Obsah (6)

§ 143§ 146§ 147§ 154§ 158§ 138

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-107805 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kiviõli Soojus hagi T.

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

) Vastavalt

§ 146lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147lg 1 lg 2).

Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154) 14.

Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja on 18.11.2014. a allkirjastanud võlatunnistuse (tl 78), mis on hageja arvates käsitletav nõude tunnustamisena ning aegumine on katkenud (

§ 158lg 1 ja ).

Kostja on 31.12.

1. a hagejale viimase makse teostanud summas 4,03 eurot. Seega hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena. Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata. Seega on nõude 3 aastane aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks täies ulatuses aegunud. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud kostjale hagiavalduses viidatud ajavahemiku eest esitatud arvete (tl 42-77) ja arvete ja laekumiste koondtabeli (tl 29-41). Kostja on väitnud korduvalt, et ei eita iseenesest võla olemasolu, samas märgib kostja, et võlatunnistust sõlmides ei tutvustatud selle sisu. Kostjale jääb arusaamatuks miks peab ta tasuma viiviseid inkassofirmale. Kohus nõustub hagejaga, et hageja nõue ei ole aegunud arvete järgi perioodil 01.04.
2. a kuni 31.05.
3. a kokku summas 1 773,26 eurot. 4 Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 1 773,26 eurot.
4. Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole soojusenergia keskkütte eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma.
5. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt 16.04.
6. a sõlmitud lepingule 0,2% maksmata jäänud summalt 1 773,26 eurolt alates 15.06.
7. a kuni 24.05.
8. a 1 223,55 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlalt 0,2 % päevas kuni põhivõla tasumiseni.
9. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14).
11. VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka

§ 138

, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

1. Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla ebaproportsionaalne ja seega hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Teisest küljest puudub kohtul alus eeldada, et kostja poolt kohustuste täitmata jätmine oli pahatahtlik, kostja sõlmis võlgnevuse likvideerimiseks võlatunnistuse, millest saab järeldada, et kostja soovis oma võlgnevust vähendada lähtuvalt oma majanduslikust seisust. 18.11.
2. a sõlmitud võlatunnistuses on märgitud kostja võlgnevuse suuruseks 1 670,84 eurot. Hageja enda poolt esitatud arvetest nähtub, et 18.11.
3. a moodustas kostja võlgnevus summas 1 390,29 eurot (tl 71). Võlatunnistuse punkt 2 kohaselt, tuli kostjal tasuda 26% intressi aastas laenusummalt. Kohus eeldab, et võlatunnistuses on sõlmitud soojusenergia keskkütte võlgnevuse kohta, mitte laenu võlgnevuse katteks. Tunnistuse kohaselt on näha, et kostja võlgnevus nimetatud võlatunnistuse kohaselt ei vähene vaid suureneb (tl 78). Seega on võlatunnistus ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttele ja kostja suhtes põhjendamatult koormav. 5
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viivise väljamõistmine oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ning muudaks sisuliselt võimatuks kohustuse täitmise (ka põhivõla osas). Kohus jätab viivise nõude rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt 41,494% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 41,494% kostja kanda summas 207,47 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6