Kriminaalasi nr 1-14-570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2016) Kriminaalasja number 1-14-570 T

§ 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Aleksandr Ziminit järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 1

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Aleksandr Ziminile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates. Määrus Aleksandr Zimini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Zimin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.02.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-570

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 28.08.

1. a. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.
2. a otsusega nr 1-14-570 jäeti Harju Maakohtu 11.02.2014.a kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 25.03.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.2013 ja lõpeb 28.11.
4. 24.08.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksandr Zimini isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Aleksandr Ziminile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 11.10.
5. Aleksandr Zimin avaldas, et ta on nõus, et kohus määrab talle karistusjärgse käitumiskontrolli. Aleksandr Zimin selgitas, et ta sõlmis nädal tagasi lepingu keskusega xxxxxxxxxxxxxxxxx Talle garanteeritakse elu- ja töökoht 12 kuuks. Saadavast töötasust täidetakse riiginõuded ning ülejäänu jääb keskusele. Sama keskus oli nõus Aleksandr Ziminit nõus vastu võtma ka siis kui kohus arutas isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohus tegi istungil vaheaja ja helistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust kinnitati, et Aleksandr Ziminile tagatakse keskuses elukoht pärast vanglast vabanemist, elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus. Vanglast vabanemisel tuleb Aleksandr Ziminile vastu xxxxxxxxx, Zimin peab vabanemisel ise temaga ühendust võtma. Prokurör leidis, et formaalsed tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Aleksandr Zimini osas on olemas ohud ja riskid, isik on sotsiaalselt abitu, probleeme sihipäraselt lahendada ei oska. Tema mõtlemismall ei ole seadusega ega tavalise käitumisega kooskõlas. Ta leiab, et töötada ja raha teenida ei ole vaja. Ta on vägivaldne. Eelkõige Aleksandr Zimini ohtlikkust arvestades on prokuröri hinnangul oluline, et Aleksandr Zimin oleks pärast vabanemist järelevalve all ja tal on koht elamiseks, kus on võimalik teda ka tööle rakendada ja hoida eemale alkoholist ja narkootikumidest. Prokurör toetab vangla taotlust karistusjärgse 2

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

§ 871

lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Aleksandr Zimin kannab praegu 3 aasta 3 kuu pikkust karistust kuriteo eest, mille koosseisutunnus on ka vägivalla kasutamine, seega on täidetud formaalsed alused Aleksandr Zimini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksandr Ziminit on kriminaalkorras kokku karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab 7 korda. Varasemalt on ta valdavalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolevalt pani toime vägivallateo. Kuritegude toimepanemist on soodustanud joovastite tarvitamine, majandusliku kasu saamise soov ning puudulik probleemilahendamise oskus. Aleksandr Ziminil on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. Tema valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud korduvalt ka reaalne vangistus. Seega on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib Aleksandr Zimin hakata taas toime panema kuritegusid. Ka vangistuses ei ole Aleksandr Zimini käitumine paranenud. Aleksandr Ziminit on toime pannud erinevaid distsipliinirikkumisi, viimati on teda korduvalt karistatud töökohustuse eiramise eest. Ühestki sotsiaalprogrammist ei ole kinnipeetav vangistuse jooksul osa võtnud, kuna ei näe neil mingit mõtet. Riigikeele õppimist või hariduse omandamist ei pea isik samuti vajalikuks. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et Aleksandr Zimini puhul on tegemist õiguskorra süstemaatilise rikkujaga ning ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Aleksandr Zimin ei ole võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekaid eesmärke. Selleks, et maksimaalselt maandada Aleksandr Ziminist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on aga alalise elukoha olemasolu, kuid vangla esitatud materjalide kohaselt puudus Aleksandr Ziminil elukoht. Kohtuistungil selgus, et Aleksandr Zimin on sõlminud lepingu keskusega xxxxxxxxxxxxxxxx, mis muuhulgas 3

§ 871lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta.

Nimetatud aeg võiks olla piisav, et toetada Aleksandr Zimini resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Samaks ajaks on isikule tagatud ka elu- ja töökoht läbi xxxxxxxxxxxxxxxx. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Aleksandr Ziminil täita

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata Aleksandr Ziminile lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Aleksandr Ziminit karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks tuleb Aleksandr Ziminit kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4