Obsah (5)

§ 99§ 105§ 101§ 108§ 116

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Tsiviilas

) § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimum. Kohus määras anda lapse emale ainuõigus alaealisele lapsele väljamõistetud elatise 4 kasutamiseks ja käsutamiseks. Kohus määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval MV pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „2-15-16478, T-le elatis“. Kohus jättis rahuldamata hagi elatisenõudes ajavahemiku 24.05.2015–31.12.2015 eest ning viivise nõude. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 11. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§-st 96 ja § 97 punktist 1, § 99 lõigetest 1 ja 2 ning § 101 lõigetest 1 ja 2. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 punkti 15 kohaselt tuleb

§ 99

lõigete 1 ja 2 sõnastuse järgi esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt tema esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.

1. Arvestades hageja iga (1a 10 kuud) ning hinnates hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hagis märgitud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, ning ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leidis kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid: 1) toidukulu - asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida ostutšekkidega tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kostja on nõustunud hageja toidukuluga 90 eurot kuus. Kohus pidas mõistlikuks toidurahaks hageja märgitud 110 eurot kuus; 2) riiete ja jalanõude kuluks kuus 120 eurot. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja on nõustunud kuludega riietele ja jalanõudele 24.70 eurot kuus. Kohus pidas põhjendatud kuluks riietele 80 eurot kuus, millest pool tuleb kanda kostjal. Kohus nõustus hagejaga selles, et ema saab praegusel ajal võimaldada lapsele igakuiselt riideid 120 euro eest, kuid seaduses sätestatud minimaalse ülalpidamiskulu korral (praegu 430 eurot kuus) ei saa pidada ainult riiete ja jalanõude kulu summas 120 eurot kuus lapse esmavajaduste rahuldamiseks; 3) lastehoiu kuutasuks 375 eurot+söögiraha 77 eurot (22x3.50€), millest Saue vald hüvitab 280 eurot. Seega on lastehoiu kulu 172 eurot kuus, millest pool tuleb kanda kostjal. Kuivõrd laps ei käi lasteaias ega ole teada, kuhu lasteaeda laps edaspidi läheb ning kui suureks kujuneb tegelik lasteaiakulu, saab hariduskulude kavandamisel lähtuda arvestuslikult käesolevast lastehoiukulust. Kostja on kuluga lastehoiule 172 eurot kuus nõustunud. Kohus leidis, et lastehoiu kulu on lapse lasteaeda ja kooli minekul võimalik osaliselt ümber arvestada vastavalt lasteaia ja koolikohustuse täitmiseks vajalikuks kuluks ning ka spordi- ja huvitegevuse kuluks. Kostja on kohtule esitanud andmed Saue valla XXX tasu ja toidupäeva maksumuse kohta, mille kohaselt tuleb juhul, kui aastavahetuse seisuga ei ole pereliikmed valda registreeritud, alates 01.09.2015 tasuda 5 lapse lasteaia koha eest 20% alampalgast, milline tasu 2015.a oli vastavalt 78 eurot. Toidupäeva maksumuseks on alates 01.01.2015 2.40 eurot. Seega on maksimaalseks lasteaia kuluks keskmiselt 130.80 eurot (78+52.80). Nimetatud määrad on kinnitatud Saue Vallavolikogu 19.12.2014 määrusega nr 12, XXX hoolekogu 22.01.2014 otsusega ning lasteaia direktori 23.10.2014 käskkirjaga nr 1-2/15 (t II kd lk 91); 4) eluaseme- ja kommunaalkulud kokku 119.73 eurot. Kostja on nõustunud hageja eluasemekuludega (kommunaalkulud, elekter, side, valve) suuruses 50 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb eluasemekulude kindlaksmääramisel lähtuda tegelikest kuludest. Hagi kohaselt elavad hageja emale kuuluval elamispinnal koos hagejaga 3 inimest, seega tuleb eluasemekulud jagada kolme vahel. Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 (punktis 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajadusi rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse punktis 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Samas ei saa eluasemelaenu iseenesest käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine vanemale, kellega koos laps elab. Kohus nõustus osaliselt hagis esitatud eluasemekulude arvestusega, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. 17.03.2005 korteriomandi müügilepingu kohaselt omandas hageja ema korteriomandi asukohaga XXX. AS-i Sampo Pank ja hageja ema vahel 16.03.2005 sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenu kasutamise eesmärk viidatud kinnistu ost. Sama lepingu kohaselt on laenu tagastamise tähtpäevaks 10.03.
2. Kohus luges eeltooduga tõendatuks, et hageja ema on andnud hageja kasutusse enda kasutuses oleva eluruumi, mis on seotud laenukohustuse täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Ajavahemikul 2014 oktoober– 2015 september olid kõnealuse korteri laenu- ja intressimaksed kokku 1955.40 eurot, so 162.95 eurot kuus. Hageja on tõendanud, et samas piirkonnas on üürile anda kahetoaline korter hinnaga 460 eurot kuus. Seega saab pidada korteri kasutuseelise väärtuseks 460 eurot kuus, mis ületab hageja ema poolt tasutavaid laenu- ja intressimakseid. Seega ei ole korteri kasutuseelis kuluks suuremaks ulatuses kui korteri eest tehtavad reaalsed maksed. Kohtule esitatud If P&C Insurance AS arve nr 7201500154263 ja 10.03.2015 maksekorralduse nr 617 kohaselt on hageja ema tasunud ühe aasta eest kindlustusmakse 104 eurot. Arvestades, et kodukindlustus on laenulepingu järgne kohustus, on põhjendatud arvestada kodukindlustuse makse 8.67 eurot kuus eluasemekulude hulka. Pärast laenu- ja kindlustuskohustuste lõppemist muutuvad hageja põhjendatud eluasemekulud, millest tulenevalt võib tekkida vajadus väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks; 5) kommunaalmaksed 119.34 eurot kuus, valvekulud 20.38 eurot kuus. Kohus ei pidanud hageja kuludeks laoruumi kulusid 40 eurot kuus, kuna arvestades hageja iga tema vanemate kooselu lõppemisel 2015.a mais, ei saa hagejal olla sellises koguses asju, mis vajavad pikemat aega laoruumis hoidmist. Kohus pidas hageja põhjendatud eluasemekuludeks 103.78 eurot kuus (311.34:3); 6) telefonikulu 4 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on ajavahemikul 2014 oktoober– 2015 september tasunud telefoniteenuse eest 16.60 eurot kuus. Kohus ei pidanud tulenevalt hageja east põhjendatuks praegusel ajal isiklikke telefonikulusid 8.30 eurot 6 kuus. Lapsele on ka edaspidi võimalik saada telefonifirmadelt kombineeritult vanema paketiga soodsaid kõnetingimusi. Vanema telefonikulud, mis on seotud lapse kasvatamisega, ei ole elatise osaks; 7) kulu internetile ja TV-le 7 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on ajavahemikul 2014 oktoober–2015 september tasunud Starmani interneti ja TV-teenuse eest 37.79 eurot kuus. Kohus ei pidanud usutavaks, et hageja tulenevalt oma east vajab praegusel ajal või lähitulevikus interneti- ja televisiooniteenust võrdselt temaga koos elavate täiskasvanutega; 8) transpordikulu 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordikuluks 169.78 eurot kuus. Üldteadaolevalt on Tallinnas ühistransport tasuta, kuid hageja ei ela Tallinnas. Samas on hageja elukoht Tallinnaga piirnevas XXX alevikus, mistõttu on hageja seaduslikul esindajal võimalik hageja liikumise kavandamisel tugineda ka Tallinna ühistranspordi korraldusele. Samas pidas kohus transpordikulusid osaliselt põhjendatuks, kuna esinevad ka olukorrad, mil lisaks ühistranspordile tuleb kasutada isiklikku transporti. Vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva sõiduauto ka lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse transpordivajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Riigikohus on sarnasele seisukohale asunud lahendis nr 3-2-1-69-13 (punkt 18) lapse eluasemevajaduse ja eluasemekulude kandmise osas. Kohus asus seisukohale, et kasutusrendi korras auto liisimise ja auto ülalpidamisega seotud kulusid ei saa käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks täies ulatuses. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada isiklikku transporti ning seda sõltumata asjaolust, kas laps kasutab vanema liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvat sõiduvahendit. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et lapse ema poolt sõiduauto liisimata jätmise korral oleksid lapse elulised vajadused rahuldamata jäänud, mistõttu on põhjendamata arvestada lapse kuludeks pool sõiduauto ülalpidamise ja täiendava varustuse soetamisega seotud kuludest. Hageja seadusliku esindaja andmetel on sõiduauto vajalik mh hageja sõidutamiseks lastehoidu ja huviringidesse, samas ei ole praegusel ajal teada huviringi või trenni toimumise asukoht, kuna hageja nimetatud tegevustes veel ei osale. Kostja on vastuses hagile nõustunud transpordikuludega summas 10 eurot. Kohus pidas mõistlikuks hageja transpordikulusid 50 eurot kuus; 9) kulud hügieenitarvetele kuni 30.09.2016 70 eurot kuus ja alates 01.10.2016 16 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja hügieenikulud (hügieeni- ja pesemistarbed, kreem, mähkmed) 70 eurot kuus. Kostja on nõustunud kuludega hügieenile 15 eurot kuus. Kohus leidis, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Arvestades lapse iga on praegusel ajal hageja kuluks hügieenikulude hulgas ka mähkmed jm vajalik. Kohus pidas ka üldtuntud asjaoluks, et mõistlik vajadus mähkmetele hakkab hageja vanuses vähenema ja lõpeb vähemalt 2–2,5 eluaasta täitudes; 10) kulud tervishoiule 18 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda, et inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hagi kohaselt on kavandatavate tervishoiukulude suurus 310.5 eurot aastas, so 25.88 eurot kuus. Kostja on nõustunud kuludega ravimitele summas 15 eurot kuus. Kohtu hinnangul on võimalik hageja poolt hagiavalduses loetletud ravimeid ja tervishoiutooteid osta ka soodsamate hindadega, mistõttu pidas kohus põhjendatud tervishoiukuluks 18 eurot kuus; 7 11) kavandatavad kulud huvitegevusele 40 eurot kuus kuni 01.06.
3. Hagiavalduse kohaselt sisaldab huvitegevus 2 korda nädalas toimuvat üritust, sh kino-, teatri-, muuseumi-, mängutoakülastust, ujumist ning lapse kasvades trennikulu 40 eurot kuus, kokku 80 eurot. Kostja on nõustunud kuludega huvitegevusele (kino, teater, trenn) 50 eurot kuus. Kohus ei pidanud põhjendatuks välja mõista ette trennikulu 40 eurot kuus, kuna laps praegusel ajal trennis ei käi. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et lapse 4aastaseks saamiseni puuduvad kulud seoses treeningute, kino ja teatriga. Lapsega saab käia nukuteatris, beebide ja väikelaste kinos, ujumas, võimlemas, mängutubades, muuseumides. Kohus leidis, et lapse tulevaste huvitegevuse kulude eest on võimalik tasuda lapsehoiukulude arvel, mis muutuvad lapse lasteaeda ja kooli minekul; 12) kulud raamatutele, käsitöö- ja kunstitarvetele 40 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised kulud raamatutele, käsitöö- ja kunstitarvetele jms 40 eurot kuus. Kohus pidas põhjendatuks 20 eurot kuus; 13) kulud mänguasjadele 15 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised kulud mänguasjadele 30 eurot kuus. Kohus leidis, et koos lapse vanuse ja arenguga muutuvad ka eakohased mänguasjad ja nende vajadus. Samas on mänguasjade osas võimalik teha valikuid ja hinnalisemate ostmine tuleb kohtu arvates kooskõlastada teise vanemaga. Kohus pidas nimetatud kulusid põhjendatuks summas 15 eurot kuus; 14) kulud mööblile 10.31 kuus. Hagiavalduses on märgitud kuludeks laud ja toolid 201 eurot, voodi 252 eurot, madrats 289 eurot, kokku 6 aasta kulu 742 eurot, so 10.31 eurot kuus. Kostja on nõustunud kuludega kirjutuslaua, töötooli, voodi ja vedrumadratsi jaoks kokku 5.36 eurot kuus. Kohus nõustus sellega, et laps vajab normaalseks elukorralduseks eakohast mööblit ning pidas hageja arvestust ja kulusid mööblile põhjendatuks 10.31 euro ulatuses kuus; 15) kulud jalgratastele ja rattakiivrile 5.93 eurot kuus. Hagiavalduses on märgitud kuludeks kuni kooliminekuni 3 jalgratast 397 eurot ja rattakiiver 29.95 eurot, kokku 6 aasta kulu 426.95 eurot. Kostja on nõustunud kuludega spordivahenditele (jalgratas, jooksuratas, kelk, kiiver, uisud, ujumisrõngad) summas 8.61 eurot. Kohus nõustus sellega, et laps vajab arenguks erinevaid spordivahendeid ning pidas hageja arvestust ja kulusid spordivahenditele põhjendatuks suuruses 5.93 eurot kuus; 16) kulud arvuti 4.51 kuus. Hagiavalduses on märgitud 6 aasta kuluks arvutile 649 eurot (Lenovo sülearvuti). Kohus pidas arvutit lapse tänapäevase elukorralduse lahutamatuks osaks ning hageja arvestust ja arvutikulu põhjendatuks; 17) kulud fotoaparaadile 7.25 kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapsest piltide tegemiseks ostetud 28.05.2015 fotoaparaat Panasonic Lumix hinnaga 521.77 eurot, mida hageja seaduslik esindaja kasutab ka enda tarbeks. Seega on arvestuslik ühe kuu kulu 6 aasta jooksul 7.25 eurot. Hagiavalduse kohaselt on ostetud 28.05.2015 ka polaroidkaamera Fuji Instax 210 (89 eurot) ja 1 pakk fotopaberit (22.90 eurot). Hageja on igakuiseks fotodega seonduvateks kuludeks kavandanud 12.69 eurot, millest lapse kulu on 6.35 eurot. Kohus ei pidanud kulusid fototehnikale põhjendatud kuludeks, mis oleksid seotud lapse ülalpidamisega. Tulenevalt east ei ole laps lähiajal fototehnika aktiivne kasutaja ja vajadusel on võimalik lapsele fototehnikat osta vanemate kokkuleppel. Vanema fototehnika kulud, mis on seotud lapsest fotode tegemisega vanemate jaoks, ei ole kohtu hinnangul elatise osaks.
4. Kohus pidas hageja põhjendatud kuludeks kulusid mööblile, spordivahenditele (jalgrattad) ja arvutile kokku 20.75 eurot kuus, millest pool, so 10.38 eurot tuleb kanda kostjal. Hageja on esitanud kulude arvestuse kuueks aastaks, kuid samad kulud on põhjendatud tulenevalt lapse east ja kasvamisest ka edaspidi. 8
5. Harju Maakohtu 19.11.2015 määrusega nr 2-15-11250 on kinnitatud hageja vanemate vaheline kompromiss hageja ja tema isa suhtlemise korraldamiseks kuni kooli minekuni. Nimetatud kompromissi kohaselt on kuni 01.07.2016 kostjal õigus hagejaga kohtuda kaks korda kuus laupäeviti 9,5 tundi, so kokku 19 tundi. Alates 01.07.2016 on kostjal õigus hagejaga kohtuda kaks korda kuus järgmiselt: üks kord laupäeval 9,5 tundi ja teisel korral laupäeval alates kella 9.00 kuni pühapäeva kella 18.30-ni, so üks ööpäev ja 9,5 tundi. Alates 13.03.2017 on kostjal õigus hagejaga kohtuda ühes kuus kahel nädalavahetusel alates reedel kella 18.00 kuni pühapäeval kella 18.30-ni, so kaks ööpäeva ja 30 minutit.
6. Kohus nõustus sellega, et kuni 01.07.2016 lapse ja isa kohtumiste ajal sööb laps isaga koos olles kuus kokku vähemalt neli korda, kuid leidis, et nimetatud asjaolu ei anna alust elatise vähendamiseks lapse toidukulude arvelt. Kohus nõustus sellega, et ajavahemikul 01.07.2016–12.03.2017 lapse ja isa kohtumiste ajal sööb laps isaga koos olles kuus kokku vähemalt 9 korda, kuid leidis, et asjaolu, et laps viibib koos isaga ühes kuus arvestuslikult kokku ühe ööpäeva ja 19 tundi, ei anna alust elatise vähendamiseks lapse toidukulude arvelt. Kohus nõustus sellega, et alates 13.03.2017 kuni lapse kooli minekuni toimuvate lapse ja isa kohtumiste ajal sööb laps isaga koos olles kuus kokku vähemalt 16 korda, kuid leidis, et asjaolu, et laps viibib koos isaga ühes kuus arvestuslikult neli ööpäeva ja 1 tunni, ei anna alust elatise vähendamiseks lapse toidukulude arvelt. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks vähendada elatist etteulatuvalt lapse toidukulude arvelt isa ja lapse ühiste puhkuste ajal, mis kokkulepitud suhtlemiskorra järgi on ajavahemikul 13.03.2017–12.03.2018 kostja suvepuhkuse ajal 7 päeva ja alates 13.03.2018 kuni hageja kooli minekuni kostja suvepuhkuse ajal 2 x 7 päeva. Ka ei ole praegusel ajal teada, kas ja millal lapse ja isa ühised suvepuhkused tegelikult toimuvad. Kohtu hinnangul on võimalik hageja vanematel lapse toidukulude osas täiendavalt kokku leppida, kui lapse ja tema isa ühine puhkuse veetmine tegelikult toimub.
7. Tuginedes Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-66-08, märkis kohus, et lapse vajadused sellest, et laps võib edaspidi isaga suhtlemise ajal olla teatud aja isa ülalpidamisel, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada lahus elava vanema eraldiseisvat panust. Kohtu hinnangul ei viibi laps tulenevalt Harju Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-11250 kinnitatud kompromissist lahus elava vanema juures olulise osa ajast, mis annaks alust elatise vähendamiseks lapse igakuiste toidukulude osas. Muud lapse vajadused ja kulud seoses sellega, et lapsel on võimalik koos isaga viibida igal kuul kindlaksmääratud ajal, ei muutu ja seetõttu ei ole alust ka muude kulude osas elatise vähendamiseks.
8. Lahuselavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui vanemad lepivad nende kulutuste osas, mis ei ole hõlmatud elatisega ja mida vanemad siiski vajalikuks peavad, kokku täiendavalt. 9
9. Kohus pidas hageja põhjendatud kuludeks 01.01.2016–30.09.2016 710.53 eurot kuus; 01.10.2016–31.05.2017 656.53 eurot kuus ja alates 01.06.2017 616.53 eurot kuus.
10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

§ 105

lõike 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi töötamiseks ja edaspidise sissetuleku kindlustamiseks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et arvestades lapse isa erialast ettevalmistust, ei tohiks tal olla probleemi leida vastavalt tasustatud töökoht, kuna IT-sektoris on tööpakkumisi palju. Seega on põhjendatud lapse isa majandusliku seisundi hindamisel arvestada tema võimekust teenida rohkem kui 400 eurot kuus. Eelnimetatud seisukohta toetab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-127-09 toodud seisukoht, et

-i mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

1. Hageja seaduslik esindaja (ema) on hagis kinnitanud, et kõik tema poolt loetletud kulud on lapse igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi arvestades põhjendatud ja vajalikud ning et tegemist on lapse tavalise elulaadiga, mida vanemad saavad võimaldada ning mida lapse ema on siiani võimaldanud. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole hageja emal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel ei ole hageja emal omandis sõiduautosid. Kinnistusraamatu andmetel puudub hageja emal muu kinnisvara peale korteriomandi Saue vallas, mis on ka hageja elukohaks. Hageja emal on eluasemelaenu tasumise kohustus kuni 10.03.
3. Kostja (hageja isa) on esitanud vastuväite hageja kulude suuruse ja sellest tulenevalt elatise suuruse kohta. Kostja on väitnud, et tema netosissetulekuks on 400 eurot, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel on kostja A OÜ osanik (osa nimiväärtus 1000 eurot) ja KÜ A juhatuse liige. KÜ 2014.a majandusaasta aruande kohaselt juhatuse liikmetele hüvitist ei maksta. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand XXX alevikus Saue vallas Harjumaal (69,80m2), mis on ka kostja elukohaks. Autoregistri andmetel kostja omandis sõidukeid ei ole. Kostja on arvelduskonto väljavõttega tõendanud, et on hageja ema kontole maksnud elatist alavahemikul 09.06.2015–09.10.2015 200 eurot kuus, so kokku 1000 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ülalpidamiskohustus ühe lapse, so hageja, suhtes.
4. Lapsele tehtavad kulud on tõendatud hageja ema pangakonto väljavõttega, esitatud arvetega ning muude hagiavalduse lisana hagis loetletud tõenditega, samuti on kohus 10 arvestanud hageja mõistlike vajaduste ja üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Hageja on esitanud nõude mõista hagejale välja elatis 2,5-kordses elatise miinimumsummas, mis hagi esitamise ajal 03.11.2015 oli 195 eurot kuus ja elatise summa seega 487.50 eurot kuus. Alates 01.01.2016 on elatise miinimumsumma 215 eurot ja nõutav elatis seega 537.50 eurot. Hageja palus välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 24.05.2015 arvestusega, et kostja on tasunud alates 2015 juunist elatist 200 eurot kuus. Hageja kinnitusel on kostja 10.12.2015 seisuga tasunud ajavahemiku 2015 juuni – detsember eest elatist 200 eurot kuus.
5. Kuivõrd hageja peab miinimumsummast suurema elatise nõudmisel oma põhjendatud kulutused tõendama ning antud juhul on hageja põhjendatud kulutused kindlaks tehtud, siis mõistis kohus elatise välja, arvestades kostja sissetulekut ja võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Kohus leidis, et hagi tuleb tagasiulatuva elatise nõudes jätta rahuldamata ajavahemiku 24.05.2015–02.11.2015 eest, samuti tuleb hagi jätta rahuldamata ajavahemiku 03.11.2015–31.12.2015 eest. Hagile lisatud MTÜ N ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt on hagejale registreeritud päevahoiukoht alates 14.09.2015 ja hageja ema 22.10.2015 e-kirja kohaselt soovis hageja ema sõlmida lastehoiuga täiskohaga lepingu alates 2015 novembrist. Samuti ei ole tõendatud, et hagejale on kuni hagiavalduse esitamiseni ostetud mööbel, jalgratas, arvuti, samuti ei ole tõendatud huvitegevuses osalemine ning käsitöö ja kunstitarvete soetamine ning hageja vajadus telefoni ja interneti järele. Kohus pidas põhjendatuks hagejale elatise maksmist 2015.a miinimumsummas, mida kostja on teinud ja kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitnud, tuleb hagi jätta osaliselt rahuldamata.
6. Kohus on käesolevas menetluses kindlaks teinud, et hageja põhjendatud kulud ühes kuus on 01.01.2016–30.09.2016 710.53 eurot kuus; 01.10.2016–31.05.2017 666.53 eurot kuus ja alates 01.06.2017 616.53 eurot kuus. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise järgmiselt: alates 01.01.2016 kuni 30.09.2016 355.27 eurot kuus; alates 01.10.2016 kuni 31.05.2017 333.27 eurot kuus; alates 01.06.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 308.27 eurot kuus, kuid kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta miinimumsummas. 25. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud seada elatise suurus sõltuvusse Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud kuupalga alammäära kordajast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-11 märkinud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvi saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohus leidis, et kuivõrd hageja peab miinimumsummast suurema elatise nõudmisel kulutused tõendama ning antud juhul on hageja põhjendatud kulutused kindlaks tehtud ning kohus mõistab elatise selle alusel alates 01.01.2016 välja, siis kulutuste suurenemisel ja elatise nõude esitamisel summas, mis ületab väljamõistetud elatise summat, tuleb vastavad kulud ka tõendada, v.a juhul, kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär.

11 26. Kohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi tuleb lahendada

-i sätete alusel, ei ole poolte vahel lepingust tulenevat võlasuhet ning tegemist ei ole võlaõigusliku nõudega, millelt saaks VÕS-i alusel viivist välja mõista.

