1-09-8193/247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8193 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Aleksei Sargajev (isikukood 36908222232), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Aleksei Sargajev tunnistati Harju Maakohtu 10.05.
7. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 109-8193 süüdi KarS § 114 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat, mõistes A. Sargajevile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.06.2008, s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluv vangistus oli 14 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algust arvestati alates A. Sargajevi kinnipidamisest, s.o 18.12.
8. Kohtuotsus jõustus 18.04.
9. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2008 ja lõpeb 16.12.
11. Tartu Maakohtu
12. septembri 2016 määrusega jäeti A. Sargajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kohus leidis, et vaatamata formaalsete eelduste täidetusele, välistavad A. Sargajevi poolt toime pandud kuritegude raskus, aga ka tema isik ja käitumine karistuse kandmise ajal tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kohus märkis, et A. Sargajevit on varasemalt karistatud tapmise eest, käesolevat karistust kannab ta mõrva ning röövimise eest. Toimepandud kuritegude asjaolud on väga rasked ning muuhulgas on kuriteod toime pandud vaid paar kuud pärast varasema karistuse kandmiselt vabanemist. A. Sargajev on süüdi tunnistatud mitmes kuriteoepisoodis. Esmalt püüdis A. Sargajev tappa teist isikut, kuid ei saanud oma tegu lõpule viia, kuna kannatanu osutas vastupanu ning kannatanu karjeid kuulnud isik jõudis talle appi. Ligi pool aastat hiljem, olles esmalt toime pannud teisele isikule kuuluva vara röövimise, pani samas korteris toime sama isiku tapmise lüües kannatanut noaga vähemalt kolm korda pea, puusa ja selja piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, mille tõttu isik sündmuskohal suri. A. Sargajev on varasemalt kandnud pikaaegset vangistust samuti isikuvastase kuriteo eest, kuid see ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Peamiseks vägivaldset käitumist vallandavaks teguriks on alkoholi tarvitamine ning oskamatus lahendada konfliktisituatsioone ühiskonnas kehtivate reeglite kohaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik mõistnud alkoholi tarvitamisest tulenevat riski oma õigusvastasele käitumisele ning seetõttu ei saa olla kindel, et isik on valmis oma käitumismustrit muutma. 2.2 A. Sargajevi negatiivset suhtumist kehtivasse korda iseloomustab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Isik on toime pannud mitmeid distsipliinirikkumisi ja kohtule materjalide esitamise ajal oli kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tallinna Vanglas karistust kandes õppis isik riigikeelt, läbis sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ei lõpetanud. Tartu Vanglas on isikut määratud tööle, kuid töötamisest on ta keeldunud sobimatu töö ja vähese tasu tõttu. Vangla hinnangul on A. Sargajev avalikkusele jätkuvalt kõrgohtlik ning tema puhul püsib risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.3 Riski uute kuritegude toimepanemiseks suurendavad ka A. Sargajevi vabanemisjärgsed elutingimused ning tulevikuks kindlate eesmärkide puudumine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A. Sargajevile garanteeritud elukoht tuttava R.R. i juures. Samas korteris elav R.R. i ema ei ole aga teadlik, kes kinnipeetav on ning andis nõusoleku tema sinna elama asumiseks poja soovil. Väidetavalt on A. Sargajevil vabanemisel olemas töökoht, kuid sellekohase garantiikirja esitanud ettevõtte juhatuse liikme E.M. ga ei ole õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Istungil avaldatu kohaselt ei kavatse A. Sargajev tegelikult tööle minna, vaid plaanib hakata hooldama R.R. i haiget ema. Tööandja tausta kontrollimisel selgus, et isikut on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on korduvalt karistatud A. Sargajevi tuttavat R.R. it, kelle juurde ta elama soovib asuda. Seega ei ole usutavad kinnipeetava väited selle kohta, et ta soovib oma elus korrektuure teha ja tutvusringkonda muuta. Isik jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning väidetavad muutused tema suhtumises on paljasõnalised.
13. Tartu Maakohtu määruse vaidlustas A. Sargajev, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist ning kohustub täitma kõiki nõudeid ja kohustusi, mis tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 A. Sargajev märgib, et ta saab aru ja tunnetab toimepandud kuritegude raskust, samuti põhjusi, mis viisid nende toimepanemiseni. Ta palub arvestada psühholoogi poolt vangla arvamuses väljendatut, kes erinevalt kohtule iseloomustuse esitanud vanglaametnikust tegi määruskaebuse esitajaga otsest tööd. Ametnik kirjutas selle iseloomustuse spetsialiste ja nende arvamusi kaasamata. Sellepärast antud iseloomustus ei kajasta kõiki positiivseid muudatusi, mis A. Sargajeviga toimunud on. 3.2 Maakohus märkis, et A. Sargajev jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ega uskunud tema muutumise soovi. A. Sargajev kinnitab, et ei soovi kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Tema tuttavad on küll karistatud, ent viibinud juba 8-10 aastat vabaduses. Neil on pered ja ametlik töö ning nad toetavad A. Sargajevit moraalselt ja rahaliselt ning on talle suureks eeskujuks, kuna on teinud oma elus valiku elada seaduskuulekalt. Selliseks isikuks on ka R.R. , kes andis A. Sargajevile elamispinna ja toetab teda. R.R. töötab bussijuhina ning on seaduskuulekas. Vabanemisel kavatseb A. Sargajev hakata hooldama R.R. i haiget ema. Sellepärast ta kohtus ütleski, et tal on millega alguses tegelda – hooldada R.. Edaspidi kavatseb A. Sargajev ametlikult tööle saada. 2 3.3 Ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et terve karistuse ärakandmine on pigem reegel, aga ennetähtaegne vabastamine erand. Riik teeb jõupingutusi ja kulutab vahendeid kinnipeetavate rehabilitatsiooniks vanglas. Seega aitab riik valida õige tee elus ja elada edaspidi seaduskuulekat elu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Sargajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Vaatamata määruskaebuses A. Sargajevi poolt välja toodud põhjendustele, mille kohaselt saab ta aru ja tunnetab toimepandud kuritegude raskust ning põhjusi, mis viisid kuritegude toimepanemiseni, leiab ka ringkonnakohus, et A. Sargajevi poolt toime pandud kuritegude asjaolud, mitmed distsiplinaarrikkumised vangistuses ja tulevane elu vabaduses ei võimalda A. Sargajevit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ka ringkonnakohus arvestab vältimatult, et A. Sargajevit on korduvalt karistatud raskete vägivaldsete isikuvastaste kuritegude, sh tapmise eest. A. Sargajev on kinnipidamisasutuse poolt hinnatud avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule kõrgohtlikuks ning tema puhul esineb arvestatav risk uue kuriteo toimepanemiseks vabanemisest kahe aasta jooksul. Tartu Vangla ei toeta tulenevalt kõrgest riskitasemest kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ka prokuratuur leiab, et arvestades A. Sargajevi poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust ei ole vabastamine õigustatud, sest see ei oleks kooskõlas üldise õiglustundega. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud kogumis ei võimalda teha A. Sargajevi puhul tema poolt soovitud lahendit. 4.3 Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaatamata A. Sargajevi selgitustele enda muutumise ja tulevikuplaanide kohta ning teatavale rehabiliteerivale tegevusele, mis praeguseks ajaks on kinnipeetavaga läbi viidud, tuleb A. Sargajevil karistuse kandmist jätkata. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau