← Eesti

2-15-127222/15

Obsah (10)§ 403§ 436§ 486§ 173§ 174§ 162l§ 477§ 175§ 177§ 405

2-15-127222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 25. mai 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-15-127222 Tsiviilasi In

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 16.0.

  2. 03.05.2016 esitas hageja menetluskulude täpsustatud nimekirja. Täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid pooled esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Hagiavalduse juurde lisatud 07.08.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppega nr 23125483 kinnitas võlgnik H K (praegune H M - edaspidi kostja), et tal on tekkinud võlgnevus võlausaldaja KLK Invest OÜ ees summas 381.20 eurot, mis tuleneb laenutaotlusest nr 184066 ning et võlgnik ja võlausaldaja lepivad kokku kompromissisumas 380 eurot, millele lisandub intress 20% aastas, mille võlgnik kohustub tasuma osamaksetena iga kuu 15 kuupäevaks alates 15.11.
  2. Kokkuleppe punktis 3 võlgnik kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisega annab ta konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab, et võlgneb võlausaldajale seisuga 07.08.2012 381.20 eurot (t.lk. 46). Pooltel ei ole vaidlust 3

(6)2-15-127222 kostja ja KLK Invest OÜ vahel võla tasumise kokkuleppe sõlmimise, kokkuleppe alusel kostjal kohustuse tekkimise ning tekkinud kohustuse suuruse üle.
  1. KLK Invest OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt kandis kostja KLK Invest OÜ-le 15.11.2012 50 eurot selgitusega H K ja 15.12.2012 50 eurot samuti selgitusega H K (t.lk. 72). Kostja ei ole enam võlgnevust ei tasunud.
  2. 26.11.2015 loovutas KLK Invest OÜ nõude kostja vastu hagejale põhisummas 381.20 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõuded hagejale (t.lk. 47).
  3. Kohustuste tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus ei nõustu kostja väidetega asjas laenu võtmise ning kroonides võetud laenu eurodeks ümberarvestamise asjaolude väljaselgitamise vajaduse kohta. Kuigi võla tasumise kokkuleppes on viidatud laenutaotlusele 184066, leiab kohus, et poolte vaidlus käesolevas asjas ei tulene laenulepingust. Kohtu sellise järelduse õigust kinnitab VÕS § 30 lg 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 07.08.2012 võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega on kostja sõlminud uue lepingu, millega on võtnud iseseisva kohustuse 381.20 eurot tasumiseks. Kostja ei ole selle lepinguga võetud kohustust kohaselt, s.o alates 15.11.2012 igakuiselt iga kuu 15 kuupäevaks 50 eurot ulatuses täitnud. Hagiavalduse kohaselt kostja 15.11.2012 tasutud summast 50 eurost on hageja arvestanud 43.67 eurot põhiosa ja 6.33 eurot intressi katteks ning 15.12.2012 laekumisest 50 eurost 44.39 eurot põhiosa ja 5.61 eurot intressi katteks. Seega vähenes kostja põhivõlgnevus 86.03 eurot võrra 291.94 euroni (380 - 43.67 - 44.39).

§ 436

lg 2 ls 1 tulenevalt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kostja ei ole nõude kujundamisele vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu põhisummas 291.94 eurot.
  2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 82 lg 7 tulenevalt kohustus muutub ohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 ls 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2 lõike järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nendest sätetest ja võla tasumise kokkuleppest tulenevalt tekkis hageja õiguseellasel nõudeõigus kostja vastu alates 15.01.2013, sest just sellest ajast alates jättis kostja osamakseid tasumata. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud Pärnu Maakohtu 14.12.2015 ja

§ 486

lg 2 alusel hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, siis nõue kostja vastu on esitatud TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3.a aegumistähtaega järgides. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhinõude 291.94 eurot väljamõistmise osas rahuldada. 4

(6)2-15-127222 23. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis VÕS § 113 lg 1 ls 3 alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivist võla tasumise kokkuleppe punktis 3.2 sätestatud määras 0.5% põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue 291.94 eurot. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. 25. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 26.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 22.03.2016 hagiavalduse (t. lk. 41-44, sisuliselt 2 lk), 21.04.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.69-70, suiliselt 0.5 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1.66 tundi (2.5 lk x 40 min : 60 min).
  2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 70 eurot (t.lk. 81), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise 5

(6)2-15-127222 esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. 29. Eeltoodu põhjal on hagejalepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 116.20 eurot (70 eurot x 1.66 t). Hageja on 14.12.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5) ja hagiavalduse esitamisel 22.03.2015 täiendavat riigilõivu 80 eurot (maksekorraldus nr 95, toimikus lk 50). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 241.20 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 116.20 eurot ja riigilõiv 125 eurot. 30.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 31. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405

, § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda menetlusse võtmast H M apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus H M. 25.05.2016 kohtuotsus kohtumäärusega. 2-15-127222 jõustus 27.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Keili Rosar Referent 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.