-s elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele

1. 22.02.2016 apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või mõista välja elatis seaduses ettenähtud miinimumsummas või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule tagasi. Kaebuse menetlemisega seotud kulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
2. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud ega kooskõlas seadusega. Kohus ei ole otsuses viidatud Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-37-11 (punkt 12) ja 3-2-1-118-12 (punkt 15) tulenevate seisukohtadega tegelikult arvestanud. Antud asjas oleks kohus pidanud arvestama, et hageja ema panus ei kujune võrdseks kostjaga, sest emale jääb tulumaksutagastuse kasutamise õigus lapsega seotud kulutustelt nagu trenn ja lasteaed. Lisaks ei arvestanud kohus igakuise riikliku lastetoetusega. Kui maakohtu määratud igakuisele 710 eurole lisada riigilt saadav toetus, on hageja igakuiste kulude suuruseks 760 eurot. Kohus ei ole oma otsustust miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks põhjendanud ega arvestanud kostja tõenditega või selgitanud, miks ta kostja tõendeid ei arvesta. Kohus ei ole eelmenetluse käigus selgitanud välja lapse tegelike, mõistlike ja põhjendatud kulude suurust.
3. Kohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes peab ta põhjendatud toidukuluks 110 eurot, riiete-jalanõude kuluks 80 eurot, valvekuluks 20.38 eurot, transpordikuluks 50 eurot, hügieenitarvete kuluks 70 eurot kuni 30.09.2016, raamatute, käsitöö-, kunstitarvete jms kuluks 20 eurot. Kostja peab mõistlikuks kuluks huvitegevusele, mänguasjadele, trennile, raamatutele jne 40 eurot kuus. Mööblikulude osas ei ole kohus põhjendanud, miks ta tugineb hageja arvestusele, mitte kostja arvestusele. Jalgrataste kulude osas ei ole kohus põhjendanud, miks leiab, et kolme jalgratta ost on põhjendatud ning miks eelistas kohus hageja esitatud tõendeid kostja tõenditele. Kohus ei selgitanud, millele tuginedes leiab, et alla 10a lapsele on vaja arvutit, samas kui ühiskonnas võideldakse selle vastu, et lapsed on liiga palju arvutis ja nutitelefonis. Arvutivajadus tekib alles 6.–
4. klassis.
5. Elatise suuruse määramisel oleks kohus pidanud arvestama ka suhtluskorraga. Ajal, kui laps on isaga, on tal lisaks toidule ka muud kulud, nt huvitegevusele, hügieenile, ravimitele jne. Kostja hinnangul on antud asja lahendamisel asjakohane Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-165-13, milles kohus leidis, et kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista.
6. Kohtu arvestuskäik erinevatel perioodidel erinevas summas elatise väljamõistmiseks ei ole selge.
7. Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele 12
8. 25.02.2016 apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 täies ulatuses ja punkti 3.3 osaliselt osas, millega kohus ei sidunud väljamõistetavat elatist hagis nimetatud koefitsendiga, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hagejale välja elatis tagantjärgi summas 820.89 eurot ning igakuine elatis alates 01.06.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele 1,58-kordsele VV kehtestatud kehtivale kuupalga alammäärale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9. Puudus alus elatisnõude rahuldamata jätmiseks täies ulatuses perioodi 24.05.2015– 31.12.2015 eest. Otsusest ei selgu, mis asjaoludel ei pidanud kohus põhjendatuks viidatud perioodil lapse ülalpidamiskulusid, mida kohus samas arvestas alates 01.01.
10. Kaevatavast lahendist ei selgu, milliste kulude osas jõudis kohus järeldusele, et need ei ole põhjendatud/tõendatud määras, mis annaks aluse kostjalt kõnesoleva perioodi eest täiendava elatise välja mõistmata jätmiseks. Otsus on selles osas ka vastuoluline – ühelt poolt kohus aktsepteerib lapse ülalpidamiskulusid perioodil 24.05.2015–31.12.2015, kuid teisalt peab õigeks jätta sel perioodil ema kanda suuremas summas lapse ülalpidamiskulusid kui lapse isa kanda. Kuna kõik kulud olid samad (v.a lastehoiutasu; laps lastehoius alates 14.09.2015 0,8 kohaga ning alates 01.11.2015 täiskohaga) kui alates 01.01.2016 ning puudub vaidlus poolte vahel, et nimetatud kulud ka vaidlusalusel perioodil 24.05.2015–31.12.2015 esinesid (poolte vahel oli vaidlus kulu suuruse osas) ja maakohus ei aktsepteerinud kostja vastuväiteid, siis sellest tulenevalt ei oleks kohus saanud jõuda järeldusele, et esineb alus jätta hagi perioodi 24.05.2015– 31.12.2015 eest täielikult rahuldamata.
11. Hageja taotleb igakuiselt alates 01.06.2017 tasumisele kuuluva elatise sidumist koefitsendiga 1,58, millisel juhul suureneb elatis palga alammäära tõusmisel ning tagab selle, et hageja ei jää võrreldes teiste lastega ebavõrdsesse seisu ning langeb ära vajadus uuesti kohtusse pöördumiseks ainuüksi elukalliduse suurenemise tõttu. Üldteadaolevalt on palga alammäära tõus seotud üldise elukalliduse tõusuga ning eesmärgiks on aidata kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. Juhul, kui elatis on kohustatud isikult välja mõistetud kindla summana koefitsendita, paneb see lapse majanduslikult halvemasse olukorda võrreldes teiste lastega, kelle osas on elatis välja mõistetud koefitsendiga. Eelnimetatu tagab ka, et üldine elukalliduse tõus ei mõjuta negatiivselt lapse võimalusi saada oma arenguks ja kasvuks vajalikud kulud kantud. Koefitsendita elatise väljamõistmisel tuleb lapsel uuesti kohtu poole pöörduda elatise suurendamiseks, mis on ebamõistlik nii lapse seisukohast kui üldisemas plaanis menetlusökonoomilistel kaalutlustel.
12. Kuna kostja keeldus antud juhul tasumast lapsele suuremat elatist kui 200 eurot kuus ning pärast kaevatava otsuse tegemist tasub elatist miinimumsummas, ei saa ilmselgelt eeldada, et palga alammäära ja/või elukalliduse tõusu korral või muul põhjusel lapse ülalpidamiskulude suurenemise korral tasuks kostja vabatahtlikult suuremas summas elatise, kui see on temalt kohtu korras välja mõistetud. Seega on lapse huvides ja põhjendatud siduda kostjalt välja mõistetav elatis koefitsendiga.
13. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks elatusraha väljamõistmist alates 01.06.2017 pool 1,58-kordsest VV kehtestatud kehtivast kuupalga alammäärast, ei ole hagejal vastuväiteid kaevatava otsuse resolutsiooni punkti 3.3 osas.
