lg 5 alusel allutada Andres Tartu katseajal 14 (neljateistkümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Andres Tartu suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata, va lähisugulased; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 2 p 2, § 184 lg 2-1 p 1 järgi ja talle mõisteti
A. Tartu tunnistati süüdi ka
lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.06.2012.a. Kohtuotsus jõustus 07.03.2013.a. Karistuse kandmise algus oli 11.06.2012.a ja lõpp on 11.12.2020.a. Andres Tartu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on ta läbinud riigikeele õppe tasemetel A2, B1 ja B2 ning sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Omandas vangistuses keskhariduse. Vangistuses töötas abitöölisena. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab A. Tartu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Andres Tartu kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et pärast vanglast vabanemist on tal võimalik elama asuda endale kuuluvasse korterisse XXXX, kus elab tema abikaasa XXXX, kes andis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisel on võimalik saada tööd XXXXOÜ-s. Andres Tartu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab narkokuriteo eest. Varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas kolmas kord. Elama asub endale kuuluvasse korterisse XXXX, kus elavad abikaasa ja kaks last. Narkootikume ise ei tarvita. Antud hetkel on ära kandnud üle poole karistusest. On õppinud eesti keelt, lõpetas gümnaasiumi, võimaluse korral töötas vanglas. Palub kohtult ja ühiskonnalt oma tegude eest vabandust. Palub ennast usaldada ja vabastada tingimisi enne tähtaega ning lubab mitte kuritarvitada usaldust. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Andres Tartu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla seisukohaga ja arvestades asjaoluga, et riiklikku süüdistust esindanud prokuröril ei ole vastuväiteid A. Tartu tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A. Tartu
sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti taotleb prokurör määrata A. Tartule ka kohustuse „ mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega“. Kaitsja leidis, et A. Tartu võib karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Tartu on küll karistatud raske rahvatervisevastase kuriteo eest, kuid ei esine selliseid raskendavaid asjaolusid, mis takistaksid tema vabastamist. Riiklikku süüdistust esindanud prokurör oli kokkuleppe sõlmimisel nõus toetama A. Tartu ennetähtaegset vabastamist, praegu on kinnipeetava korraliku käitumise puhul sellega nõus ka juhtivprokurör T. Pern. Kaitsja palub arvestada A. Tartu korraliku käitumisega kinnipidamise ajal, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, lõpetas 12. klassi, oli hõivatud majandustöödel. Alates 31.08.2016 on avavanglas, kus töötab. OÜ XXXX on saatnud vanglale allkirjastamiseks koostöökokkuleppe A. Tartu töölevõtmiseks peale vabanemist. Vanglamaterjalide kohaselt puudub A. Tartu käitumises ohtlikkus kõigis ettenähtud näitajates. A. Tartul on toetav pere, ta kavatseb edasiselt elada seaduskuulekalt. Iseloomustuse kohaselt on A. Tartu oma käitumise ja hoiakuga näidanud soovi muutuda ja õiguskuulekalt käituda. Lisakohustustuste vastu kaitsja ei vaidle. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andres Tartu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus arvestab sellega, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud vangistuses keskhariduse ja osalenud keeleõppes ning tööhõives. Vangla ja 4 prokurör toetavad kohaldamisega. A. Tartu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Tartu mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Tartu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Tartul olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.