Obsah (7)

§ 1§ 31§ 23§ 108§ 22§ 109§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7479 Tsiviilasi XXXXpankro

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

9.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 10.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 11.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanded ja nende lisad - on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.
2. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on võlgnikul rahalisi vahendeid kokku summas 51,02 eurot ning kohustusi on vähemalt 25 806,66 euro ulatuses. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
3. Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita oma laenukohustusi. Võlgnik töötab ja tema sissetulek on 604,69 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. 15.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

1. Vabariigi Valitsus määruse (avaldamismärge: RT I, 22.12.2015, 51) töötasu alammäära kehtestamine § 1 lg 2 järgi on alates
2. jaanuarist
3. a tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. 4
4. Arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale 430,00 eurot kuus, millele lisandub võlgniku ülalpeetava kohta 3x143,33=430,00 eurot kuus, kokku 860,00 eurot. Seega kuulub võlgniku sissetulek 604,69 eurot vara hulka, millele sissenõude pööramine tulenevalt seadusest lubatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada ning katta pankrotimenetluse kulusid ka võlgniku võimalikku töötasu arvesse võttes.
5. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

19. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. 20. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

1. Võlgadest vabastamise menetlus peaks olema nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-46-13 p. 11). Ajutise halduri hinnangul ei nähtu vähemalt esialgsel hinnangul võlgniku tegevuses võlausaldajate huvide kahjustamist, mistõttu võib kohustustest vabastamise menetluse algatamine olla perspektiivne.
2. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 12 töötunni (tunnitasuga 33,00 eurot tund) eest kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot ning kulude katteks 35,04 eurot, kokku 510, 24 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud summas 510,24 eurot hüvitada riigi vahenditest. 23.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks koos kuludega kokku 510,24 eurot. Võlgnikul pankrotivara puudub. 24.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigi vahenditest ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks 79,20 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Fred Fisker Kohtunik 6