teise töökindla telefoni vastu. Kostja andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja oli nõus telefoni parandama või asendama tingimusel, et kostja toob telefoni esindusse ja allkirjastab remondi- ja hoolduskokkuleppe, sest üksnes siis on võimalik tuvastada seadme puudused ning puuduste tekkimise põhjused. Kostja keeldus kategooriliselt kokkuleppe allkirjastamisega ning telefoni esindusse ära ei andnud. Seega polnud võimalik tuvastada telefonil esinevaid puuduseid.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemine on tehing TsÜS § 67 tulenevalt. Kuivõrd õiguspärase taganemisavalduse esitamisega lõpeb poolte vahel sõlmitud leping (
Riigikohus on 30.10.2013.a lahendis 3-2-1-106-13 leidnud: Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega. Taganemisavaldus võib olla tühine, kui täitmata on taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Pooled ei vaidle, et täidetud on taganemisavalduse formaalsed eeldused: taganemisavaldus on edastatud hagejale mõistliku aja jooksul (e-posti teel) ja hageja on selle kätte saanud. Kohus leiab aga, et käesolevalt ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused: st, et hinnata tuleb küsimust, kas kostjal oli üldse seaduse kohaselt õigus taganemisavaldust teha.
sätestab taganemise õiguskaitsevahendina: lg 1 kohaselt võiv lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustustust oluliselt rikkunud ja lg 2 annab loetelu, milliseid olukordi käsitletakse olulise lepingu rikkumisena. Sama paragrahvi lõike 4 ja
kohaselt tuleb enne lepingut taganemist anda teisele lepingupoolele tähtaeg oma kohustuse täitmiseks. Seega saab lepingust taganeda vaid lepingu olulise rikkumise tõttu. Köesolevalt ei ole teada, kas hageja on lepingut rikkunud oluliselt (nt müünud kostjale tahtlikult puudusega asja, keeldunud põhjuseta rikkumist kõrvaldamast, kostja jääks oma telefonist üldse ilma vms(vt § 116 lg 2). Kohus märgib, et lisaks nimetatud sätetele tuleb hinnata aga ka lepinguspetsiifilisi erinorme- ostu-müügilepingu rikkumise kohta käivad sätteid. Kostja oli seisukohal, et asi (telefon) ei vasta lepingutingimustele, st asjas esinesid puudused – telefoni ei olnud enam võimalik kasutada selle puutetundlikkuse kadumise tõttu ning esinesid ka muud vead. Esinduses teenindaja tuvastas puutetundlikkuse kadumise. Hageja pole vastu vaielnud, et telefonil võisid olla ilmnenud puudused- st seade ei vastanud lepingu tingimustele. Sellises olukorras, kus ostu-müügilepingu objektil ilmnevad puudused, on seadusandja andud käitumisjuhised
220 – 227. 5
kohaselt on ostjal esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõudmine, mitte lepingust taganemine.
lg 1 sätestab: kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Nimetatud sätte kohaselt oli seega vajalik telefonil puuduste tuvastamine. Eeltoodu tähendab, et kostjal oli õigus lepingust taganeda üksnes juhul, kui asja parandamine või asendamine ei olnud mõistlikult võimalik või ebaõnnestus. Käesolevalt ei ole aga nimetatud asjaolude välja selgitamine üldse toimunud, sest müüjal on puudunud võimalus hinnata parandamise võimalikkust, vea olemust ja põhjust, selle kulukust jne. Selleks, et hageja oleks saanud tuvastada telefonil esinevad puudused ja täita
lg-st 1 tulenevaid kohustusi, oli kostja kohustatud viima telefoni hageja esindusse: kostja kinnitas, et oli valmis telefoni esindusse jätma, kuid keeldus sõlmimast remondi- ja hooldustööde kokkulepet. Kohus hinnangud hageja esitatud vastava kokkuleppe sisu (t lk 73-75) leiab, et nimetatud kokkuleppe sõlmimine ei oleks rikkunud mingil moel kostja õigusi ega piiranud tema vabadusi: nimetatud kokkuleppega oleks fikseeritud telefoni seisukord üle andmisel, sätestatud võimalused müüjale, kui ostja seadmele järele ei tule, luba andmete töötlemiseks - nimetatud kokkulepped vaid piiritlesid mõlema poole vastutusala, kuid ei kitsendanud ostja õigusi. Ainsaks ostjale kahjulik olla võivaks sätteks oli müüja vastutuse välistus andmete säilitamise osas, kuid kostja seda probleemina esile ei toonud. Lähtudes lepingu sisust ja menetluse asjaoludest (telefoni ostust oli möödas all 3 kuu) ei kaasnenuks kostjale remondi- ja hooldustööde lepingust ka mingeid lisakulusid (tingimuste p 1.8). Remondiga seotud lisakulude müüja kanda jätmine tuleneb otseselt
Kohus selgitab kostjale veelkord lühidalt (lisaks hagejapoolsele selgitusele ja kohtu suulisele selgitusele kohtuistungil) remondi- ja hooldustööde kokkuleppe sõlmimise olemust ja olulisust. Kokkuleppe sõlmitakse eelkõige seadme hetkeseisundi ja muude asjaolude fikseerimiseks, mh nt mis olukorras seade müüja esindusse toodi, millised võimalikud puudused seadmel esinevad, millal klient puudused avastas, kuidas ta seadet kasutas jne. Kokkuleppe alusel saadetakse seade ekspertiisi, et tuvastada puudused seadmel ning puuduste tekkimise põhjused. Kokkuleppe sõlmimine kujutab endast ka seadme üleandmisevastuvõtmise akti, mis omakorda kaitseb ka klienti, juhuks, kui seade nt läheb kaotsi pärast selle üleandmist müüjale. See, et hageja nõuab remondi- ja hooldustööde kokkuleppe sõlmimist, ei riku kohtu hinnangul kuidagi kostja põhiseaduslikke või muid õigusi. Remondija hooldustööde kokkuleppe sõlmimine on praktika, mis on väljakujunenud ka kõigis teistes sideteenuseid pakkuvates ettevõtetes Eestis. Kostja ei ole esitanud seega ühtegi veenvat ega mõjuvat argumenti või alust, miks ta ei oleks pidanud remondi- ja hooldustööde kokkulepet sõlmima. Kostja väitis, et tal oli momendil kiire, et lepinguga tutvuda, kuid ei selgitanud, mis takistas tal seda teha hiljem. Kohtus andis kostja selgituse, et ta ei soovinud üldse telefoni remontimist. Kohus selgitab, et
lg 1 tulenevalt puudus kostjal sellises pretensiooni esitamise staadiumis õigus remondist keelduda. Lisaks märgib kohus, et olenevalt puuduse ulatusest ja põhjusest, oli hagejal
lg tulenevalt teatud juhtudel kohustus telefon ka asendada uue telefoniga, kuid kuna puuduste asjaolusid ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu üldse välja selgitada, ei olnud võimalik kohaldada ka nimetatud õigust. Kohus leiab, et kostja takistas põhjendamatult hagejal oma kohustust (lepingut) täita. Kuivõrd kostjal ei olnud
lg-st 1 tulenevalt õigust kasutada esmase õiguskaitsevahendina 6 lepingust taganemise õigust, on kohtu hinnangul kostja 26.02.2015 lepingust taganemise avaldus tühine ja leping on kehtiv. Kohus selgitab, et vaatamata kirjalikule avaldusele, mille kostja enda sõnul tegi telefoni tagastamiseks (hageja arhiivis mittesäilinud pretensioon, näidis T lk 72), ei ole see tahteavaldus ka kirjalikuna kehtiv. Liitumislepingu lisa kohaselt kaasnes kostjal komplektiga 24-kuuline tähtajaline kohustus järgmiste teenuste kasutusmahu: GPRS maksustamine Diil internet 5 kasutamiseks. Eelnimetatud tingimus tähendab seda, et leping sõlmiti ja hageja võimaldas kostjale soodustingimustel, st järelmaksuga, seadme soetamist üksnes juhul, kui kostja kasutab hageja teenuseid 24 kuud. Kostja alustas oma numbri liikumise teise võrku. Kuivõrd üks number ei saa asuda korraga kahes võrgus, lõpetas kostja seega numbri teise võrku üleminekuga liitumislepingu poolte vahel 20.04.2015. Liitumislepingu lisas mainitud teenust on võimalik kasutada ainult samas võrgus, kus asub telefoninumber (hageja võrgus). Seega seoses liitumislepingu lõpetamisega on muutunud võimatuks liitumislepingu lisas sätestatud tähtajalise kohustuse täitmine (teenuse kasutamine). Liitumislepingu lisa sõlmimisel oli kohtu hinnangul poolte tahe suunatud just soodustingimustel (kohustus teenust kasutada) telefoni müügile ning leping loeti sõlmituks neid tingimusi silmas pidades (
Kui poolte tahe ei oleks olnud suunatud justnimelt eeltoodud tingimustele tuginedes, siis oleks kostja telefoni kohe täishinnaga välja ostnud, mida ta aga ei soovinud teha. Järelikult oli tähtajaline teenuse kasutamise kohustus lepingu sõlmimise aluseks. Kohus leiab, et liitumislepingu lõpetamisega on ennetähtaegselt lõpetatud ka liitumislepingu lisa, sest liitumislepingu lisa ei ole kokku lepitud tingimustel võimalik enam täita. Liitumislepingu lisa (krediiditingimusega müügileping) kohaselt kohustub klient tähtajalise lepingu/kohustuse ennetähtaegse lõpetamise korral tasuma lepingu/kohustuse lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu, suuruses 307,48 eurot, millega hüvitatakse osaliselt tähtajalise lepingu/kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadus soodushinnaga seadme maksumuse või saadud soodustuse. Antud käsitlustasu suurus väheneb proportsionaalselt lepingut täidetud aja võrra. Seega on hagejal kohtu hinnangul õigus nõuda käsitlustasu summas 307,48 eurot, mis on seadme väärtus. Kuivõrd kostja täitis lepingut detsember 2014 veebruar 2015, vähenes ka käsitlustasu. Hageja nõuab seadme väärtuse jääki summas 280,26 eurot (märtsikuu arvel toodud seadme tasu 9,48 eurot, aprillikuu arves toodud seadme tasu 6,32 eurot, seadme väärtuse jääk 264,46 eurot). Krediiditingimustega müügilepingu lõppemisel muutus kogus summa sissenõutavaks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadme väärtuse jääk summas 280,26 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist eelnimetatud summalt. Märtsikuus esitatud arves märgitud seadme tasu 9,48 euro osas nõuab hageja viivist perioodil 19.04.2015-16.11.2015. Aprillikuu arves märgitud summa osas nõuab hageja viivist perioodil 20.05.2015-16.11.2015. Viivisemääraks on hageja arvestanud 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest (Telia üldtingimused p 4.10). Kuna liitumislepingu lisa puhul on tegemist segalepinguga (tarbijamüügi- ja krediidileping, vt ülaltoodud põhjendusi), siis tuleb taolise lepingu puhul tarbijalt viivise nõude esitamisel arvestada
§-s 415 sätestatuga.
lg 1 lause 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 koosmõjus
lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks 0,022% (8,05%/365) päevas iga viivitatud päeva eest. Viivise summa oleks seega 11,22 eurot (9,48€x0,022%/100x212p ja 270,78€x0,022%/100x181p), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 7 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 20 eurot. Arvestades kõike eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 311,48 eurot, millest 280,26 eurot on põhinõue, 11,22 eurot viivis ja 20 eurot sissenõudmiskulude hüvitis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude summas 383.88 eurot, kuid kohus ei rahuldanud nõuet täies ulatuses: hageja vähendas ise oma nõuet ja kohus leidis, et viivised on arvestatud ebaõigel alusel. Kohus rahuldas hagi summas 311.48 eurot, mis on 81% nõutust. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 100 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt maksnud 45 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 55 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 81 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.