Obsah (5)

§ 84§ 96§ 97§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6960 Tsiviilasi K. K'i ja K. K'i h

) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui

§ 84lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole *. a sündinud K. K'i ja *. a K. K'i isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad /tlk 6-7/. Lapse ema K. K'i kinnitusel on K. K'i ja K. K'i isa K. R.

1. 29.08.
2. a ekspertiisiaktist nr * /tlk 45-47/ nähtuvalt K.R. bioloogiline isadus K. K'i ja K. K'i suhtes ei ole välistatud. K. K'i, K. K'i ja K. R. DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 3,7·
3. K. K'i, K. K'i ja K. R. DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,5·
4. Seega K. R. saab 99,99997% tõenäosusega olla K. K'i bioloogiline isa ja 99,99999993% tõenäosusega olla K. K'i bioloogiline isa.
5. 14.09.
6. a toimunud kohtuistungil võttis kostja K. R. õigeks, et ta on hagejate K.K'i ja K. K'i bioloogiline vanem. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et K. K. ja K. K. põlvnevad K. R'st. Järgnevalt käsitleb kohus K. K'i ja K. K'i hagi K. R. vastu igakuise elatise nõudes. 8.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt

§-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused m.h lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

1. a määruse nr 139 § 1 lg 1 alusel on alates 01.01.2016 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus.
2. Hagejad K. K. ja K. K. on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt kummagi hageja kasuks miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 02.05.
3. a, millise nõude on kostja 14.09.
4. a kohtuistungil õigeks võtnud. Seega tuleb kostjalt K. R.: lapse K. K'i ülalpidamiseks alates 02.05.
5. a välja mõista igakuine elatis, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis
6. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. lapse K. K'i ülalpidamiseks alates 02.05.
7. a välja mõista igakuine elatis, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis
8. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. Elatis laste K. K'i ja K. K'i ülalpidamiseks tasuda kostjal hageja seadusliku esindaja K. K'i arvelduskontole nr * * Pangas. Hagihind
9. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3870 eurot (9 * 215 * 2). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse 3 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
11. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et DNA ekspertiisi maksumuse summas 228 eurot on maksekorralduse järgi tasunud küll hagejate esindaja /tlk 62/, kuid tegelikult andis hagejate esindajale ekspertiisitasu tasumiseks 220 eurot kostja /tlk 63-64/. Hageja lisas puuduoleva summa, s.o 8 eurot. Nimetatud menetluskulud jätta kulu kandnud menetlusosalise kanda, sest see on mõistlik, kuna pooled leppisid selliselt kohtuistungil kokku.
12. Hagejad on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 40 eurot põlvnemise nõudelt. Nimetatud riigilõiv tuleb jätta hageja kanda, sest hageja on tasunud riigilõivu nõudelt, millest ta oli vabastatud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamisel, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Käesolevas vaidluses esitasid hagejad põlvnemise tuvastamise nõude koos elatise nõudega. Kuna hagejad on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, siis ei ole põhjendatud selle väljamõistmine kostjalt. Seega jääb hagejate kanda riigilõiv summas 40 eurot. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas vastavalt TsMS §150 lg 1 p
13. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4