Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.03.2014.a vahendusteenuse osutamise leping Ungari kodakondsuse saamiseks nr XXXX. Lepingu p.1.
lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 92 sätestab, et rahaline kohustus tuleb täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 92, § 108 lg-st 1 tulenevalt hageja esitatud hagi põhjendatuks. 2
lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta ning kohus peab hageja esitatud hagi põhjendatuks, siis tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 500 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (
Pooled soovivad loobuda otsuse peale edasikaebamise võimalusest. Poolte taotlus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi omaks, kuid ei ole enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, mistõttu oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja on kohus seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses otsuse peale kaebeõigusest loobumisega. Kuivõrd kohus on poolte taotluse edasikaebamisest loobumiseks vastu võtnud ning rahuldanud, tuleb
Hageja palub riigilõivu tagastada samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. Tagastada Xxxx(Xxxx) riigilõiv summas 300 eurot Aleksei Smelov arvelduskontole nr EE112200001105168040. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot 4 tunni eest, riigilõiv summas 600 eurot ja lepingu tõlkimine vene keelest eesti keelde 70 eurot. Tunnitasu määr on 90 € koos käibemaksuga. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. Kuid, kuivõrd hageja on taotlenud seoses kaebeõigusest loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kohus on hageja vastavasisulise taotluse rahuldanud, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulutusi lepingu tõlkimisele, kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud tõlkekulu tõendavat dokumenti.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 3
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 360 eurot (käibemaksuta), kuna tunnitasu määr ei ole ebamõistlikult suur. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd 4 H ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 660 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.