Obsah (8)
§ 467§ 390§ 378§ 377§ 388§ 385§ 387§ 3912-16-8254 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8254 Tsiviilasi AS Baltic Agro hagi Tuulemäe Agro OÜ
§ 467lg 5).
6. Saata määrus hagejale ning toimetada määrus kätte kostjatele. Edasikaebamise kord Määruse peale hagi tagamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
§ 390lg 2).
ASJAOLUD
- AS Baltic Agro esitas Tartu Maakohtule hagi Tuulemäe Agro OÜ ja R. P. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 03.04.2014.a. põllumajandustarvikute hoiuja müügilepingu nr SS2 14-5019, milles lepiti kokku põllumajandustarvikute müügis kostjale I ning hageja esitas kostjale I tarnitud kaupade eest arved. Seoses kostja 1 poolse makseviivitusega sõlmisid pooled 03.02.2016 võlgnevuste tasumise kokkuleppe, kus punktis 1 leppisid pooled kokku põhivõlgnevuse 22 340,62 tasumise maksegraafikus, mille kohaselt 5585 euro maksetähtaeg oli 29.02.2016, 5585 euro maksetähtaeg oli 31.03.2016 ja 11 170,62 euro maksetähtaeg oli 30.04.
- Kostja 1 poolt jäeti kõik maksegraafiku järgsed maksed tähtaegselt täitmata ning hilinenult on osaliselt täidetud vaid 29.02.2016 graafikujärgset makset. 09.05.2016 avaldusega ütles hageja kokkuleppe üles kooskõlas punktiga 2.
- Kokkuleppe p. 2.
- kohaselt juhul kui ostja ei tasu kokkuleppes nimetatud võlgnevust ja intressiarvet hiljemalt kokkulepitud tähtajaks on müüjal õigus ühepoolse avaldusega tühistada maksetähtaja pikendamine ning kogu võlgnevuse maksetähtaeg loetakse saabunuks vastavalt arvetel märgitud maksetähtaegadele. Müüjal on õigus nõuda viivist 0,2% päevas alates arvel märgitud maksetähtajast. Seisuga 06.05.2016 võlgneb kostja 1 hagejale põhivõlgnevusena 17 814,03 eurot ja viivisvõlgnevusena 535,89 eurot. Arve nr A-072292 summas 2868 eurot on tasumata osaliselt 2511,17 euro ulatuses. Hageja ja kostja II vahel on 03.02.2016 sõlmitud käendusleping, mille p 2.
- kohaselt on käendusega tagatud 03.04.2014.a. põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingust nr SS-14-5019 ja 03.02.2016.a. võlgnevuste tasumise kokkuleppest tulenevad AS Baltic Agro nõuded põhivõlgnik Tuulemäe Agro OÜ vastu. Kostja II vastutuse maksimumsumma on 25 000 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II AS Baltic Agro kasuks põhivõlg summas 17 814,03 eurot ja viivised 30.04.2016 seisuga 535,89 eurot, kokku 18 349,92 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt lepingu alusel viivis 0,2% päevas iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest alates 01.05.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni.
- Hageja esitas hagis hagi tagamise taotluse. Hageja leiab, et hagi tagamise eelduste olemasolu analüüsimisel saab muuhulgas arvestada nõude suurust, kostjate varalist seisundit ja kostjate senist käitumist. Hageja hinnangul võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha järgnevatel põhjustel. Esiteks, kostjate solidaarkohustus hageja ees on 18 349,92 eurot ja vastav nõue on täies ulatuses tagamata. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele pretensioonidele on nimetatud võlgnevus käesoleva ajani tasumata ning kostjad ei ole teinud omapoolseid ettepanekuid võlgnevuse küsimuse lahendamiseks. Antud asjaolu viitab kostjate võimalikule maksejõuetusele. Arvestades, et hagi tagamise eesmärgiks on võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivitusteta täitmise kindlustamine, siis on kohtupraktikas korduvalt leitud, et hagi tagamist tuleb pidada põhjendatuks juba hageja poolt esitatud nõude suure suurusega, sest pole välistatud, et hagi rahuldava otsuse korral võib sellise summa sissenõudmine olla raskendatud. Teiseks, kostja 1 makseraskustele viitab Krediidiinfo faktiraport, mille järgi on kostjal seisuga 23.05.2016.a. maksuvõlg 1525 eurot ning ettevõttel on esinenud regulaarselt maksuvõlg alates septembrist
- Kuna kostjal 1 on sissenõutavaks muutunud suures summas maksuvõlgnevus, siis võib eeldada, et kostjal 1 on võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees ning kohtuotsuse täitmine tulevikus võib osutuda võimatuks või raskendatuks, sest kostjal 1 ei jätku piisavalt vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kolmandaks, hageja on esitanud kostja II vastu 12 000 euro suuruse nõude, kes on füüsiline isik. Hageja nõue ületab enam kui 17 kordselt Eesti keskmise brutokuupalga. Kostjale 1 elektroonilise kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ei kuulu. Kostjale II kuulub elektroonilise kinnistusraamatu andmeil 6 kinnistut. Kinnistutele on seatud erinevad hüpoteegid SEB Pank ja 2
(4)Eesti Vabariik kasuks. Kinnistud nr 2711441 ja 400341 on hüpoteekidega koormamata, kuid samal ajal on tegu tootmismaadega ning kinnistute reaalne turuväärtus on raskesti hinnatav. Vaatamata sellele, et kostjale II kuulub kokku 6 kinnisasja, ei taga hageja hinnangul kostjate varaline seis võimaliku kohtuotsuse probleemideta täitmist, sest kostja II kinnisasjad on koormatud suures ulatuses hüpoteekidega. Kostja taotleb
§ 378
lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist st kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja II kinnisasjale: maatulundusmaa, asukohaga Hundipalu, Vaabina küla, Urvaste vald, Võrumaa, katastriosad suurusega 37,47 ja 11,39 ha (reg. nr. 2383041). Hageja hinnangul on hagi tagamine käesolevas asjas eesmärgipärane, kuna täidetud on
§ 377
lg 1 eeldused hagi tagamiseks ning puudub võimalus alternatiivsete kostjatele vähemkoormavate hagi tagamise abinõude rakendamiseks. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjat vara kasutamast ning võõrandamast. Hageja on tasunud hagi tagamiselt tagatise. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED 3.
§ 377
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on hagi tagamise taotluses toodud asjaoludega põhistanud nõuet, mille tagamist soovitakse ning on põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus, eeldades kohtule esitatud andmete õigsust, leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub rahuldamisele, arvestades taotluses toodud põhjendustega. Haginõue põhineb asjaolul, et kostjad ei ole täitnud oma rahalisi kohustusi. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik, seega ei saa kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks ilmselt perspektiivitu. Hagi tagamise taotluses on hageja märkinud kohtuotsuse täitmist raskendada võivad asjaolud. Hageja märgib, et kostjad ei ole tasunud võlga ega teinud ettepanekuid võlgnevuse küsimuse lahendamiseks, kostja I makseraskustele viitab ka maksuvõlg summas 1525 eurot. Samuti tuleb arvesse võtta hageja poolt esitatud nõude suurust, kuna sellise summa sissenõudmine iseenesest võib juba olla raskendatud. Kostja I nimele ei ole registreeritud kinnisvara. Kostjale II kuulub kuus kinnistut, millele on seatud erinevad hüpoteegid. Kohus nõustub hageja põhjendustega, mistõttu on alust arvata, et hagi tagamata jätmisel võib täitmine osutuda raskendatuks. 4. Vastavalt
§ 378
lg 1 p 1 on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine.
§ 378
lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada kohtuliku haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Tulenevalt
§ 388
lg 2 on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-09 p-s 12 selgitanud, et kohtulahendi alusel rahuldatud nõue võib koosneda nii põhinõudest kui ka kõrvalnõuetest nt viivisenõudest. Eelnevale tuginedes on põhjendatud hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 18 349,92 eurot. Kohus leiab, et kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kohane ja samas kostjat kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ja käsutamist. 3
(4)5. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub
§-de 377 lg 1; 378 lg 1 p 1; lg 4; AÕS § 363 lg 1 alusel rahuldamisele, kuna taotluse rahuldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Arvestades hageja esitatud taotlust ja kostjate vastu esitatud haginõuet leiab kohus, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks on piisav seada kinnistule kohtulik hüpoteek summas 18 349,92 eurot, s.o põhinõude ja viiviste ulatuses, mis koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. 6.
§ 385
kohaselt rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. 7.
§ 387
lg 2 ja hageja taotluse alusel edastab kohus määruse hagi tagamise osas täitmiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. Juhul kui hagi tagamisega tekitatakse kostjale kahju, on tal võimalik nõuda
§ 391lg 1 p 1-2 toodud alustel selle hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
(4)