Obsah (5)

§ 231§ 133§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18086 Tsiviilasi Andres Jõgi hagi Andrea

§ 231lg 2 mõttes on tõendatud, et kostja sai hagejalt 05.05.2015.a.

sularahas 2000 eurot. Hageja väitel oli kinkega seotud tingimuseks, et raha antakse üle eesmärgiga võimaldada kostjal oma kodu ostmine. Kuna kostja seda tingimust ei täitnud, siis oli hagejal õigus lepingust taganeda. 26.05.2015.a. elektronkirja tuleb hageja hinnangul käsitleda kinkelepingust taganemisena /tl 9/. Kui kohus seda kirja ei käsitle kinkelepingust taganemisena, siis tuleb 3 hagiavaldus lugeda kinkelepingu taganemise avalduseks. Kostja on seisukohal, et rahasumma üleandmist tuleb käsitleda kinkena VÕS § 259 mõistes. Hageja poolt kostjale 26.05.2015 edastatud kirja kohaselt soovib hageja korteri ostmiseks (vajaliku väikelaenu kustutamiseks) antud raha tagasi. Raha andis hageja teadmisel, et kostjal on vajadus osta endale kiiresti elamispind. Raha andes ütles hageja mitu korda, et see on mõeldud ainult korteri ostmiseks vajamineva laenu kinnimaksmiseks. 24.11.2015 elektronkirjas kirjutab hageja kostjale, et soovib tagasi korteri ostmise jaoks vajaliku väikelaenu kustutamiseks laenatud raha 2000 eurot /tl 39/. Eeltoodud elektronkirjadest järeldab kohus, et raha andis hageja kostjale, et kostja saaks kustutada varasemalt võetud väikelaenu. Asjaolu, et raha anti just väikelaenu kustutamiseks tõendab ka hageja poolt hagi p 1.

1. märgitu, et kostja põhjendas laenu vajadust sellega, et tahab oma korteri osta, kuid peab enne eluasemelaenu saamist tagasi maksma varasemalt võetud väikelaenu. Kostja oma kirjalikus vastuses selgitab, et soovis pangalaenu abil korterit osta. Panga poolt seatud kriteeriumite kohaselt tuli uue laenu võtmiseks eelnevalt kustutada väikelaen. Selleks, et väikelaen tagasi maksta summas 5000,55 eurot, pöördus kostja abipalvega oma vanemate poole – ema K. K. ja isa, hageja Andres Jõgi poole. Mõlemad vanemad oli nõus andma 2000 eurot. Tagasimakse kohustust kostjal ei olnud. Kostja ise pidi panustama 1000 euroga /tl 32/. Kohus leiab, et nii kostja väited, kui hageja elektronkirjades väidetu on kokkulangev. Hageja poolt antud summa 2000 eurot tuli poolte kokkuleppe kohaselt kasutada väikelaenu kustutamiseks. Kostja kohustuse täitmist kinnitab kostja konto väljavõte, kust nähtub, et 05.05.2015.a. on K. K.lt laekunud kostjale 2000 eurot, kostja on teinud kontole sissemakse summas 3000 eurot ning S. AS-le on tasutud laenu põhiosa, intress ja leppetrahv kokku summas 5 128.40 eurot.
2. Kohus, olles faktiliste asjaoludena tuvastanud, et hageja poolt anti kostjale raha summas 2000 eurot üle eesmärgiga kustutada väikelaenu jääk ning kostja on kohustuse täitnud, hindab järgnevalt, kas 2000 euro üleandmine oli kinge või kostja poolt alusetu rikastumine. Kinkelepingu mõiste kohasel, mis on sätestatud VÕS § 259 lg 1 kohustub üks isik (kinkija) teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetatust tuleneb, et kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on tahe teist isikut rikastada. Hageja on loobunud tuginemast laenulepingule ning ei ole tõendanud, et kostjal lasus kohustus saadud rahasumma tagastamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et üleantud raha puhul on tegemist kinkega. Arvestades, et hageja ja kostja on isa ja poeg, on mõistetav, et tegemist oli lähedaste sugulussuhtes olevate isikute vahelise kinkelepinguga. Vanemate ja laste vahelises suhtes on traditsiooniline, et vanemad toetavad oma last, ka täiskasvanud last, kui laps alustab iseseisvat elu. Kostja toetamises hageja poolt eesmärgil, et kostja saaks tulevikus soetada endale korteri, kui ka eesmärgil, et enne korteri soetamist laenuga tuli täita eelnev kohustus panga ees, ei ole midagi erandlikku vanemate ja laste vahelistes suhetes. Kohus on seisukohal, et hageja tegi ühekülgse kohustustehingu, andes kinkelepingu alusel kostjale üle 2000 eurot. 4
3. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kinkelepingus oli ette nähtud kostjale kohustusi VÕS § 265 lg 1 mõttes. Kohustuse panemise eesmärk on tagada, et kingisaaja kasutaks kinkelepingut teatud eesmärgi saavutamiseks. Kinke väärtus ei pea olema vastavuses kohustuse väärtusega, kuid see ei või olla väiksem. Kui kinke väärtus on väiksem kui kohustus, siis kaotab kinge oma olemusliku eesmärgi ja aluse. Hageja väidetel oli kostja kohustuseks omandada lõppeesmärgina korter ning raha anti üle vaid selle eesmärgi nimel. Nad ei leppinud kostjaga kokku, millise hinna eest kostja korteri ostab /tl 164-165/. Kostja elektronkiri hagejale
4. maist 2015 kinnitab, et korter, mida kostja oleks võib olla soovinud soetada, oleks maksnud ligikaudu 47 000 eurot /tl 81/. Kuna hageja teadis, et väikelaenu kustutamine on panga poolt seatud tingimuseks eluasemelaenu saamiseks, siis pidi hageja aru saama, et ostetav korter maksab rohkem kui 2000 eurot. Sõltumata asjaolust, et kokku ei olnud lepitud, millise hinna eest kostja korteri soetab, pidi hageja aru saama, et see ületab kordades tema poolt antava 2000 eurot. Seega, kui hageja väidab, et kostja kohustuseks kingi saamisel oli korteri ostmine, siis arvestades ostetava korteri ligikaudset maksumust, on kingi väärtus väiksem kui võetav kohustus ning sellisel juhul ei ole enam tegemist kinkelepinguga. Kohus on tuvastanud, et hageja andis kostjale raha üle eesmärgiga kustutada väikelaen. Kohustus kustutada väikelaen ei saa samaaegselt olla kostja kohustuseks osta sama raha eest uus korter. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping ning selle tingimuseks oli kostja väikelaenu kustutamine hagejalt saadud kingi arvelt. Kuna kostja pidi uue korteri ostma ise, ilma hageja abita, pangalaenu abil, siis ei saa kostja poolt tuleviks pangast võetav laenukohustus korteri ostmiseks olla kinkelepingu tingimuseks. Kohus nõustub kostjaga, et eluasemelaenu võtmine pangast on panga ja kostja vaheline suhe ning kuidas ja millistel tingimustel kostjal saab pangast laenu, ei ole hagejaga puutumuses. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja on kingi üle andnud, kostja konto väljavõttega on tõendatud, et kostja on kohustuse täitnud. Kostja on rikastunud hageja arvelt 2000 euro võrra. Tegemist on kinkelepinguga, mis vastab VÕS § 259 lg 1 ja 265 lg 1 sätetele. Mõlemad pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.
5. Kostja ei ole rikkunud kinkelepingu tingimusi, mistõttu hageja poolt esitatud avaldus lepingust taganemiseks on tühine. Hageja käsitleb 26.05.2015.a. esitatud elektronkirja kinkelepingust taganemise avaldusena. Vaidlust ei ole, et kiri on edastatud pärast kinkelepingu täitmist. Hageja on 26.05.2015.a. kirjas väljendanud selget soovi saada raha tagasi. Kohus leiab, et oma olemuselt vastab see tahteavaldus lepingust taganemise avaldusele. Küsimus on selles, kas hageja oli õigustaud kinkelepingust taganema VÕS § 267 p 3 ja 268 lg 1 alusel. Kohus on tuvastanud, et kostja pidi kingi arvelt tagastama pangale väikelaenu, mis on täidetud. Seega ei ole kostja kinkelepingu tingimust rikkunud, mistõttu on hageja tahteavaldus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
6. Hageja poolt kostjale üle antud 2000 eurot ei kuulu tagastamisele ka alusetu rikastumise sätete järgi, sest poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping, mis täideti kinkija ja kingisaaja poolt vastavalt lepingutingimustele. 5
7. Kostja on viidanud VÕS 4 lg 1 ja 2 p 2, leides, et tegemist on mittetäieliku kohustusega. Hageja täitis üldistele arusaamadele vastava kõlbelise kohustuse – aitas rahaliselt oma poega, et poeg saaks iseseisvalt oma elu alustada. Poeg võttis raha vastu, saades aru, et see on tagastamatu abi ja kulutas selle isa poolt heaks kiidetud viisil. Kostja leiab, et hageja vabatahtlik materiaalne abi on eelduseks, et tulevikus annab ta vastavalt oma vajadustele ja võimalustele omakorda isale abi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja, aidates oma täiskasvanud last, on täitnud kõlbelise kohustuse. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja seisukohtadele, et mõlemad vanemad, nii ema K. K. kui ka isa Andres Jõgi andsid raha, et Andreas Kuura saaks kustutada väikelaenu jäägi panga ees, et edaspidi saada eluasemelaenu oma kodu soetamiseks. Tegemist on isiklikest suhtest, lapse ja vanema vahelistest suhtest, tuleneva kohustuse võtmisega mõlema vanema puhul, mille täitmisena üleantut ei saa tagasi nõuda.
8. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal ei ole kohustust hageja ees, mille täitmisega ta viivituses on. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
9. Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 2 244,37 eurot.

§ 133sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 19.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud kokku 1 136 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega arvestades tsiviilasja mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja viibis kahel kohtuistungil. Juhindudes

§ 177

lg 1 p 1 määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 136 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6