← Eesti

3-16-918/13

Obsah (5)§ 121§ 252§ 206§ 204§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-9

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Päästeameti Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo teostas 14.03.2016 paikvaatluse Pluspak OÜ-le kuuluvas ehitises Tallinnas Keskküla tn 2, mille käigus tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised. Päästeamet kohustas 11.04.2016 ettekirjutusega nr 7.2-6.1/994-1 tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p-de 1 ja 4, § 30 lg 1 p-de 5 ja 8, § 31 lg-te 1–3, majandus- ja taristuministri 3-16-918 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 54) § 36 lg 2 ning siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 15 ja § 17 lg 1 alusel OÜ-d Pluspak hiljemalt 01.12.2016: 1.1) tagama turvavalgustuse hooldus- ja kontrolltoimingud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile või alternatiivse võimalusena likvideerima tuleohutuspaigaldise hoonest, st muutma ehitusprojekti; 1.2) tagama tuletõrje voolikusüsteemi hooldus- ja kontrollitoimingud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile või alternatiivse võimalusena likvideerima tuleohutuspaigaldise hoonest, st muutma ehitusprojekti. Ettekirjutuse kohaselt on Keskküla tn 2 büroo- ja laohoonesse paigaldatud hoone tehnilises projektis ettenähtud turvavalgustus (sh evakuatsioonivalgustus) ja tuletõrje voolikusüsteem, mille kontroll ja hooldus on aga teostamata. Kui tuleohutuspaigaldised on ehitatud projekti alusel, siis peavad need hoones olema ja neid tuleb ka hooldada. Ettekirjutuses sisalduvate hoiatuste kohaselt rakendatakse ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral adressaadi suhtes sunniraha vastavalt 700 eurot (p 1.1) või 1000 eurot (p 1.2).
  2. Pluspak OÜ esitas 11.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada ettekirjutuse täitmine kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna asja menetlus ei lõppe ilmselt enne 01.12.2016, siis ei võimaldaks kaebuse rahuldamine ilma esialgset õiguskaitset rakendamata kaebaja õiguste piisavat kaitset, sest ta oleks sunnitud juba eelnevalt tegema suuri rahalisi kulutusi ettekirjutuse täitmiseks. Omandipõhiõigusest (põhiseaduse § 32) tuleneb maaomaniku vabadus oma kinnistut seaduse raames hoonestada ja ehituslikult kasutada. Ettekirjutuse p-s 1.1 tuginetakse määruse nr 54 § 36 lg-le 2, mis ei vasta kehtivale õigusele, sest hoonele anti kasutusluba 17.06.2004 ning seega on asjakohane hoopis määruse nr 54 § 40 lg 1, mille kohaselt peab enne 01.01.2005 püstitatud ehitis vastama üksnes määruse nr 54 § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele. Viimati nimetatud nõuded on täidetud ning Keskküla tn 2 hoone suhtes ei ole õigusaktides kehtestatud turvavalgustuse paigaldamise nõuet. Ettekirjutuse p 1.2 ei vasta kehtivale õigusele, sest Keskküla tn 2 hoone suhtes ei ole õigusaktides kehtestatud tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamise nõuet. Keskküla tn 2 hoonele on enne 17.06.2004 kasutusloa väljastamist antud kõik vajalikud kooskõlastused ning seadusandja ei ole turvavalgustuse ja tuletõrje voolikusüsteemi paigaldamise nõuet kehtestanud, mistõttu ei saa kaebajal lasuda ka nende kontrolli ja hooldamise kohustust. TuOS § 3 lg 1 p-s 4 on ehitises nõutavate päästevahendite ja tuleohutuspaigaldiste all silmas peetud just õigusaktidest tulenevalt ehitises nõutavaid päästevahendeid ja tuleohutuspaigaldisi. Ettekirjutuses antud alternatiivsete lahenduste põhjendused jäävad arusaamatuks.
  3. Päästeamet nõustus 18.05.2016 kirjalikus seisukohas ettekirjutuse täitmise peatamisega, sest pole välistatud, et ettekirjutuse täitmise tähtaeg saabuks enne kaebuse läbivaatamist. Vaatamata õigusaktidega seatud nõuete muutumisele peab kehtiva ehitusprojekti alusel hoonesse paigaldatud turva- ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem vastama kogu hoone kasutamisaja vältel ehitusprojektile ja olema ohutu. Seega peab omanik tuleohutuspaigaldist kontrollima ja hooldama. Kuna õigusaktide muutmisest tulenevalt ei ole konkreetse hoone suhtes kõnealuste tuleohutuspaigaldiste olemasolu enam nõutav, on Päästeamet andnud kaebajale täiendavalt võimaluse tuleohutuspaigaldistest ehitusprojekti muutmise kaudu loobuda. 2

