← Eesti

3-15-1603/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1603 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumaj

“Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 68) alusel toetus 36 000 eurot: põhivarana mesila inventari, mee käitlemisvahendite ja vahasulataja ning käibevarana meepakendusvahendite ja 1 200 kg küüslauguseemne ostmiseks (otsus nr 13-6/2694 05.12.

  1. a, taotlustoimikus oleva äriplaani p 7). Kavandatava investeeringu eesmärgiks oli äriplaani kohaselt rajada 70 pere suurune mesila ja küüslaugukasvatus kahel hektaril.
  2. 19.03.2015 otsusega nr 13-6/368 nõudis PRIA tagasi toetuse summas 36 000 eurot. 21.04.2015 esitas kaebaja toetuse tagasinõudmise otsusele vaide, mille kohaselt on ta ise kasvatanud ja müünud küüslauku 8490 euro eest ja mett 31949,5 euro eest ning palus otsuse täies ulatuses tühistada. PRIA jättis 20.05.2015 vaideotsusega nr 13-4/15/29-1 kaebaja vaide rahuldamata.
  3. 19.06.2015 saabus kohtusse XXX OÜ kaebus PRIA 19.03.2015 otsuse nr 13-6/368 tühistamiseks. KAEBAJA VÄITED
  4. Kaebaja palub tühistada vaidlustatud otsus, toetust mitte tagasi nõuda ning maksta välja veel välja maksmata toetus. Kaebaja ei nõustu ühegi otsuses toodud põhjendusega toetuse tagasinõudmiseks, sest need on tõendamata, meelevaldsed ja põhinevad oletustel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt peab toetuse saaja vastavalt

§ 12

lg 2 p-le 1 viivitamata PRIA-t kirjalikult teavitama nõusoleku saamiseks muuta äriplaani. Kuna äriplaanis muudatuse tegemine eeldab PRIA-lt nõusoleku saamist, siis tuleb kavandatavast muudatusest PRIA-t eelnevalt teavitada, mitte teha seda alles kuludokumentide esitamisel. Kavatsusest kasutada saadavat toetust meetmest 1.4.1 saadud toetuse abil rekonstrueeritava laohoone omafinantseeringuks, toetuse saaja PRIA-t teavitanud ei ole ega ole selleks ka nõusolekut saanud. Vastustaja on seisukohal, et nii enda poolt kui sugulaste kaasabil küüslaugu kasvatamiseks tehtud kulutusi ei saa arvestada kaebaja poolt tehtud kulutustena, kuna raamatupidamise seaduse § 16 p 1 näeb ette, et raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. Vastustaja on seisukohal, et ka mee müüki ei tõenda ainult arve esitamine, vaid tõendatud peab olema ka raha laekumine müügi eest, kuid raha tegelik laekumine on käesoleval juhul tõendamata. Mis puudutab mesilale teenuse osutamist osaühing (OÜ) Püha Lehm poolt, siis OÜl Püha Lehm vastavad kulud puuduvad üldse. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 6. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja XXX OÜ asutati 29.08.2011, taotlus toetuse saamiseks esitati 30.08.2011 ja investeeringu tegemise tähtaeg oli 31.12.2013. 7.

§ 13

lg 2 kohaselt esitab toetuse saaja PRIA-le taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu möödudes taotluse esitamise aastale järgneva teise majandusaasta lõppemisest arvates vormikohase teatise tehtud kulutuste kohta, sh rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakirja või väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte. Kaebaja esitas kuludokumendid vastustajale tähtaegselt, s.o 27.02.2014. 8.

