1-16-2898/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2898 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus Sergei Orgusar (ik 37904242228) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Orgusar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 09.05.2016 otsusega mõisteti Sergei Orgusarile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 404 lg 1 alusel 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti S. Orgusarile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 18 päeva vangistust. S. Orgusari karistuse kandmise alguseks loeti 19.03.
6. Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Orgusari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 26.09.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Orgusar on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud isik, mh kannab käesoleval hetkel neljandat reaalset vanglakaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel olles rikkunud katseaja tingimusi. Eriti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski alkoholi tarvitamine ning sissetuleku ja sotsiaalse tugivõrgustiku puudumine. Positiivsena võib S. Orgusari puhul välja tuua tööhõives osalemist vangistuses viibides ning distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üle negatiivseid ja ei anna alust isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Orgusar, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta ei nõustu vangla poolt koostatud iseloomustusega. S. Orgusar väidab, et on vanglas viibides huvitatud trahvide ja menetluskulude maksmisest. Ta on üritanud saada avavanglasse eesmärgiga asuda tööle, kuid vangla on keeldunud teda avavanglasse lubamast. S. Orgusar leiab, et ta võib vangistuses viibides ilma jääda oma korterist koos sinna kuuluvaga. S. Orgusar on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid- ja kohustusi. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ega vabasta S. Orgusari vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
10. S. Orgusari puhul on positiivne kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristuste puudumine ning tööhõives osalemine. Kuid samas ei taga õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist. Sisuliselt kõik teised ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud räägivad vabastamisele vastu. Seega on maakohus täiesti õigustatult jätnud S. Orgusari vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tema puhul esineb endiselt väga kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mis iseenesest välistab tingimisi vabastamise. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude dünaamika on läinud ajas raskemaks, mida soodustab ka alkoholitarvitamine. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel viibides korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Sellest saab järeldada, et S. Orgusar ei ole suuteline reeglitele alluma ning kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Võimalik tulevikus toimuv korterist ilmajäämine ei saa olla aluseks kohtu seisukoha muutmisel. Kohtukolleegium nõustub maakohtu, vangla ja prokuratuuriga, et S. Orgusaril tuleb jätkata vangistuse kandmist.
11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 26.09.2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus