p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 11 aastat vangistust;
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat, mõistes Aleksei Sargajevile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 16.06.2016. 15.06.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksei Sargajevi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksei Sargajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning samuti ei toeta Aleksei Sargajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole prokuröri hinnangul õigustatud Aleksei Sargajevi poolt toimepandud kuritegude raskuse ja ühiskonnaohtlikkuse tõttu. See ei oleks kooskõlas ka ühiskonna üldise õiglustundega. Aleksei Sargajev on karistatud kahel korral eluvastase süüteo toimepanemise eest. Seega on tal kalduvus raskete isikuvastaste süütegude toimepanemisele ja vabaduses kujutab ta suurt ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Ka kehtivad distsiplinaarkaristused ei viita õiguskuulekale teele asumisele. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Aleksei Sargajev avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on muutnud nii oma mõtteviisi kui suhtumist ja ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Väidetavalt soovib ta asuda elama seadusekuulekat elu ning katkestada suhted varasemate tuttavatega. Kinnipeetav tunnistas, et vanglas on tal ka rikkumisi olnud, viimane oli tööst keeldumise tõttu. Kinnipeetav selgitas, et tööd ei saanud ta teha haiguse tõttu. Hiljem kui ta oli pöördunud arsti juurde, anti talle teine töö. Kinnipeetava ütlused sõprade ja lähedaste kohta olid aga vastuolulised. Aleksei Sargajevi sõnade kohaselt on tal vabaduses peamiselt ainult sõbrad, kellega koos on ta ka vanglas istunud. Hiljem selgitas ta, et inimesed, kellega ta praegu suhtleb, ei ole vangis olnud. Vabanemise korral soovib Aleksei Sargajev minna elama sõbra juurde ning hoolitseda tema haige ema eest, kuna sõber on ise pikalt tööl. Kinnipeetav ise tööle minna ei kavatsenud, kuna talle teadaolevalt elektroonilise valvega vabanemisel tööle minna ei saa. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksei Sargajev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Aleksei Sargajevi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxnn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava tuttavale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxx ning samas korteris elav omaniku ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Sargajevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Sargajevi vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest, aga ka Aleksei Sargajevi isikust ning käitumisest karistuse kandmise ajal. Aleksei Sargajevit on varasemalt karistatud tapmise eest, käesolevat karistust kannab Aleksei Sargajev mõrva ning röövimise eest. Toimepandud kuritegude asjaolud on väga rasked ning muuhulgas on kuriteod toime pandud vaid paar kuud pärast varasema karistuse kandmiselt vabanemist. Aleksei Sargajev on süüdi tunnistatud mitmes kuriteoepisoodis. Esmalt püüdis Aleksei Sargajev tappa teist isikut, kuid ei saanud oma tegu lõpule viia, kuna kannatanu osutas vastupanu ning kannatanu karjeid kuulnud isik jõudis talle appi. Ligi pool aastat hiljem, olles esmalt toime pannud teisele isikule kuuluva vara röövimise, pani samas korteris toime sama isiku tapmise lüües kannatanut noaga vähemalt kolm korda pea, puusa ja selja piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, mille tõttu isik sündmuskohal suri. Aleksei Sargajev on varasemalt kandnud pikaaegset vangistust samuti isikuvastase kuriteo eest, kuid see ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Peamiseks vägivaldset käitumist vallandavaks teguriks on alkoholi tarvitamine ning oskamatus lahendada konfliktisituatsioone ühiskonnas kehtivate reeglite kohaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik mõistnud alkoholi tarvitamisest tulenevat riski oma õigusvastasele käitumisele ning seetõttu ei saa olla kindel, et isik on valmis oma käitumismustrit muutma. Aleksei Sargajevi negatiivset suhtumist kehtivasse korda iseloomustab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Isik on toime pannud mitmeid distsipliinirikkumisi ja kohtule materjalide esitamise ajal oli kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tallinna Vanglas karistust kandes õppis isik riigikeelt, läbis sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ei lõpetanud. Tartu Vanglas on isikut määratud tööle, kuid töötamisest on ta keeldunud sobimatu töö ja vähese tasu tõttu. Vangla hinnangul on Aleksei Sargajev avalikkusele jätkuvalt kõrgohtlik ning tema puhul püsib risk uute kuritegude toimepanemiseks. Riski uute kuritegude toimepanemiseks suurendavad ka Aleksei Sargajevi vabanemisjärgsed elutingimused ning tulevikuks kindlate eesmärkide puudumine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on Aleksei Sargajevile garanteeritud elukoht tuttava xxxxxxxxxxxxxxxxvi juures. Samas korteris elav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxema ei ole aga teadlik, kes kinnipeetav on ning andis nõusoleku tema sinna elama asumiseks poja soovil. Väidetavalt on Aleksei Sargajevil vabanemisel olemas töökoht, kuid sellekohase garantiikirja esitanud ettevõtte juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Istungil avaldatu kohaselt ei kavatse Aleksei Sargajev tegelikult tööle minna, vaid plaanib hakata hooldama xxxxxxxxxxxxxxxxxx haiget ema. Tööandja tausta kontrollimisel selgus, et isikut on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on korduvalt karistatud Aleksei Sargajevi tuttavatxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle juurde ta elama soovib asuda. Seega ei ole usutavad kinnipeetava väited selle kohta, et ta soovib oma elus korrektuure teha ja tutvusringkonda muuta. Isik jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning väidetavad muutused tema suhtumises on paljasõnalised. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku vabastamine ennetähtaegselt rohkem kui 7 aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.