← Eesti

2-16-14821/6

2-16-14821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2016, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-14821 Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Üxxx Txxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: AxxxxHxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Üxxx Txxxxxx avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks RESOLUTSIOON

  1. Võtta menetlusse Üxxx Txxxxxx avaldus lapse Axxx Hxxxxx nimel tehingu tegemiseks.
  2. Avaldus rahuldada.
  3. Anda Üxxx Txxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) nõusolek lapse AxxxxHxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxx) nimel xxxxxxxxxx surnud Axxx Hxxxxx pärandvara hulka kuuluva väärtpaberi kontol nr 99101117418 SEB pangas olevate pensionifondi osakute tagasivõtmise tehingu tegemiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avalduse asjaolud 1 Üxxx Txxxxx (avaldaja) esitas 03.10.2016 kohtule avalduse nõusoleku saamiseks xxxxxxxxxx surnud elukaaslase ja laste isa Axxx Hxxxxxxsuletud pangakontode kasutamiseks. Avalduse kohaselt koostas Viljandi notar Kersti Kulla pärandvara ühisuse tasuta võõrandamise lepingu, mille alusel on Axxx Hxxxxx pärijateks Kxxx Hxxxxx ja alaealine Axxx Hxxxxx ning milles Kxxx Hxxxxx müüs tasuta oma emale (avaldajale) enda 1/2 osa pärandist. Seega on pärijateks avaldaja ja tema alaealine laps mõlemad 1/2 suuruses osas. Avaldaja sõnul on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus avaldajal (Axxx Hxxxxx laste emal) puudub võimalus Axxx Hxxxxx kontol oleva raha kasutamiseks. Nii notar kui panga töötaja ei väljasta kontol olevat raha ja kinnitavad, et seda saab teha vaid kohtu loal. 10.10.2016 esitas avaldaja nõude täpsustuse. Avaldaja soovib saada luba SEB pangas oleva väärtpaberikonto nr 99101117418 avamiseks ja raha väljavõtmiseks. Panga sõnul on vajalik kohtu nõusolek, sest üks pärijatest on alaealine. Avaldaja soovib seega kohtult nõusolekut oma alaealise lapse nimel pensionifondi osakute tagasivõtmise tehingu tegemiseks. Kohtu seisukoht
  4. Kohus tutvunud avalduse, selle lisadega ja avalduse täpsustustega, leiab, et avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja see tuleb võtta menetlusse.
  5. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel tuvastas kohus, et puudutatud isiku ema on Üxxx Txxxxx (avaldaja) ja isa Axxx Hxxxxx. Puudutatud isiku isa Axxx Hxxxxxxsurixxxxxxxxxx. Viljandi notar Kersti Kulla on 30.09.2016 koostanud ja tõestanud pärandvara ühisuse osa tasuta võõrandamise lepingu. Lepingust nähtuvalt andis Viljandi notar Kersti Kulla välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on Axxx Hxxxxx pärijateks võrdsetes osades tema lapsed Kxxx Hxxxxx ja Axxx Hxxxxx. Lepinguga võõrandas Kxxx Hxxxxx tasuta oma pärandi osa avaldajale. Seega on Axxx Hxxxxx pärijateks võrdsetes 1/2 osades avaldaja ja tema alaealine laps Axxx Hxxxxx. Pärandvarasse kuulus ka väärtpaberikontot nr 99101117418 SEB Pangas. Avaldaja soovib pärandvaraks olevad pensionifondi osakud realiseerida ja välja võtta rahas. Eelnimetatud tehing puudutab väärtpaberikontot nr 99101117418 SEB pangas. Pärimisseaduse § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 lause 1 näeb ette, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta võõrandada väärtpabereid. Väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 p 4 alusel on pensionifondi osak käsitletav väärtpaberina. KOPS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt lähevad osakuomaniku surma korral osakud üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi Kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Eeltoodu alusel on saavad kaaspärijad pensionifondi osakud võtta tagasi üksnes koos. Kuivõrd üks kaaspärijatest (puudutatud isik) on alaealine avaldaja laps, siis on avaldajal puudutatud isiku nimel pensionifondi osaku tagasivõtmise tehingu tegemiseks vajalik kohtu luba. 2 Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda nõusolek puudutatud isiku nimel päritud pensionifondi osakutega tehingu tegemiseks. Kohtu hinnangul ei kahjusta tehing puudutatud isiku huve. Pensionifondi osakutest saadavat raha puudutatud isikule 1/2 kuuluvas osas on võimalik kasutada puudutatud isiku huvides ja tema ülalpidamiseks. Kohus pöörab tähelepanu, et PKS § 130 sätestab, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.