14. Maakohus rikkus otsust tehes TsMS § 436 lõikest 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ega järginud §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust, samuti on rikutud § 436 lõiget
15. Kohtumenetluses ei olnud arutusel ja kostja ei tuginenud 13 vastuväidete esitamisel hagile perioodi 24.05.2015–31.12.2015 kohta sellele, et nimetatud perioodil ei esinenud hagis nimetatud ülalpidamiskulusid. Maakohtu eelmenetluse materjalidest ei nähtu, et kohus oleks tõstatanud küsimuse 24.05.2015– 31.12.2015 lapse ülalpidamiskulude suuruse kohta. Peamine vaidlus poolte vahel oli ülalpidamiskulude suuruse üle. Puudus vaidlus selle üle, et teatud kulud, mida kohus aktsepteeris alates 01.01.2016 lapse ülalpidamiskulude koosseisus, tekkisidki alles 01.01.2016, või et need kulud olid perioodil 24.05.2015–31.12.2015 väiksemad.
16. Vaatamata kostja väidetele, et temal ei ole võimalik täita ülalpidamiskohustust elatise alammäärast suuremas summas, on tõsiasi, et kostjale kuulub lisaks äriühingu osale ka kinnisasi – korteriomand asukohaga XXX, mis ei ole kostja elukohaks (leidis tuvastamist tsiviilasjas nr 2-15-11250). Kostja elukohaks on tema uue elukaaslase elukoht XXX. Seega on võimalik kostjal täita seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust kas nimetatud korteriomandi üürist või võõrandamisest laekuva summa arvelt.
17. Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ajavahemiku 24.05.2015 kuni 31.12.2015 eest võlgnevuse väljamõistmata jätmise osas, samuti väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas. Maakohus kohaldas vastavas osas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega muudab osaliselt kostja kohustuse arvestamise aluseks olevate hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust ja sellest tulenevalt tasumisele kuulunud ja kuuluva igakuise elatise suurust, samuti mõistab välja kostjalt tekkinud elatise võlgnevuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
19. Mõlemas kaebuses on mh vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud igakuise elatise suurust. Hageja on seisukohal, et igakuine elatis tuleb välja mõista koefitsiendina seaduses sätestatud elatise miinimummäärast. Samuti, et elatis tuleb välja mõista tagasiulatuvalt ajast, mil kostja ei ela koos lapsega, so alates 24.05.
20. Kostja on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks on piisav elatis seaduses sätestatud miinimummääras ja vaidlustab maakohtu poolt tuvastatud hageja igakuise ülalpidamiskulu suuruse. Maakohus mõistis elatise välja alates 01.01.2016 ja tuvastas hageja igakuise ülalpidamiskulu suuruseks vastavalt 710.53/666.53/616.53 eurot kuus. Seega selleks, et kontrollida maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust, tuleb ringkonnakohtul esmalt kontrollida lahendis tuvastatud hageja ülalpidamiseks vajalike põhjendatud kulutuste suurust. Seejuures arvestab kolleegium TsMS § 651 lõiget 1, mille kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonikorras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Samuti seda, et kui hagiavalduse kohaselt ületavad hageja ülalpidamiskulud kuus seadusega Vabariigi Valitsuse (VV) poolt kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb hagejal neid tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, punkt 12). VV kehtestatud kuupalga alammäär tagab eelduslikult lapse igapäevase toimetuleku, kuid konkreetse lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurus tuleb kohtul tuvastada.
21. Hagiavalduses tõi hageja esile järgmised igakuised ülalpidamiskulud kuni kooli minekuni: toidule 110 eurot, riietele/jalanõudele 120 eurot, lastehoiule/lasteaiale 172 eurot, eluasemele 119.73 eurot, sidele 20.90 eurot, transpordile 169.78 eurot, hügieenile 14 70 eurot, tervishoiule 26 eurot, huvitegevusele 80 eurot, raamatutele/käsitööle/kunstitarvetele 40 eurot, mänguasjadele 30 eurot, mööblile/madratsile 10.31 eurot, jooksurattale/2-le jalgrattale/kiivrile 5.93 eurot, sülearvutile 4.51 eurot, fotoaparaadile 3.62 eurot, polaroidkaamerale koos fotopaberiga 6.35 eurot, kokku 989.13 eurot kuus.
22. Maakohus tuvastas põhjendatud kulutustena: toidule 110 eurot, riietele/jalanõudele 80 eurot, lastehoiule/lasteaiale 172 eurot, eluasemele 103.78 eurot, sidele 7 eurot, transpordile 50 eurot, hügieenile kuni 30.09.2016 (koos mähkmetega) 70 eurot/edasi 16 eurot, tervishoiule 18 eurot, huvitegevusele 40 eurot kuni 01.06.2017, raamatutele/käsitööle/kunstitarvetele 20 eurot, mänguasjadele 15 eurot, mööblile/madratsile 10.31 eurot, jooksurattale/2-le jalgrattale/kiivrile 5.93 eurot, sülearvutile 4.51 eurot, kokku kuni 710.53 eurot kuni 30.09.2016, 656.53 eurot 01.10.2016 kuni 31.05.2017 ja alates 01.06.2017 616.53 eurot kuus. Maakohus ei lugenud põhjendatud kuluks kulu fotoaparaadile ja polaroidkaamerale koos fotopaberiga.
23. Kostja vaidlustab järgmiste kulude suurust: toidule (kaebuse kohaselt põhjendatud 90 eurot), riietele/jalanõudele (põhjendatud 24.70 eurot), eluasemele (põhjendatud ei ole valvekulu 20.38 eurot), transpordile (põhjendatud 0 eurot), hügieenile summat kuni 30.09.2016, huvitegevusele, raamatutele/käsitööle/kunstitarvetele ja mänguasjadele (põhjendatud kõigile kokku 40 eurot), mööblile/madratsile (põhjendatud 5.36 eurot), jooksurattale/2-le jalgrattale, sülearvutile.
24. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt. Maakohtu otsus on TsMS § 442 lõike 8 nõuetega kooskõlas põhjendatud kulutuste osas toidule, hügieenile, huvitegevusele/ raamatutele/käsitööle/kunstitarvetele/mänguasjadele, mööblile/madratsile, ratastele, arvutile ja eluasemele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõike 6 alusel neid käesolevas lahendis ei korda. Ka ringkonnakohtu istungil möönis isa mähkmete vajadust eelduslikult kuni lapse 2,5 aastaseks saamiseni, samas ei nähtu isa arvestustest, et ta oleks sellise lapse vajadusega üldse arvestanud (t II kd lk 80). 110 eurot toidule kuus on lähedane kohtupraktikas tunnustatud tavapärasele kulule (nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-14-15995, nr 2-14-6706) ega ole kolleegiumi hinnangul ebamõistlikult suur. Valvekulu eluasemekulu hulka arvestamine on põhjendatud sarnaselt eluruumi kindlustuskulule, kuna emale kuuluvas korteris asub ka lapse vara, mille säilimine on valveteenuse abil tagatud. Huvitegevusele/ raamatutele/käsitööle/kunstitarvetele/mänguasjadele tuvastas maakohus põhjendatud kuluks 40+20+15=75 eurot, maakohtus oli kostja nõus 50 euroga (t II kd lk 80), kaebuses on nõus 40 euroga. Samas ei ole kostja põhjendanud, kuidas tema summad on kujunenud. Hageja poolt esile toodud mööbel ja arvuti on lapse kasvades ja arenedes selgelt vajalikud talle normaalsete elutingimuste tagamiseks ning lapsega kooselav vanem ei pea vastavaid (ühekordseid suuremaid) kulutusi tegema oma sissetulekutest, et alles seejärel hakata teiselt vanemalt tema osa hagema. Mõistlikes suhetes olevad vanemad teevad sellised kulutused kokkuleppel ja neid ei oleks vaja eelnevalt pikema perioodi jooksul elatise hulka arvestada. Käesolevas asjas esitatud vanemate sisukohad annavad aluse eeldada kokkulepete mittesaavutamist, mistõttu on põhjendatud kulude eelnev igakuine maksmine/kogumine elatise osana.
