Obsah (8)

§ 423§ 168§ 162§ 463§ 210§ 663§ 667§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1137

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

1. 24.01.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. 24.05.2016 esitas hageja taotluse tema asendamiseks, paludes lubada astuda menetlusse hageja asemel OÜ-l OMUL-FOT, kes on kostja esialgne võlausaldaja. Taotluse allkirjastas ka OÜ OMUL-FOT seaduslik esindaja FM. 24.05.2016 on NKC KONSULTATSIOONI OÜ kui loovutaja ja OÜ OMUL-FOT kui loovutuse saaja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel on OÜ-le OMUL-FOT üle läinud OÜ OMUL-FOT nõudeõigus, mis tuleneb OÜ OMUL-FOT ja kostja vahelisest neljast müügilepingust, kostja vastu 100% ulatuses.
2. 31.05.2016 seisukohas ei andnud kostja nõusolekut hageja asendamiseks. Kuivõrd hageja on avalduses kinnitanud, et on hagi aluseks oleva nõudeõiguse loovutanud, siis hagejal praegusel hetkel vaidlusalune nõudeõigus puudub. Hageja kinnitas kohtule esitatud avalduses, et soovib väljuda käesoleva tsiviilasja menetlusest. Kostja palus menetluse lõpetada.
3. Harju Maakohus jättis 06.06.2016 määrusega hageja taotluse OÜ OMUL-FOT menetlusse hagejana astumiseks rahuldamata ja hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kuna kostja ei andnud nõusolekut OÜ OMUL-FOT menetlusse astumiseks ning hageja on soovinud seoses nõude loovutamisega tsiviilasja menetlusest väljuda, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lõike 2 punkti 2 alusel.

Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Kohus viitas

§ 168

lõikele 2 ja § 162 lõikele 4 märkides, et kostja ei andnud nõusolekut OÜ OMUL-FOT menetlusse astumiseks hageja asemel, mistõttu jäi hagi läbi vaatamata. Kui kostja oleks andnud nõusoleku OÜ OMUL-FOT menetlusse astumiseks hageja asemel, ei oleks esinenud alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Seetõttu oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodu tõttu jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 19.06.2016 määruskaebuses vaidlustab kostja maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja palub teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole võimalik hagi läbi vaatamata jätmise korral kohaldada

§ 162lõikest 4 tulenevat.

Sellises olukorras kohaldub koostoimes

§ 463

lõikega 2 imperatiivse normina

§ 168lõige 2.

Antud juhul kasutas hageja

§ 210lõike 1 kohast õigust võõrandada menetluse kestel hagi aluseks olnud nõudeõigus.

Hageja kandis

§ 210lõikest 3 tulenevat menetlusriski, et kostja ei luba hagejat asendada.

Hagi läbi vaatamata jätmine ei piira nõude omandanud isiku õigusi uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda, samuti on hagejal õigus tasutud riigilõivu tagastamist nõuda. Seetõttu ei saa hagi

§ 423

lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata jätmisel kostja menetluskulude kandmine olla hagejale liigselt koormav ega selline tulemus, mida hageja ei saanud menetluse lõppemise toonud taotluste esitamisel eeldada.

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.06.2016 määrus tuleb

§ 667

lõike 2 alusel vaidlustatud osas, so menetluskulude jaotuse osas, tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jaotab uuesti menetluskulud ja jätab need hageja kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Esmalt märgib kolleegium, et nõustuda ei saa kaebuse väitega, et maakohtu poolt kohaldatud

§ 162

lõiget 4 ei saa kohaldada menetluskulude jaotamiseks hagi läbi vaatamata jätmisel. Lahendis nr 3-2-1-28-12, kus oli tegemist küll menetluse lõpetamisega hagist loobumise alusel, leidis Riigikohus punktis 15, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka

§ 162lõiget 4.

Seega saab asuda seisukohale, et kuigi

§ 168

sätestab eriregulatsiooni menetluskulude üldisest jaotusest (

§ 162

lõige 1), on

§ 162lõikes 4 sätestatu omakorda eriregulatsiooniks §-s 168 sätestatu osas.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud Riigikohtu seisukoht kohaldub menetluskulude jaotusel kõigi

§-s 168 sätestatud juhtude puhul, sh hagi läbi vaatamata jätmise puhul. 9. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga põhjendatud antud juhul menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 162lõiget 4.

Praeguses asjas jäi hagi läbi vaatamata, kuna hageja taotles tema poolt nõude loovutamise tõttu OÜ-le OMUL-FOT hageja asendamist nõude omandajaga ja soovis väljuda tsiviilasja menetlusest. Kostja ei andnud nõusolekut hageja asendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuivõrd kostja ei andnud nõusolekut hageja asendamiseks, ning sel põhjusel jäi hagi läbi vaatamata, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 210

lõike 1 järgi ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.

§ 210

lõike 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-22-15 punktis 12 leidnud, et eeltoodu tähendab, et kui nõue loovutatakse menetluse vältel kolmandale isikule, on võimalik vaidlus sellele vaatamata lahendada, ning et menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut. Seega puudus antud juhul hagejal nõude loovutamise tõttu menetluslik takistus asjas edasi hagejana osaleda ja menetlust jätkata.

§ 210

lõike 3 esimese lause järgi võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Seega võimaldab

§ 210

lõige 3 kostjal nõustuda või mitte nõustuda hageja eriõigusjärglase menetlusse astumiseks. Tegemist on seadusest tuleneva kostja õigusega, mitte kohustusega. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et selle õiguse kasutamine iseenesest oleks pahatahtlik käitumine. Kuna hageja soovis ise menetlusest välja astuda, kannab tema

§ 210

lõikest 3 tulenevat menetlusriski ning sellises olukorras ei ole alust asuda seisukohale, et hagejalt oleks ebaõiglane mõista välja kostja menetluskulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-142-10 punktis 10 leidnud, et

§ 162

lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selliseid erandlikke asjaolusid, milliste tõttu oleks menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, maakohus ei tuvastanud ning ka ringkonnakohtu hinnangul neid praeguses asjas ei esine. 4 Eeltoodust tulenevalt kohaldub menetluskulude jaotamisel

§ 168, mille lõikest 2 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

10. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus peale lõpplahendi jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/