1-15-5298/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5298 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Miras Tomusk (isikukood 39304107035), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus temale karistuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 20.11.2013 otsusega 5 aastat 10 kuud vangistust algusajaga 15.08.
7. M. Tomuski karistusaeg lõpeb 15.06.
9. Viru Maakohus 01.09.2016 määrusega jättis M. Tomuski tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. Kohus luges positiivseks, et M. Tomusk on vangistuses asunud omandama keskharidust, õpib riigikeelt, on osalenud sotsiaalprogrammides ning vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning lähedaste tugi. Vaatamata eeltoodule ei pidanud kohus kinnipeetava vanglast vabastamist aga võimalikuks, leides, et selle välistavad järgmised asjaolud. M. Tomuskit on kriminaalkorras karistatud 3 korda, ta kannab karistust raske narkokuriteo eest, distsiplinaarkaristusi on tal 8 ja viimane kuritegu oli toime pandud vangistuses. Vanglas kuriteo sooritamine näitab, et M. Tomusk ei suuda ka range distsipliiniga asutuses alluda seal kehtivatele käitumisnormidele. Puudub alus arvata, et uue kuriteo risk tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on M. Tomuski suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta võib taas suhtlema hakata, mis on potentsiaalne oht uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldus seda riski ei maandaks. MÄÄRUSKAEBUS
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse M. Tomusk, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. M. Tomusk leiab, et kohtu otsustus teda mitte vabastada hakkab soodustama tema degradatsiooni ja tema psüühikas toimuvad pöördumatud muutused, s.o vanglaväärtused muutuvad „omadeks.“ Ta on vajaliku enda jaoks juba teadvustanud ja oma käitumist kahetsenud. Ta on säilitanud sideme perega (ema ja 2 õde) ning elanud lootuses naasta normaalsesse ühiskonda. Ta jätkas õppimist ja töötamist, töötas majandustöödel ja köögis, läks kooli ja õpib praegu
11. klassis. Samuti lõpetas ta eesti keele kursused B1 tasemel ja tegi eksami. Tänu läbitud sotsiaalprogrammidele keeldus ta täielikult narkootikumidest, alkoholist ja tema plaanides ei ole kohta kuritegevusele. Ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega ja soovib pühendada end täielikult oma perekonnale, samuti tahab ta lähitulevikus luua oma pere. Ta peab tasuma haginõudeid, kuid vanglas ei ole see võimalik. Vabaduses on tal töökoht ning ta saaks hagid tasuda lühikese aja jooksul. Viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud 2 aastat. Tollel ajal, omamata inimestega suhtlemise kogemust, sattus ta pika kriminaalse minevikuga inimeste mõju alla, mis viiski kuritegude sooritamisele. Ta ei suuda kirjeldada valu ja kahetsust, millega tal pärast juhtunut elada tuleb. Ta tahab maksimaalselt hüvitada kogu kahju, mille põhjustas kogenematuse ja vastutustunde puudumise tõttu aastatel
12. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Tomuski tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb M. Tomuski argumente.
14. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, kui ka selles, et ta suudab katseaja läbida edukalt. M. Tomuski puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele, sealhulgas tekitavad kahtlusi tema suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv kriminaalkorras karistatus, varasemalt kuriteo sooritamine katseajal ja ka vangistuse tingimustes ja teave tema distsipliinirikkumistest. Eelmärgitud asjaolud kogumis ei võimalda kuidagi teha järeldust, et M. Tomuski karistuse eesmärgid on täidetud juba käesolevaks ajaks, s.o enam kui 2 aastat 8 kuud enne temale mõistetud karistusaja lõppu.
15. Taolisele seisukohale asumine on põhjendatud vaatamata sellele, et M. Tomuski elutingimused vabaduses on head ning tema vangistusaegses käitumises on täheldatavad ka mõned positiivsed momendid (s.o sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine, riigikeele õppimine, hariduse omandamine). Nimelt ei veena need asjaolud, sealhulgas M. Tomuski määruskaebuses väljendatud motivatsioon muutumiseks, lubadused edasiseks ja kahetsus kordasaadetust, ringkonnakohut selles, et kinnipeetava praegune vabanemine oleks põhjendatud ning tema varasem kuritegelik käitumine enam ei kordu. M. Tomuski soovitava järelduse karistuse eesmärkide täidetusest välistavad selgelt juba tema korduvad vangladistsipliini rikkumised, millistest viimane leidis aset veel juulis.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 2 2 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau