Obsah (5)

§ 106§ 100§ 55§ 105§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-19357 Tsiviilasi Gennad

§ 106lg 1 viimane lause).

Hageja saatis küll

1. juunil 2015 (14 päeva peale koosolekut) pankrotihaldurile päringu
2. mail 2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohta, kuid kui haldurilt vastust mõistliku aja jooksul ei laekunud, ei võtnud hageja selleks midagi ette, et saada haldurilt teavet üldkoosolekul vaidlustatud nõuete kohta, et seaduses sätestatud tähtajal esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti ei ole hageja mõistlikult selgitanud, miks pöördus hageja kohtu poole teabe saamiseks alles
3. oktoobril 2015, mitte aga enne hagi esitamise tähtaja möödumist, kuigi hagejale oli teada tähtaeg, mil hagi esitamise õigus lõppeb. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hagi on esitatud õigusteadmistega isiku poolt, kes on ka ise tegutsenud pankrotihaldurina ja seetõttu ei ole võimalik, et hageja ei teadnud pankrotiseaduses sätestatud tähtaegu. Maakohus leidis, et haldur ei ole rikkunud hea usu põhimõtet, kuna

§ 100

lg 4 kohaselt teatab pankrotihaldur nõuete kaitsmise koosolekust vähemalt 15 päeva ette vaid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seda on haldur ka teinud.

§ 55

lg 3 p 4 kohaselt annab haldur teavet võlausaldajale seaduses ettenähtud juhul.

ei sätesta, et haldur peaks andma eraldi teavet võlausaldajale tema nõude vaidlustamise kavatsusest või nõude vaidlustamisest. Samuti ei sätesta pankrotiseadus seda, et haldur peaks peale nõuete kaitsmise koosolekut võlausaldajaid, kelle nõudeid on vaidlustatud, eraldi nõuete vaidlustamisest teavitama. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Gennadi Mihelson esitas maakohtu
2. juuli 2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning rahuldada taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamise kohta, võtta hagi menetlusse ning jätta tähtaja ennistamise taotluse ja hagiavalduse esitamisega seonduvad menetluskulud Martin Krupi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrusega võetud hagejalt ära võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses; 2) on kaebeõigus võetud ära olukorras, kus isik ei saa oma õigusi kaitsta õigel ajal pankrotihalduri tegevuse tõttu; 3) oleks pankrotihaldur pidanud võlausaldajat teavitama üldkoosolekust ning hageja ei oleks pidanud eeldama, et nõuete kaitsmise koosolek puudutas teda ning pankrotihaldur on rikkunud oma põhikohutusi; 4) on olukord, kus pankrotihaldur ei pea võlausaldajat puudutavates küsimustes teda teavitama, põhiseaduse § 44 teise lausega vastuolus ning määruskaebuse esitaja palub tunnistata halduri teavitamiskohustuse puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ning on seisukohal, et määruskaebuses toodu ei anna alust Viru Maakohtu 27.07.2016 kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja märgib, et Viru 3 Maakohus on oma 27.07.2016 määrust õigesti põhjendanud, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus ei ole tuvastanud, et hageja saatis vastustaja e-posti aadressil taotluse väljastada üldkoosoleku protokoll. E-kirjad on saatnud kolmas isik. Uued dokumendid, mis on määruskaebuses esitatud, on maakohtu menetluses esitamata ja neid ei tule võtta asja juurde. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja on esitanud hagiavalduse nõude tunnustamiseks 23.12.2015 ehk peaaegu 7 kuud hiljem, kui toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue vaidlustati. Seega on hageja hilinenud

§ 106lg 1 toodud hagiavalduse esitamise tähtaja suhtes.

Vastustaja nendib, et teatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt on võimalik ka nõude tunnustamise hagiavalduse esitamise tähtaega ennistada, kuid tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et PankS § 106 lg 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg on menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tähtaja ennistamise avaldus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga, et hagejal ei olnud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks ja põhjendab seda järgnevalt.
5. Ringkonnakohus märgib, et

§ 105

sätestab aluspõhimõtte, mille kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada. Sama sätte järgi on erandiks PankS § 106 lõikes 2 sätestatud olukord. PankS § 106 lg 2 näol on tegu erandliku olukorraga, (samal seisukohal on ka Riigikohus oma määruses nr 3-2-1-59-15 p 13). Ringkonnakohus rõhutab, et vastavalt

§ 100

lg 2 peab toimuma nõuete kaitsmise koosolek mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Tavapärase ja üldreeglite alusel toimuva nõuete kaitsmise koosoleku toimumine on ajaliselt seotud pankrotimenetluse üldise kulgemisega ning pankrotimenetlusest osavõtjatelt on õigustatud oodata ja eeldada, et nad jälgivad Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetlusega seonduvat. Praegusel juhul tunnustati nõue 2008. aastal ning vaadati see uuesti läbi

§ 106lg 2 alusel 2015.

aastal. Seega on nõude tunnustamise ning selle uuesti läbivaatamise vahele jäänud väga pikk aeg. Kuigi

§ 100

lg 4 ei sätesta, et haldur peab teatama nõuete kaitsmise koosolekust võlausaldajatele eraldi, peab siiski käesoleval juhul pidama seda vajalikuks lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

106 lg 2 aluste esinemise korral ei korraldata uut nõuete kaitsmise koosolekut, kus vaadatakse läbi kõikide nõuete tunnustamine, vaid vaadatakse läbi ainuüksi nõue, mida võlausaldaja, võlgnik või haldur vaidlustab 4

§ 106lg 2 nimetatud erandlike asjaolude esinemisel.

Seetõttu on põhjendatud hageja väide, et ta võis informatsiooni mittesaamisel eeldada, et tema nõuet ei vaidlustatud.

§ 79

lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nõuete kaitsmine ja

§ 106

lg 2 alusel kaitstud nõuete uuesti läbivaatamine toimub võlausaldajate üldkoosolekul. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku ühe nõude uuesti läbivaatatamiseks enam kui 7 aasta möödudes pärast nõude tunnustamist, oleks haldur pidanud üldkoosoleku toimumise teate päevakorras märkima, millise nõude läbivaatamiseks koosolek kokku on kutsutud või kasutama üldkoosolekust teavitamiseks muid viise.

1. Ringkonnakohtu arvates tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et pankrotihaldur ei esitanud hageja nõudel talle nõuete kaitsmise protokolli ega tunnustatud nõuete nimekirja. Vastustaja väidab, et protokolli ja nimekirja saamiseks saadetud e-kirjad pärinevad kolmanda isiku e-posti aadressilt. Samas on kirjades märgitud, et kirjade saatja on Gennadi Mihelson. Maakohus märkis, et kohus tuvastas tsiviilasja nr 2-08-1069 materjalidest, et hageja on
2. juunil 2015 saatnud halduri elektronposti aadressile XXXXXXXXXX e-kirja palvega väljastada
3. mail 2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll koos osalejate ja määratud häälte nimekirjaga. Vastustaja ei ole tuginenud asjaolule, et kirjad oleksid võltsitud või ebaõiged, vaid väidab, et need on saadetud kolmanda isiku aadressilt. TsMS § 667 lg 3 alusel võib määruskaebust läbivaatav kohus vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Kuna hagejal ei olnud võimalik tutvuda nõude tunnustamata jätmisega seotud asjaoludega, oli hageja kaebeõiguse teostamine

§ 106

lg 1 alusel takistatud.

§ 106

lg 1 sätestab, et juhul, kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Juhul, kui hageja ei teadnud, kes tema nõudele vastu vaidles, pole hagejal võimalik kostjat määratleda. Olukorras, kus hageja ei tea, millistel

§ 106

lg 2 nimetatud asjaoludel tema nõue tunnustamata jäeti, on tal raskendatud kohtumenetluses oma õigusi kaitsta ja seisukohti kujundada.

1. Vastusena määruskaebuses taotletule tunnistada põhiseadusevastaseks regulatsioon, mille järgi teavitatakse nõuete kaitsmise koosolekust Avalike Teadaannete kaudu, märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige kaebaja väide, et võlausaldaja ei pea pankrotimenetluse jooksul, mis kestab aastaid, vaatama katkematult ja pidevalt, kas Avalikes Teadaannetes on teavitatud uue nõuete kaitsmise kokkukutsumisest olukorras, kus nõue on juba tunnustatud aastaid tagasi. Samas ei ole praegu kehtiv regulatsioon põhiseadusega iseenesest vastuolus, kuna põhiõiguste riive on võimalik kõrvaldada normistiku põhiseaduspärase tõlgendamise abil. 5
2. Võttes arvesse eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas esinevad TsMS §-s 67 lg 1 toodud alused tähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamiseks on mõjuvad põhjused. Seetõttu tuleb hagi esitamise tähtaeg TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas ning menetlusabi andmise osas seisukoha. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi