KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-

) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seaduses sätestatud miinimumelatis vastab lapse miinimumvajadustele – see ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kuna elatisenõue on esitatud alammääras, ei pea lapse ema lapse vajadusi tõendama. Hageja nõuab elatist nii tagasiulatuvalt kui edasiulatuvalt miinimummääras, seega ei pea ta tõendama kulutuste suurust. Vanem peab oma halvast varalisest seisundist hoolimata andma lapsele üldjuhul ülalpidamist

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Hageja nõuded elatise võla ja elatise edasiulatuvas osas ei ületa miinimumi. Kostja leidis talle jõukohase elatise suuruseks olevat 90 eurot kuus, kuigi pärast kõiki mahaarvamisi jääks sel juhul tema enda toimetulekuks (141-90) 51 eurot. Maakohus leidis, et täiskasvanule tavapäraseks toimetulekuks on see ilmselgelt ebapiisav ja isik on sunnitud tegema jõupingutusi lisateenistuse hankimiseks. Maakohus tuvastas, et kostja vabanes vangistusest ennetähtaegselt Viru Maakohtu

1. juuni 2014 määruse alusel muuhulgas tingimusel, et isik asub tööle või võtab end arvele töötuna. Määruse asjaoludest nähtuvalt kinnitas N.G. kohtule, et tal on olemas vabanemisel garanteeritud töökoht.
2. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Maakohus, tuginedes kostja seisukohale, et ta on nõus maksma hagejale elatist 90 eurot kuus, leidis, et kostjal on reaalselt pigem suurem sissetulek, kui on seda kohtule avaldada soovinud, sest tõendite pinnal tuvastatud jääk 51 eurot ei kindlustaks kostja tavalist igakuist toimetulekut, mille hulgas on muuhulgas kostja üldsõnaliselt viidatud ravi- ja transpordikulud. Käesolevas menetluses antud kostja väidetust ei selgu üheselt, et kostja ka tegelikult ei tööta ning maakohtule jäi kahtlus kostja väidete tõepärasuse suhtes. Pelgalt fakt, et isik on osaliselt töövõimetu ei tõenda tema üleüldist võimetust endale tööga sissetulekut teenida. Pealegi ei selgu kostja vastusest, kas ta asus pärast ennetähtaegset vabanemist vanglast tööle garanteeritud töökohal või on tema ülalpidamisvõime piiratud mõjuvatel põhjustel. 6.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas tuvastas maakohus kostjal osalise töövõimetuse olemasolu, kostja on töövõimetu 60% ulatuses, ülejäänud osas on töövõime säilinud. Teiste alaealiste laste olemasolule ei ole kostja viidanud. Siiski leidis maakohus, et elatise hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest, tagasiulatuvalt

§ 108

mõttes, tuleb arvestada kostja toonast ülalpidamisvõimet ning jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks perioodil

1. aprillist 2014 kuni
2. juunini 2014, s. o. kostja vangistuses viibimise aja jooksul, kui kostja otsustusvabadus elatise teenimiseks oli tema tahtest sõltumata piiratud. Samuti tuleb vähendada nõude suurust vanglast vabanemisele järgnenud perioodil
3. juulist 2014 kuni
4. detsembrini 2014, mida kohus loeb osaliselt mõjuvaks põhjuseks pärast pikaajalist isolatsioonis viibimist ning tavapärasesse elurütmi taastumiseks kuluva aja tõttu. Seega, kui hageja soovis tagasiulatuvalt elatist suuruses 177,50 eurot kuus alates
5. aprillist 2014 kuni 2014 aasta lõpuni, siis kohus vähendab seda 3 võlgnevuseni kuue kuu eest, s. o.
6. juulist 2014 kuni
7. detsembri 2014 suuruseni 90 eurot kuus, kokku võlgnevus 540 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole toonud esile mõjuvaid asjaolusid (osaliselt töövõimetu kostja kvalifikatsioon ja sellele vastava tööjõu vajadus piirkonnas, väljaõppe- või paindliku tööaja võimaluste puudumine jne), mis annaksid alates
8. jaanuarist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistetava elatise miinimummäära vähendamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. N.G. esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
10. septembri 2015 otsuse peale. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha selles osas uue otsuse, millega mõistetakse N.G.lt välja M.G. kasuks igakuise elatise 90 eurot alates
11. aprillist 2015 kuni M.G. täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palub apellant saata asi tagasi maakohtule selles osas asja uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. Apellandil esineb radikulaarne kahjustus selgroo nimme-ristluuosas, valusündroom ja püsiv liikumispiiratus, mille tõttu ei saa apellant töötada ja lisaraha teenida. Apellant on töövõimetu.

§ 102

alusel oleks maakohus pidanud elatise summat vähendama; 2) hindas maakohus ebaõigesti kohtule esitatud tõendeid ja selgitusi.

1. M.G. palub ringkonnakohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsus muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja on seisukohal, et apellant on töövõimeline ja on võimeline teenima nii palju, et pidada üleval ennast ja hagejat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Viru Maakohtu
5. septembri 2015 otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse normi.
6. Asja materjalidest nähtub, et apellandil tuvastati
7. oktoobril 2014 keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 198% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega
8. oktoobrist 2014 kuni
9. oktoobrini 2015 (tl 23). Apellandil tuvastati püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise ekspertiisi käigus, et apellandil opereeriti
10. a märtsis radikulaarne kahjustus selgroo nimme-ristluuosas, vaatamata teostatud operatiivravile püsib väljendunud valusündroom, valu kiirgumine vasakusse jalga ja apellandil esineb püsiv liikumispiiratus. Väidetavalt on apellandi valuvaba liikumine kuni 400 meetrit ning isik liigub veel tugikepi abil. Apellandil esineb ka mõlema puusaliigese I staadiumi artroos. Apellandil määrati töövõime kaotuse protsendiks 60% üheks aastaks. (tl 24-25) Apellandile määrati ajavahemikul 18 oktoobrist 2013 kuni
11. oktoobrini 2015 töövõimetuspension, mille suuruseks on alates
12. aprillist 2015 180,97 eurot kuus. Isikule makstakse sotsiaaltoetust keskmise puude eest 50,63 eurot kuus. Töövõimetuspensionist peetakse kinni kohtutäituri kasuks 90,48 eurot kuus. (tl 26) Apellandi pangakonto väljavõttest (tl 27) nähtub, et isikul puuduvad rahalised vahendid. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et isik omaks kinnistuid. Liiklusregistri järgi kuulub 4 apellandile üks auto ja mootorratta haagis Stema (millele on seatud keelmärge) ning on registreeritud
13. a Mercedes-Benz Vito XXX ja
14. a Volvo S60 kasutajaks. Äriregistri andmetest nähtub, et apellant on Hooneühistu XXXX (endise nimega XXX) liige.
15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna apellandil on pigem suurem sissetulek, kui ta on seda avaldanud maakohtule, siis esineb alus elatise nõude täielikuks rahuldamiseks. Apellandi enda sõnade kohaselt on ta nõus tasuma igakuist elatist 90 eurot. Apellandi esitatu kohaselt on tema igakuine sissetulek 141,12 eurot. Maakohus jõudis seisukohale, et selline igakuine sissetulek ei kindlusta tavalist igakuist toimetulekut, mille hulka kuuluvad ka apellandi ravi- ja transpordikulud. Apellant on ringkonnakohtule kinnitanud, et elab õe juures ja teda aitavad vanemad, sest muidu ei ole võimalk eluga toime tulla. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et apellant varjaks oma sissetulekuid.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hinnanud õigesti apellandi tervislikku seisundit ja jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et antud juhul ei esine mõjuvat põhjust, mis lubab vähendada elatist alla miinimummäära. Apellandil esineb töövõimekaotus 60%, mis tuleneb tervisekahjustusest selgroo nimme-ristluuosas. Ringkonnakohus peab usaldusväärseks apellandi selgitust, mis on edastatud ringkonnakohtule
17. juulil 2016, mille kohaselt on apellandil raske teha füüsilist tööd, kuna ei suuda pikalt seista ega istuda ning tal esineb pidev valu. Kuigi apellandil on töövõime 40% ulatuses säilinud, leiab ringkonnakohus, et apellandi tervislik seisund on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus võtab arvesse apellandi töövõimetuse, olemasoleva vara ning sissetuleku ning asub seisukohale, et ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et apellandil on võimalus tasuda igakuist elatist miinimumsummas. Ringkonnakohus vähendab igakuise elatise suurust ja määrab, et apellandil tuleb vastustajale tasuda igakuist elatist 90 eurot kuus kuni vastustaja täisealiseks saamiseni
18. märtsini
19. Sellises suuruses makstav elatis on kooskõlas apellandi varalise seisundi ning osalise töövõimega.
20. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et elatis tuleb apellandilt välja mõista alates
21. aprillist
22. Viru Maakohtule esitati hagi elatise väljamõistmiseks
23. aprillil 2015.

§ 108

lubab mõista välja ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Maakohus vähendas põhjendatult välja maksmisele kuuluvat elatist 90 euroni kuus ajavahemikul

1. juulist kuni
2. detsembrini
3. Kuna ringkonnakohus määrab igakuise elatise suuruse summaks 90 eurot, siis tuleb apellandil tasuda elatist vastustajale tagasiulatuvalt alates
4. juulist 2014 kuni
5. septembrini 2016 summas 2430 eurot ning alates
6. oktoobrist 2016 kuni vastustaja täisealiseks saamiseni (s.o.
7. märtsini 2027) igakuiselt 90 eurot. Elatis tuleb tasuda V.N. arvelduskontole XXXXXXX iga kuu
8. kuupäevaks.
9. Hageja palus elatise väljamõistmisel arvestada kuupalga alammäära suuruse muutumisega ning välja mõista elatis etteulatuvalt arvestusega, et see ei oleks väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, arvestades kostja nõustumust tasuda 90 eurot elatist, siis puudub käesolevas asjas elatise suuruse ja kuupalga alammäära vahel seos, mistõttu jätab ringkonnakohus selles osas hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, siis võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses TsMS § 497 alusel.
10. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi