← Eesti

3-15-636/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 29. september 2016, Tartu 3-15-636 Haldus

§-st 11 tulenevale uurimiskohustusele sekundeerib maksukohustuslase

§-is 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus. Samas võib väita, et Järvetähe OÜ täitis vägagi vastumeelselt temal lasuvat kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur on Järvetähe OÜ käitumist kaasaaitamiskohustuse täitmisel käsitlenud kontrollakti punktis 1.1.2.2. Vastustaja rõhutab, et formaalse lepingu olemasolu ei tähenda automaatselt tehingu reaalset toimumist. Seega ei ole apellandi poolt lepingute vormi ning tingimuste jms kohta välja toodud õiguslikud sätted käesoleva vaidluse puhul asjakohased.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu

  1. novembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
  2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluse, OÜ Järvetähe ja Lambin OÜ vahelise müügilepingu hindamisel on määrav tehingu poolte endi seisukoht lepingu kehtivuse ja lepingutingimuste kohta. Kuna pooled ei ole lepingut tühistanud, siis on leping kehtiv. Seda kinnitab kirjalik lepingudokument, kaebajale esitatud arved ja sularaha kviitung. Vastavalt tuleb lepingu kehtivusest lähtuda ka tehingu maksustamisel.
  3. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. 3 Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult selgitanud, et tehingule maksuõigusliku hinnangu andmisel ei ole alust lähtuda ainuüksi kirjalikust lepingudokumendist nähtuvatest poolte tahteavaldustest lepingu sõlmimise ega selle tingimuste kohta. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Tulenevalt KMS § 37 lg-st 7 koostoimes KMS § 31 lg-ga 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud üksnes juhul, kui tehingu kohta esitatud arve kajastab õigesti tehingu olulisi tingimusi, s.h müüdava kauba nimetust, kogust ja hinda ning kauba müüjat. Kui maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tehingut arvel näidatud tingimustel ei ole toimunud, tuleb maksukohustuslasel tehingu väidetavat toimumist täiendavalt tõendada maksuhalduri nõudmisel (

§ 60

lg 1, § 62 lg 1) või omal algatusel (

§ 150

lg 1), seejuures ei ole tehingu poolte kinnitusel tehingu toimumise kohta ette kindlaksmääratud otsustavat kaalu sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse hindamisel. Käesoleval juhul on maksuhaldur kogunud tõendeid Lambin OÜ-lt püügivahendite soetamise kohta ning leidnud, et kaebaja nimel tarnelepingu allkirjastanud juhatuse liikme G. Aganitševi ja Lambin OÜ juhatuse endise liikme L. Tšilingirovi seletused tehingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta on vastuolulised. Nimelt on G. Aganitšev

  1. novembril 2014 seletusi andes üldsõnaliselt väitnud, et läks ise kohale, ostis kauba järve ääres ja korraldas ise kauba transpordi, kusjuures tegemist oli kasutamata mõrdadega (tl 54p-55) ning
  2. jaanuaril 2015, et pole L.Tšilingiroviga kohtunudki kuna suheldi telefoni teel ja kaup toodi talle Mustveesse. L. Tšilingirov on
  3. detsembril 2014 aga selgitanud, et tegemist oli kasutatud mõrdadega, mille üleandmine toimus Sikupilli Statoilis (tl 83p-84). Müüja esindaja on seejuures väitnud, et enne kaupade müüki kohtuti korduvalt