25. Osaliselt nõustub ringkonnakohus kostja etteheidetega maakohtule selles, et otsustuse kujunemine kulude osas riietele/jalanõudele ja transpordile ei ole täielikult jälgitav. Hagiavalduse kohaselt on väidetav igakuine kulu riietele/jalanõudele 120 eurot, kostja nõustus 24.70 euroga, maakohus tuvastas 80 eurot. Otsuse põhjendustest võib järeldada, 15 et maakohus pidas 80 eurot kuus piisavaks lapse esmavajaduste rahuldamiseks riiete/jalanõude osas. Kostja esitas arvestuse (t II kd lk 80), milles tõi ära maksumuste kaupa eelduslikult ühe aasta kestel lapsele ostetavad riided/jalanõud koos viidetega tootjatele ja hindadele (väljatrükid internetist 82-83, 93-105), saades kogukuluks 296.12 eurot aastas, so 24.68 eurot kuus. Maakohus kostja tõendeid ei analüüsinud ega põhjendanud, miks ta neid ei arvesta. Kolleegium saab selle puuduse kõrvaldada. Kolleegium nõustub osaliselt lapse emaga, et tegelikkuses vajab laps rohkem riideid, kui isa on arvestanud – lapsel peavad olema lastehoius vahetusriided, ka kodus rohkem kui üks jope jmt (kui üks on pesus, saab teist kasutada) jne (t II kd lk 130). Samas ei nähtu ema arvestusest, milliseid hädavajalikke riideid/jalanõusid ja millise hinnaga on tema silmas pidanud, samuti ei ole maakohtus esitatud vastavaid tõendeid. Kolleegium on seisukohal, et kasvavas eas lapsele, samuti nt vahetusriieteks lasteaeda ja koju nö mänguriieteks on majanduslikult mõistlik osta enamus riietest internetist või allahindluskampaaniate ajal, kus hinnad on oluliselt odavamad kui nö firmakauplustes. Arvestades eeltoodut, on kolleegium seisukohal, et kuus on lapse riietele/jalanõudele vajaliku kulu suuruseks 50 eurot. Maakohus selgitas asjakohaselt, et vanemad võivad teha lapse jaoks suuremaid kulutusi, kuid elatise väljamõistmisel võtab kohus arvesse lapse vajadusi. Seega tuleb maakohtu poolt tuvastatud igakuiseid vajadusi vähendada 30 euro võrra.
26. Hagetud kuludest transpordile (169.78 eurost) leidis maakohus põhjendatud olevat 50 eurot kuus. Maakohtus oli kostja nõus 10 euroga (t II kd lk 80), kaebuses on võtnud seisukoha, et transport on tasuta. Kolleegium nõustub osaliselt kostjaga, et maakohtu otsuse põhjendustest ei ole selgelt jälgitav, kuidas rahuldatud summa kujunes. Samas saab kolleegium ise otsuse põhjendusi täiendada, leides, et mõistlikuks kuluks transpordile igakuiselt 32.30 eurot, so ½ ema bensiinikulust (hagiavalduse kohaselt on aastas keskmiseks kuluks bensiinile 775 eurot (t I kd lk 3)). Lapse ema tõi esile vajaduse viia last autoga lastehoidu, erinevatele üritustele jmt, kostja sellele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Asjaolu, et samad sõidud on võimalik teha ära ka ühistranspordiga, ei võta isalt kohustust võimaldada lapsele sõita ema autoga, kui sellest on saanud lapse tavaline elulaad ja vanemad on võimelised sellist elulaadi lapsele lubama. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadusi kuus vähendada 50-32.30=17.70 euro võrra.
27. Õige on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata, et osa lapsele vajalikest kuludest on kaetud riikliku peretoetusega (2015.a suuruses 45 eurot kuus; alates 01.01.2016 suuruses 50 eurot kuus). Ringkonnakohtu istungil kinnitas lapse ema, et ei võtnud riiklikku toetust hagetava summa arvestamisel arvesse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-11 ja riiklike peretoetuste seaduse § 1 lõike 1 alusel (peretoetuste eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine), tuleb enne ülalpidamiskohustuse suuruse määramist lugeda alaealise lapse vajadused saadud/saadava riikliku toetuse ulatuses kantuks.
28. Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 14.09.2015 läks hageja lastehoidu, kuid septembris/oktoobris käis seal 0,8 koormusega, alates 01.11.2015 hakkas käima täiskohaga. Seega tuleb hageja põhjendatud vajaduste hulka arvestada lastehoiukulu septembris 0,5x0,8x172=68.80 eurot ja oktoobris 0,8x172=137.60 eurot.
29. Arvestades riikliku peretoetuse arvel lapse vajaduste osalist katmist, on kulutuste suuruseks, mille alusel kohus määrab kostja poolt igakuiselt tasumisele kuuluva elatise: 1) 24.05.2015 kuni 31.05.2015 (7päeva x (710.53-17.70-30-45-172=445.83)) 100.67 eurot, 2) 01.06.2015 kuni 30.08.2015 445.83 eurot kuus, 2) 01.09.2015 kuni 13.09.2015 16 (13 päeva osas 445.83 kuus) 193.19 eurot, 3) 14.09.2015 kuni 30.09.2015 (17 päeva osas) 321.44 eurot, 4) 01.10.2015 kuni 30.10.2015 (445.83+137.60) 583.13 eurot, 5) 01.11.2015 kuni 31.12.2015 (710.53-17.70-30-45) 617.83 eurot kuus, 6) 01.01.2016 kuni 30.09.2016 (710.53-17.70-30-50) 612.83 eurot kuus, 7) 01.10.2016 kuni 30.05.2017 (666.53-17.70-30-50) 568.83 eurot kuus ja 8) alates 01.06.2017 (616.5317.70-30-50) 518.83 eurot kuus.
30. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu otsus jätta elatis välja mõistmata perioodi eest kuni 31.12.2015 ei ole TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud korras põhjendatud. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid tuvastatud kuludest ei pidanud kohus põhjendatuks perioodil enne hagi esitamist ja kahe kuu jooksul hagi esitamisest. Arvestades tõendamist leidnud hageja ülalpidamiseks põhjendatud kulutuste suurust ja kostja poolt tasutud tegelikku elatise suurust, on tõendatud, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust täies ulatuses ja hageja nõue võlgnevuse väljanõudmiseks on