(6)3-16-918 4. Tallinna Halduskohus tagastas 19.05.2016 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu. Kaebaja ei vaidle vastu asjaoludele, et Keskküla tn 2 hoone tehnilise projekti elektrotehnilises osas on hoonele nähtud ette turva- ja evakuatsioonivalgustus ning projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on hoonele nähtud ette tuletõrje voolikusüsteem. Samuti ei ole vaidlust, et turvavalgustust ja tuletõrje voolikusüsteemi ei ole kontrollitud ega hooldatud. TuOS § 3 lg 1 p 4 kohaselt on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate TuOS §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste (mh turvaja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem) olemasolu ja korrashoiu. Vaidlusalune hoone on projekteeritud 2002.–

  1. a-l ning ehitatud 2003.–
  2. a-l. Ehitamine pidi toimuma vastavalt ehitusprojektile (kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 lg 4 ja § 36 lg 1; kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 1; alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku § 12 lg 1) ning kuna ehitusprojekti kohaselt oli hoonele nähtud ette turvavalgustus ja tuletõrje voolikusüsteem, siis oli nende ehitisse paigaldamine TuOS § 3 lg 1 p 4 tähenduses ka nõutav ning määruse nr 54 § 40 lg 1 ei ole asjakohane. TuOS § 3 lg 1 p-st 4 ei tulene, et mõeldud on ainult määruse nr 54 järgi nõutavaid tuleohutuspaigaldisi. Keskküla tn 2 hoonele 17.06.2004 kasutusluba andes arvestati, et hoones on ette nähtud ja paigaldatud vaidlusalused tuleohutuspaigaldised. Määravat tähtsust ei ole, kas õigusaktidest tulenevat turvavalgustuse ja tuletõrje voolikusüsteemi nõuet ei ole hoonel kunagi olnud või on see nõue hiljem kaotatud, sest tuleohutuspaigaldiste olemasolu nõue tuleneb ehitusprojektist. Kaebajal on võimalik tuleohutuspaigaldistest ehitusprojekti muutmisega loobuda, lammutades või muutes vastava tehnosüsteemi (vt ehitusseadustiku § 4 lg 3 p 3). Haldusakti tühistamist ei saaks kaasa tuua see, et ettekirjutuses puuduvad viited õiguslikele alustele, mille kohaselt juhul, kui turvavalgustus on ehitusprojektis ette nähtud, siis peab see hoones ka olema.
  3. Pluspak OÜ esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale 06.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.06.2016 põhjendatuks määruskaebust 19.05.2016 määruse resolutsiooni p 1 peale ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Pluspak OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ning teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Vaidlustatud ettekirjutusel puudub sisuline põhjendus ja õiguslik alus ning sellega nõutakse kaebajalt ebamõistlike toimingute ja märkimisväärsete kulutuste tegemist. Halduskohus on vastuoluliselt leidnud, et kaebus on perspektiivitu, ning ei ole analüüsinud kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2) ja kaebaja põhiõiguste riivet.

Igasugune ehitusvabaduse kitsendamine (projekteerimistingimuste, detailplaneeringu, ehitus- ja kasutusloa nõue) peab põhinema seaduslikul alusel. Ükski õigusakt ei nõua Keskküla tn 2 suuruse ja kasutusotstarbega hoones turvavalgustuse ja tuletõrje voolikusüsteemi olemasolu (vt määruse nr 54 § 2 lg 1 p-d 5 ja 6 ning § 40 lg 1). TuOS § 3 lg 1 p 4 ja § 31 peavad hooldamiskohustuse all silmas tuleohutuspaigaldisi, mille olemasolu on õigusaktide järgi nõutav. Ebaõige on tõlgendus, mille kohaselt tuleneb hooldamiskohustus tuleohutuspaigaldise omamise faktist. Tuleohutuspaigaldise hooldamiskohustust ei tulene ka ehitusprojektist. Kuna seadusest tulenev nõue puudub, siis ei saa Päästeamet teha kaebajale ka ettekirjutust. Haldusakt ei ole õiguspärane, kui selles puuduvad viited akti andmise aluseks olevatele õiguslikele alustele. Keskküla tn 2 hoone oli ehitatud n-ö varuga, et olla valmis selle võimalikuks kasutusotstarbe muutuseks. 3

(6)3-16-918 Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuse täitmine tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg (01.12.2016) ei taga piisavalt kaebaja õiguste kaitset juhul, kui kaebus rahuldatakse. Ettekirjutuse alusel sunnitakse Pluspak OÜ-d tegema suuri rahalisi kulutusi kas tuleohutuspaigaldiste kontrolliks ja hoolduseks või alternatiivselt ehitusprojekti muutmiseks.
  1. Päästeamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Asjas puudub vaidlus Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuses kajastatud faktiliste asjaolude üle. Seega on kaebaja tunnistanud, et turvavalgustust ja tuletõrje voolikusüsteemi ei ole kontrollitud ega hooldatud. Keskküla tn 2 ehitisele väljastatud 17.05.2004 kasutusloa ja sel ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 alusel on selge, et hoone on püstitatud ehitusprojekti järgselt ja vastas kehtinud nõuetele. Õigusaktide muutumisest tulenevalt ei ole Keskküla tn 2 büroo- ja laohoonel turvavalgustus ja tuletõrje voolikusüsteem enam nõutavad, kuid need olid nähtud ette ehitusprojektis ning seetõttu oli nende paigaldamine ehitusseadusest ja ehitusprojektist tulenevalt TuOS § 3 lg 1 p 4 tähenduses nõutav. Kaebaja tõlgendus, mis võimaldaks isikul endal otsustada ehitusprojekti järgi paigaldatud tuleohutuspaigaldiste hooldamise ja kontrolli vajalikkuse üle, oleks vastuolus tuleohutuse tagamise eesmärgiga. Tuleohutus tagatakse hoones tervikuna ning ei saa välistada, et olemasolevad lahendused (sh teised paigaldised, tulekustutid) on valitud just voolikusüsteemi olemasolu arvestades. Kuna ehitusprojekti järgi on vaidlusaluste tuleohutuspaigaldiste olemasolu nõutav, siis ei saa neist ehitusprojekti ja ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-ga 3 vastuollu minnes lihtsalt loobuda, vaid selleks tuleb muuta ehitusprojekti. Ehitusseadustikus sätestatud põhimõtte kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama sellele kasutamise nõuetele ja kogu olemasolu vältel olema ohutu (ehitusseadustiku § 11). Tuleohutuspaigaldiste likvideerimine ei kujuta endast ulatuslikke projekteerimis- ega lammutustöid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus lahendab praeguses määruses korraga Pluspak OÜ määruskaebused nii Tallinna Halduskohtu 19.05.2016 määruse resolutsiooni p 1 kui ka p 2 peale. Kaebuse tagastamist puudutavas osas (resolutsiooni p 1) on Pluspak OÜ määruskaebus võetud menetlusse Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 määrusega. Ringkonnakohus võtab

§ 206

lg 1 ja § 252 lg 7 alusel Pluspak OÜ määruskaebuse täiendavalt menetlusse ka esialgset õiguskaitset puudutavas osas (resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 2) ning vastab

§-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). 9. Ringkonnakohus leiab, et Pluspak OÜ määruskaebus ei ole tervikuna põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu määruses toodud põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

10.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud alusel saab kaebuse tagastada ka siis, kui see on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 33-1-55-15, p 12). Pluspak OÜ kaebuse eesmärk on saada kinnitust, et tal puudub kohustus teostada Keskküla tn 2 ehitise tuleohutuspaigaldiste (turva- ja evakuatsioonivalgustuse ning tuletõrje voolikusüsteemi) hooldust ja kontrolli ning seda ka ehitusprojekti muutmata ja 4

(6)3-16-918 kõnealuseid tuleohutuspaigaldisi hoonest likvideerimata. Seejuures puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, et olemasolevad tuleohutuspaigaldised on nähtud ette Keskküla tn 2 hoone ehitusprojektis (mille alusel on Keskküla tn 2 hoone suhtes väljastatud 27.06.2003 ehitusluba ja 17.06.2004 kasutusluba) ning hoone omanik ei ole teostanud nende kontrolli ega hooldust. Õiguslik vaidlus taandub sisuliselt küsimusele, kas TuOS § 3 lg 1 p-st 4 ja §-st 31 nende koostoimes tuleneb Pluspak OÜ-le kohustus kontrollida ja hooldada Keskküla tn 2 hoones olevaid tuleohutuspaigaldisi, olenemata sellest, et viidatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ei ole hoone parameetreid ja kasutusotstarvet arvestades õigusaktidest tulenevalt nõutav.
  1. TuOS § 3 lg 1 p 4 kohaselt on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate TuOS §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. TuOS § 30 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt on tuleohutuspaigaldisteks muu hulgas turvavalgustus ja tuletõrje voolikusüsteem. TuOS § 31 sätestab, et tuleohutuspaigaldise omanik peab: 1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse; 2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust; 3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. Ka majandusja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 30 lg 3 kohaselt peab ehitisse paigaldatud tuleohutuspaigaldis vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile ning olema hooldatud ja kontrollitud. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ §-dest 15–17 tuleneb objekti omaniku kohustus tagada tuletõrje voolikusüsteemi korrashoid selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega.
  2. Ringkonnakohus nõustub Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuses (tl 7-8; tl 36-37) ja halduskohtu määruses toodud seisukohaga, et TuOS § 3 lg 1 p-s 4 on „ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste“ all silmas peetud nii õigusaktide kui ka hoone ehitusprojekti järgi nõutavaid tuleohutuspaigaldisi. Õigusaktid näevad ehitiste ohutusele ette miinimumnõuded, kuid need ei piira ehitusprojektiga rangemate nõuete sätestamist. Kui turvavalgustuse ja tuletõrje voolikusüsteemi olemasolu on hoone ehitusprojektis ette nähtud, siis peab hoone omanik tagama nende olemasolu ja korrahoiu, olenemata sellest, kas hoone parameetritest või kasutusotstarbest lähtudes oleks selliste tuleohutuspaigaldiste ehitusprojektis ettenägemine õigusaktidest tulenevalt nõutav või mitte. Seda põhjusel, et ehitus- ja kasutusloa andmisel lähtutakse püstitatava või valminud ehitise nõuetele vastavuse hindamisel suuresti just ehitusprojektist (nt varem kehtinud ehitusseaduse § 34 lg 1 p-d 5 ja 61 või praegu kehtiva ehitusseadustiku § 55 p-d 5 ja 6). Nagu Päästeamet on ettekirjutuses põhjendatult märkinud, siis olukorras, kus tuleohutuspaigaldiste olemasolu pole õigusaktidest tulenevalt iseenesest nõutav, on hoone omanikul võimalik nende kontrollimise ja hooldamise kohustusest vabaneda ehitusprojekti muutmise ja vastavate paigaldiste eemaldamise teel. Halduskohus on õigesti viidanud, et ehitamine saab toimuda üksnes vastavuses ehitusprojektiga ning kasutusloa andmine eeldab, et ehitis on püstitatud kooskõlas ehitusloaga (sh ehitusprojektiga). Kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 59 p-dest 1 ja 5 tulenevalt oli ehitise omanik kohustatud muu hulgas tagama temale kuuluva ehitise korrashoiu ja ohutuse ehitise kasutamisel ning ehitise kasutusloakohase kasutamise. Samasisulised nõuded sätestasid 01.01.2003–30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ja § 32 lg
  3. Alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku § 11 lg 1, § 16 lg-te 1 ja 2 ning § 19 lg 1 p 4 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja ehitise olemasolu vältel tuleb omanikul tagada ehitise ohutu seisund ning ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. Ehitusseadustiku § 47 lg 1 p-st 1 ja varem kehtinud ehitusseaduse § 23 lg-st 81 tulenevalt on ehitusprojekti oluliseks muudatuseks muu hulgas see, kui muutuvad ehitise tuleohutuse tingimused. Olenemata sellest, et 5
(6)3-16-918 vaidlusaluses ettekirjutuses puuduvad viited hoonete ehitamist ja kasutamist reguleerivatele õigusnormidele, ei annaks selline põhjendamispuudus alust sisuliselt õiguspärase ettekirjutuse tühistamiseks. 13. Kuna halduskohus tagastas Pluspak OÜ kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel õiguspäraselt, siis jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Pidades silmas, et Päästeameti 11.04.2016 ettekirjutuses on selle täitmise tähtajaks määratud 01.12.2016, siis on kaebajal mõistlikult võimalik taotleda esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist hiljem uuesti, kui kaebuse tagastamise määruse jõustumine viibib. 14. Eelneva põhjal jääb Pluspak OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.05.2016 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.