(83p). Kaebaja juhatuse liikme selgitusel piirdus suhtlemine üksnes telefonikõnedega (tl 130).
  1. Kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud akt on puudulik ja ebausaldusväärne, kuna sellest ei nähtu kauba üleandmise aeg ega koht. Kaupade kirjeldus tarnelepingus, arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktil ei võimalda üheselt tuvastada, millist kaupa tegelikult soetati.
  2. jaanuaril 2015 kaebaja esindaja keeldus soetatud kaupa ette näitamast (tl 104).
  3. jaanuaril 2015 kaebaja tegevuskohas Alajõel näitas kaebaja juhatuse liige vastustaja esindajale kokku 14 mõrda, millest 12 kohta selgitas, et neid kasutati
  4. aasta juulist kuni oktoobrini (tl 111). Samas väidetavalt soetati kaup alles
  5. aasta septembris. Arvetel kajastatud kauba hind ei lange kokku tarnelepingus märgitud hinnaga. Kaupade eest on tasutud väidetavalt sularahas. Samas ei ole sularaha kviitung (tl 109) nõuetekohaselt vormistatud, sellel on maksjana märgitud Lambin OÜ, kaebajat ei ole kviitungil aga nimetatud, ühtlasi ei ole võimalik kviitungilt tuvastada millise tehingu eest tasuti. Järvetähe OÜ kassaraamatu kannetest (tl 65) ei nähtu arvete (tl 50) kohaselt tasumisele kuulunud 50 400 euro maksmist. Kaebaja juhatuse liige ei oska täpsemalt selgitada, kus ja kellele ta raha üle andis. Kaebaja väidetud tehingu finantseerimine laenu kaudu (tl 137, 138) ei ole usutav, kuna õiendi (tl 137-138) kohaselt on laen antud alles
  6. oktoobril
  8. septembris oli aga äriühingu pangakontol piisavalt vahendeid müügihinna täielikuks tasumiseks. Käsikirjaliselt vormistatud õiendid laenu kohta esitas kaebaja alles
  9. jaanuaril 2015, pärast vastustaja nõudmist asjaolusid selgitada, mistõttu ei ole üheselt selge, kas tegemist on autentsete õienditega. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool loetletud asjaolud piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et OÜ Järvetähe ei ole soetanud Lambin OÜ-lt viimase väljastatud arvetel näidatud avavee püügivahendeid ega nende eest Lambin OÜ-le
  10. aasta septembris sularahas tasunud. Sellisele seisukohale asumisel ei ole maksuhaldur omistanud määravat tähendust kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kauba nimetusena märgitud sõna „закол„ või „заколeг“ tähendusele. Võimalikku eksimust kauba
  11. 4 nimetamisel on käsitatud ühe asjaoluna teiste seas. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maksuhalduri järelduste ümberhindamiseks ka juhul, kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et üleandmise-vastuvõtmise aktil on kauba nimetus korrektselt märgitud. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole
  12. aasta lõpul ja
  13. aasta alguses suutnud meenutada 50 400-eurose tehingu (s.o enam, kui äriühingu arvelduskonto käive väidetava tehingu tegemise kuul) sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Nii ei ole G. Aganitšev osanud öelda, kellega ta tehingu tingimused kokku leppis, kes ja millal kauba tarnis, kes koostas kirjaliku lepingudokumendi ja selle kaebajale allkirjastamiseks toimetas ega kellele, kus ja millal ta kauba eest tasus. Lisaks ei ole kaebaja suutnud vastustajale kahtlusteta tõendada soetatud kauba olemasolu ega usutavalt selgitada väidetavalt kauba eest tasutud sularaha olemasolu. Maksuhaldur on viidatud puudusi põhjalikult analüüsinud
  14. veebruari 2015 kontrollaktis nr 12.2-3/027439-12 punktides 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 (tl 6p 11p). Järvetähe OÜ ei ole maksumenetluses ilmnenud vastuolusid selgitanud maksumenetluses ega ka kohtumenetluses, keskendudes üksnes üleandmise-vastuvõtmise aktis kasutatud mõiste tähendusele ja poolte kinnitusele tehingu toimumise kohta. See ei ole aga piisav maksuhalduri kahtluse ümberlükkamiseks. Maksukohustuslase otsustada on, millisel viisil ta tehinguid sõlmib ja dokumenteerib. Seetõttu kannab ta ühtlasi riski, et tehingu tingimused või tehingu dokumendid ei ole piisavad maksukohustuslase jaoks soodsa maksuõigusliku tagajärje saavutamiseks tehingu maksustamisel.
  15. Käesoleval juhul on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsust OÜ Lambin esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuse ning vastavalt Järvetähe OÜ käibemaksukohustuse korrigeerimise ja käibemaksu tagastusnõude osalise rahuldamata jätmise osas nõuetekohaselt põhjendanud. Maksuhalduri põhjendused ja järeldused rajanevad asjas kogutud tõenditel ning on loogiliselt jälgitavad ja kontrollitavad. Seega pidi Järvetähe OÜ kaebuse rahuldamiseks halduskohtumenetluses tõendama (

§ 150lg 1), et maksusumma on määratud ebaõigesti.

Järvetähe OÜ ei ole seda suutnud. Vastuolud tehingu sõlmimise ja täitmise asjaoludes on kõrvaldamata. Valdava osa kontrollaktis ja maksuotsuses esile toodud asjaolude kohta ei ole kaebaja isegi üritanud selgitusi anda. Samuti ei ole Järvetähe OÜ esitanud tõendeid, mis kinnitaks vaidlusaluste tehingute toimumist OÜ Lambin arvetest nähtuvatel tingimustel ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele.

  1. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tagastab Järvetähe OÜ-le täiendavad tõendid sõna „закол“ tähenduse kohta, kuna on varasemalt selgitanud, et kaebaja seisukohaga nõustumine „закол“ tähenduse osas ei mõjuta hinnangut vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasusele.
  2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.