§ 12

lg 2 p 1 kohustab toetuse saajat alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt toetuse väljamaksmisest teavitama PRIA-t viivitamata kirjalikult nõusoleku saamiseks äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatusest. Asja materjalidest nähtuvalt toetuse saaja äriplaanis tehtavaks muudatuseks (laohoone ehitus investeeringuna) eelnevalt PRIA-lt nõusolekut ei taotlenud. Seda sooviti teha alles kuludokumentide esitamisel, s.o asendada investeering laohoonesse abikõlbmatute kuludega (28 614 eurot, mis moodustaks 79,48% toetussummast), kuid muudatused äriprojektis tuleb kooskõlastada vastavalt

§ 12

lg 2 p 1 sättele PRIA-ga eelnevalt, enne kulutuse tegemist, mitte alles kuluteatise esitamisel (antud juhul 27.02.2014 esitatud kuludeklaratsioonis). 9. Äriplaani kohaselt pidi toetuse saaja rajama 70 pere suuruse mesila ja küüslaugukasvatuse kahel hektaril. Kuludokumentidest nähtuvalt on toetust kasutatud nii mesindusinventari, meekäitlemisvahendite kui ka meetmest 1.4.1 saadud toetuse abil rekonstrueeritava laohoone omafinantseeringuks, kuid millele äriplaanis toetust ei taotletud ja vastustajat tehtud muudatusest ei teavitatud. 10.

§ 4

p 1 kohaselt peab põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud investeeringute rahaline maht kokku olema vähemalt 50% taotletava toetuse mahust. Antud juhul moodustab põhivaralise investeeringu taotluse 141012653623 omafinantseeringu osa, st laohoone ehitus 28 614 eurot, s.o 79,48% toetuse summast, kuid mis ei ole meetme 1.2 seisukohalt abikõlblik, kuna äriplaanilise tegevuse muudatuseks vastustajalt eelnevat nõusolekut küsitud ei ole. Käibevaraliste kulutustena, s.o ülejäänud toetussumma eest, on ostetud ehitustarvikuid, väikevahendeid, bensiini ja diislikütust. Mesindusele või küüslaugukasvatusele iseloomulikud käibevaralised kuludokumendid aga puuduvad.

  1. PRIA taotlustoimikust nähtub, et toetuse saaja esitas koos kuluteatisega ostu-müügilepingu 07.04.2012, mille kohaselt soetati 10 mesilasperet ja 10 mesitaru Pille Krimses´elt, kuid ostu eest tasumist tõendavaid dokumente vastustajale ei esitatud. Järelepärimise vastusena esitas toetuse saaja selgituse kauba eest tasumise kohta ning maksekorralduse nr 4, millelt selgub, et XXX OÜ maksab Elvo Themasele kuluhüvitist lepingus näidatud summa ulatuses. Toetuse saaja esindaja selgituse kohaselt nõudis eraisikust müüja kauba eest sularahas tasumist. Kuna ettevõtjal ei olnud sularaha, siis tasus toetuse saaja esindaja omast rahast ja kuluhüvitise alusel maksis raamatupidaja kulu välja ning maksekorraldus nr 4 peaks asendama maksekorraldust müüjale. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist tehingut ei saa aga lugeda abikõlblikuks kuluks. Samas on toetuse saaja raamatupidamise andmetel 08.01.2012 kassasse laekunud esimese meekoguse müügist saadud raha 15 928 eurot. 30.04.2012 on kassast tehtud küll väljamakse küüslaugu seemnete eest, kuid sel juhul pidi kassasse alles jääma 14 420 eurot. Kui toetuse saaja esindaja väitel sularaha äriühingu kassas puudus, siis saab väita, et tegelikult raha laekumist mee müügist ei toimunudki ja tegemist oli kohtu arvates näilise tehinguga.
  2. Kuluteatisele olid küll lisatud OÜ VO & GO poolt väljastatud arved nr 12010 (28.05.2012) 60 raamsöödanõu, 60 magasini korpuse ja 2000 poolraami ostmise kohta, samuti arve nr 12006 22.02.12 19 eesti taru ostmise kohta ning arve nr 12001 20.01.2012 21 eesti taru ja 3000 traaditud raami ostmise kohta, kuid äriregistrile esitatud
  3. a majandusaasta aruande kohaselt on OÜ VO & GO majandustegevus alates
  4. aastast peatatud ja äriühing oli kontrollimise ajal likvideerimisel (lõpetamisotsus tehtud 28.01.2013). Osanikuks on toetuse saaja esindaja Elvo Themase isa Johannes Themas. Äriregistri andmetel oli OÜ VO & GO tegevusalaks leiva- ja saiatootmine ning säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, mistõttu ei ole mesindusinventari müük toetuse saaja esindaja isale kuuluva mittetegutseva äriühingu poolt kohtu hinnangul usutav.
  5. Kuluteatisega koos esitati ka OÜ Püha Lehm (juhatuse liige ja osanik Johannes Themas) arve nr 13011 (09.12.2013) mesindusinventari soetamise kohta. Väidetavalt olevat OÜ Püha Lehm majandustegevus toetuse saaja poolt üle võetud, kuid tegelikult jätkab toetuse saaja esindaja isale kuuluv ettevõte mee tootmist ja müüki endises mahus. Vastustajal ei olnud võimalik kindlaks teha, kummale ettevõtjale mesilaspered tegelikult kuuluvad, sest mesilasperede arvu kohta on erinevad andmed ja toetuse saajal endal arvestus mesilasperede üle puudub. PRIA loomade registris on 01.05.2013 märgitud mesilasperede arvuks 30 peret. 28.10.2014 ja 06.11.2014 läbi viidud investeeringukontrolli käigus tuvastati OÜ-l Püha Lehm ja XXX OÜ-l kahe peale kokku 10 mesilasperet. Väidetavalt on ostetud mesitarud jäänud samale kinnistule Järvamaal, kuhu on OÜ Püha Lehm oma mesila registreerinud. Samasse kohta on registreeritud ka toetuse saaja mesila. Mesila hooldusteenuseid osutavad arvete alusel nii OÜ VO & GO kui ka OÜ Püha Lehm. Mesila hooldusteenust maksumusega 4 000 eurot kuus osutas OÜ VO & GO juba enne tarude ostmist, vahetult pärast äriühingu asutamist.
  6. a osutab hooldusteenust ka OÜ Püha Lehm, kusjuures
  7. a juulis-augustis teenus kattub ja sellest tulenevalt tasus toetuse saaja hooldusteenuse eest 8000 eurot. 14.