§ 108alusel põhjendatud.

53. Kolleegium ei nõustu kostjaga, nagu oleks maakohus kohaldanud

§ 105lõiget 3 ebaõigesti.

Nimetatud sätte teise lause kohaselt määratakse iga osavõlgniku kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et esitatud tõendid ei anna alust tuvastada, et kostja majanduslik olukord takistaks tal tasuda hagejale elatist ½ vajaduste suurusest. Samuti, et kohtu poolt kinnitatud suhtlemiskord ei anna alust nõustuda kostjaga selles, nagu veedaks hageja isaga 20% ajast, mille jooksul isa last üleval peab ja mis annaks aluse vähendada selle võrra isalt väljamõistetavat elatist. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Lisaks arvestab kolleegium asjaolu, et hageja elab igapäevaselt koos emaga, mis tähendab, et kui isal on nüüdsest teada konkreetne rahasumma, mida ta peab igakuiselt oma ainsa lapse ülalpidamisse panustama, siis ema peab olema valmis kandma mistahes erakorralisi kulusid, mille tekkimist elatise määramisel ei ole võimalik arvestada, kuid mis igapäevases elukorralduses paratamatult ette võivad tulla. 54.

§ 116

lõikest 1 ja VÕS § 69 lõikest 1 tulenevalt on vanematel oma lapse suhtes eelduslikult võrdses ulatuses ülalpidamiskohustus. Seega oli/on kostja kohustatud tasuma käesolevas asjas elatist vastavalt mais 2015 100.67:2=50.34 eurot, 01.06.2015 kuni 30.08.2015 445.83:2=222.92 eurot kuus, septembris 2015 (193.19:2)+(321.44:2)=257.32 eurot, oktoobris 2015 583.13:2=291.57 eurot, 01.11.2015 kuni 31.12.2015 617.83:2= 308.92 eurot kuus, 01.01.2016 kuni 30.09.2016 612.83:2= 306.42 eurot kuus, 01.10.2016 kuni 30.05.2017 568.83:2=284.42 eurot kuus ja alates 01.06.2017 518.83:2=259.42 eurot kuus. Tasumisele kuulunud ja tegelikult tasutud (alates 01.06.2015 kuni 31.12.2015 200 eurot kuus, 01.01.2016 kuni 30.05.2016 215 eurot kuus) summade alusel on kostjal tekkinud seisuga 01.06.2016 võlgnevus (50.34+(3x222.92)+257.32+291.57+(308.92x2)+(306.42x5))-((7x200)+(5x215))=942.63 eurot, mille otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides mõistab ringkonnakohus välja ühe summana. Juunis 2016 kostja poolt (eelduslikult) tasutud elatise summa ulatuses tuleb lugeda osaliselt täidetuks juuni eest tasumisele kuuluv 306.42 eurot. 55. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui jättis välja mõistmata elatise koefitsiendina VV kehtestatud igakordsest töötasu alammäärast.

§ 101lõike 2 alusel võib kohus elatise välja mõista muutuva suurusena.

Tegemist ei ole kohtu kohustusega, vaid diskretsiooniga. Seaduse mõtte 17 kohaselt annab viidatud säte aluse siduda elatise suurus tulevikus nt tarbijahinnaindeksi või riikliku peretoetuse suuruse või elatise miinimummäära aluseks oleva VV poolt kehtestatava kuupalga alammäära vmt asjaolu muutumisega, kuid vajaduste suurenemise korral näeb kehtiv seadusandlus hagejale ette võimaluse hageda TsMS § 459 alusel elatise suurendamist. Kohtul puudub alus eeldada, et hageja vajadused muutuvad ajas nimelt hagetavas ulatuses, so moodustaksid alati 1,58 VV kehtestatavat töötasu alammäära. Lapse vajaduste muutumine on asjaolude kogum, mida tuleb õigustatud isikul tõendada ja millele on kohustatud isikul võimalik vastu vaielda.

1. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, nagu tuleks elatise suuruse määramisel aluseks olevate lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste tuvastamisel võtta arvesse maksja (hageja ema) poolt eelduslikult saadavat tulumaksu tagastust. Lahendi nr 3-2-1-37-11 punktis 16 selgitas Riigikohus, et erinevalt sellest, et saadava riikliku peretoetusega on kaetud osa lapse vajadustest, mõjutab täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus nimetatud mahaarvamist teha. Seega lapse emale eelduslikult tagastatav tulumaks ei oma tähtsust lapse vajaduste suuruse määramisel.
2. TsMS § 651 lõike 1 alusel ei võta ringkonnakohus seisukohta maakohtu põhjenduste osas, millega jäi rahuldamata hageja viivise nõue.
3. Kuna ka ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb hagi rahuldatuks osaliselt, ei näe kolleegium alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Samuti jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda, sest mõlemad kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/