§ 13

lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oleks taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 2400 eurot. Kuna taotlus esitati

  1. aastal, siis on kontrollitavaks majandusaastaks
  2. aasta.
  3. aastal on toetuse saaja väidetavalt müünud mett 5 809 kg summas 31 949,50 eurot ja küüslauku 1 602 kg summas 8 490 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et mesilaspered võeti arvele 31.10.2012, kuid viimane mee müük toimus 29.10.2012, seega 2 päeva enne kui mesilased arvele võeti.
  4. Asjaolu, et tegemist on näiliste tehingutega, tõendavad kohtu arvates ka järgmised faktid. 15.
  5. XXX OÜ asutati 29.08.2011, esimene vara – 21 taru ja raamid – osteti 20.01.
  6. Esimene kogus mett 2 896 kg summas 15 928 eurot, müüdi juba 15.12.2011 Elvo Themase isa Johannes Themase ettevõttele OÜ VO & GO, kelle tegevus on alates
  7. a peatatud. Väidetava müügitehingu toimumise ajal ei olnud raamatupidamisdokumentide kohaselt toetuse saajal veel ei mesilasperesid ega ka tarusid, mis annab kohtu arvates alust väita, et tegemist ei ole toetuse saaja poolt toodetud mee müügiga ning müügitulu põllumajandusliku omatoodangu müügist aastatel 2011-2012 puudub (kohe esimese mee müügi järgselt, s.o 20.12.2011, sai toetuse saaja ka OÜ-lt VO&GO eelnimetatud arve mesila hooldustööde eest). 15.
  9. aasta alguses on raamatupidamiskannetes näidatud ka igakuine turumüük, kuid algdokumendid selle kohta ettevõttes puuduvad. Mee müük on toimunud juba enne mesilasperede olemasolu. Kohapealse kontrolli käigus on toetuse saaja esindaja selgitanud, et turul müüdi käest-kätte 152-523 kilo mett kuus ja ostjateks olid nn püsikliendid, kes igal aastal temalt mett ostavad. Turumüük lõppes
  10. aasta oktoobris ning hilisemalt ei ole sellist püsiklientidele müüki toimunud. Kohtu arvates pole tõendatud, et käest kätte müüdi toetuse saaja poolt toodetud mett. 15.
  11. XXX OÜ raamatupidamises puuduvad ka mesila majandamisele iseloomulikud kulutused (sööt, ravimid jms). Vastavad kulud puuduvad ka teenuse osutajal OÜ-l Püha Lehm. Teise teenusepakkuja OÜ VO & GO
  12. a majandusaasta aruande kohaselt majandustegevust ei toimu ja teatatakse ettevõtte likvideerimisest. 15.
  13. Enamikel juhtudel toimus ost-müük-teenus kolme ettevõtja vahel: Elvo Themasele kuuluv Maverick Investments OÜ ning Johannes Themasele kuuluvate OÜ VO & GO ning OÜ Püha Lehm vahel. Maverick Investments OÜ põhitegevusalaks äriregistri andmetel on investeerimine ja finantsjuhtimisalane nõustamine,
  14. aastal töötajad puudusid.
  15. Vastuolulised on väited ka seoses küüslaugukasvatusega. Küüslaugukasvatuseks on toetuse saaja esindaja väidetavalt rentinud 5 ha maad Põlvamaal oma onu Rein Toelt (Toome kinnistu, katastritunnus 46503:002:0271, rendileping 25.08.2011 taotlustoimikus). Kuid PRIA registri andmetel paikneb sel katastriüksusel kaks põllumassiivi: 70743883763 (5,09 ha) ja 70743891854 (0,59 ha). Samadele põllumassiividele samas suuruses on alates
  16. aastast pindalatoetusi taotlenud Rein Toe ja tegemist on püsirohumaaga. Kohus nõustub vastustajaga, et seega ei saanud nendel maadel toimuda küüslaugukasvatust. Meetme 1.4.1 äriplaanis kajastatu kohaselt pandi küüslauk maha juba
  17. aasta sügisel ühele hektarile. Küüslaugu seemne ost toetuse saaja raamatupidamise andmetel toimus aga 30.04.2012 ehk järgmisel kevadel sularaha eest. Raamatupidamises seemne ostuarve puudus. Küüslauku on väidetavalt müüdud 29.10.2012 OÜ-le VO & GO 1 602 kg (arve 12010) ja 25.09.2014 OÜ-le Püha Lehm 2000 kg (arve 14002), mis mõlemad kuuluvad toetuse saaja esindaja isale ja kelle äriühingu tegevuse iseloomu arvestades ei ole tehingu tegelik toimumine usutav ka kohtule. Toetuse saaja raamatupidamises kulutused küüslaugu tootmisele puuduvad (tulu saamiseks on vaja teha ka kulutusi). Kohus järeldab eeltoodust, et küüslaugukasvatust tegelikult rajatud ei ole ja müügitulu ei ole tegelikult saadud (tegemist näilise tehinguga).
  18. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012,
  19. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 lg 3 p c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Art 135 lg 4 sätestab, et kui sellistes vigades, eeskirjade eiramistes või pettuses on süüdi toetusesaaja või kui toetusesaaja rikub toetuslepingust või toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi, tingimusel et toetusesaajale on antud võimalus esitada oma seisukohad. Toetuse saaja esindaja on kontrollimenetluse käigus oma seletused esitanud. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011
  20. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 30 lg 2 sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ning kõik selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Toetuse saaja on omatoodetud põllumajandusliku müügitulu kohta esitanud tahtlikult valeandmeid. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006,
  21. detsembrist
  22. a, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad art 47 sätestab vääramatu jõu või erandlike asjaolude liigid, mille puhul on võimalik loobuda osaliselt või täielikult toetuse tagasinõudmisest. Erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda, antud juhul kohtu arvates ei esine, seega jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.
  23. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.