← Eesti

3-13-2296/87

Obsah (11)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 45§ 151§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2016, Tallinn Haldusasj

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Atmosphere esitas 16.08.2013 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse, milles palus lisaks kinnistutele seatud keelumärke kustutamisele MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 08.04.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/600-9 tühistamist parenduskuludelt määratud tulumaksu osas. OÜ Atmosphere tugines Riigikohtu 14.12.2012 otsusele nr 3-3-1-33-12 ning märkis, et kuna AA on hüvitanud ettevõtte poolt korterile kantud parenduskulud, on
  2. a-l tehtud kulutuste maksustamise aluseks olevad asjaolud ära langenud. MTA jättis 11.10.2013 otsusega nr 12.2-3/600-13 OÜ Atmosphere taotluse rahuldamata.
  3. OÜ Atmosphere esitas 31.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-132296) nõuetega tühistada MTA 11.10.2013 otsus nr 12.2-3/600-13; tuvastada, et parenduskulude hüvitamine tuleb kajastada tulumaksuarvestuses tagasiulatuvalt
  4. aastast; kohustada MTA-d taotlema Eesti Vabariigi kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamist või andma luba tehingu sooritamiseks (tagasitäitmiseks) selliselt, et kinnistu Pirita tee 28a Tallinn kantakse tagasi AA nimele; kohustada vastustajat muutma PMTK 08.04.2010 maksuotsust nr 12.2-3/600-9 selliselt, et seoses parendamiskulude hüvitamisega AA poolt tühistada maksuotsusega määratud tulumaks parenduskuludelt summas 19 325,16 eurot (302 373 krooni).
  5. MTA koostas OÜ-le Atmosphere 07.11.2013 intressinõude nr 13-3/143230, millega kohustas tasuma tulumaksult intressi kokku summas 16 775, 22 eurot.
  6. OÜ Atmosphere esitas 06.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-1370154) MTA 07.11.2013 intressinõude nr 13-3/143230 tühistamiseks ning taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-13-
  8. MTA rahuldas 03.02.2014 otsusega nr 12.2-3/600-14 OÜ Atmosphere 16.08.2013 taotluse osaliselt ning tühistas MTA PMTK 08.04.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/600-9 osas, millega määrati tulumaksu summas 302 373 krooni (19 325,16 eurot) edasiulatuvalt alates ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tagastamisest. Nimetatud summalt 33 389,50 eurot arvestatud tulumaks summas 8875,66 eurot kuulub kehtetuks tunnistamisele alates 2

(8)3-13-2296 05.08.2013, ning summalt 39 310 eurot arvestatud tulumaks summas 10 449,49 eurot kuulub kehtetuks tunnistamisele alates 14.08.
  2. OÜ Atmosphere esitas 18.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/600-14 tühistamiseks ning taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 313-2296 (haldusasi nr 3-14-50201).
  3. Tallinna Halduskohus liitis 09.09.2014 määrusega haldusasjas nr 3-13-2296 haldusasjad nr 3-13-2296, 3-13-70154 ja nr 3-14-50201 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-13-
  4. Kaebaja esitas 26.09.2014 lõplikud kaebuse nõuded, tõendid ja taotlused.
  5. Tallinna Halduskohus lõpetas 27.01.2015 määrusega osaliselt menetluse haldusasjas nr 313-2296 järgmiste nõuete osas: kohustada vastustajat taotlema Eesti Vabariigi kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamist või andma luba tehingu sooritamiseks (tagasitäitmiseks) selliselt, et Pirita tee 28a kinnistu kantakse tagasi AA nimele; tühistada MTA 11.10.2013 otsus nr 12.2-3/600-13; tühistada MTA 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/600-14 p
  6. Halduskohus määras sama määrusega jätkata menetlust OÜ Atmosphere kaebuse järgmiste nõuete osas: tuvastada, et parenduskulude hüvitamine tuleb kajastada tulumaksuarvestuses tagasiulatuvalt
  7. aastas (s.o samas perioodis, mil tekkis maksuotsusega määratud maksukohustus); tühistada MTA 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/60014 resolutsiooni p 2; kohustada vastustajat muutma PMTK 08.04.2010 maksuotsust nr 12.23/600-9 selliselt, et tühistatakse maksuotsus erisoodustuselt määratud tulumaksu summas 302 373 krooni (19 325,16 eurot); kohustada MTA-d kandma maksuarvestuses tulumaksu tühistamine samasse perioodi, kui tulumaks oli maksuotsusega määratud (
  8. a); tühistada MTA 07.11.2013 intressinõue nr 13-3/
  10. OÜ Atmosphere esitas 19.03.2015 halduskohtule oma lõplikud seisukohad, milles jäi halduskohtu 27.01.2015 määrusega menetlusse jäetud taotluste juurde. Kaebuse põhjendused olid järgnevad. MTA on ebaõigesti tõlgendanud tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg-t 6 ning Riigikohtu 14.12.2012 otsuses nr 3-3-1-33-12 antud juhiseid. AA on nii OÜ Atmosphere juhatuse liige kui osanik. Riigikohus tühistas nimetatud maksuotsuses erisoodustustelt määratud sotsiaalmaksu osa, leides, et erisoodustusena maksustamine on motiveerimata. Praegusel juhul on OÜ Atmosphere tasunud osanikule (AA) tehtud kulutused ehk parenduskulud, mis on maksuotsusega tulumaksuga maksustatud. Riigikohtu otsuse p-s 23 märgitust tuleneb, et kui äriühingust üürileandja poolt korteriomandiga seoses tehtud parendused on maksustatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis sellega on parendused muutunud äriühingu osaniku omandiks ja korteriomandi võõrandamisel saab parendustele vastava osa müügihinnast tasuda maksuvabalt äriühingu osanikule. Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 101-103 alusel saab maksuotsust muuta. Seega, kui parenduskulud on juba tulumaksuga maksustatud, on kinnistu müügil võimalik teha osanikule väljamakse maksuvabalt. Maksuobjekt langeb ära ka siis, kui osanik hüvitab kulud hiljem. Kui AA hüvitab äriühingule korteriomandiga seoses tehtud parenduskulud summas 1 137 500 krooni (72 699,50 eurot), langeb ära maksuobjekt ja ka alus OÜ Atmosphere maksustamiseks ning selle tulemusena tuleks MKS §-de 101-103 alusel maksuotsust muuta. Maksuotsuse tühistamine saab toimuda vaid sellel perioodil, millal on tekkinud esialgne maksukohustus. PMTK 08.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/600-9 on määratud erisoodustustelt tulumaksu summas 302 373 krooni maksustamisperioodi juuni ‒ november 2008 kohta. MTA seisukoht, millega on maksusumma tühistamise aeg sõltuvusse seatud parendamiskulude hüvitamise ajast, ei ole kooskõlas Riigikohtu 14.12.2012 otsusega nr 3-3-13
(8)3-13-2296 33-12, MKS-ga, TuMS-ga ega haldusmenetluse seadusega (HMS). Tulumaksu korrigeerimist ei kajastata sellel kuul, kus korrigeerimise sündmused aset leiavad. Sellisel juhul kaotaks oma sisulise mõtte Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-33-12 antud seisukoht, et: „Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja MKS §-de 101-103 alusel saab maksuotsust muuta“. Maksuotsuse muutmine saab toimuda vaid selliselt, et muudetakse sama perioodi kohustust. Kuna kohustus on tekkinud (deklaratsioone on muudetud) maksuotsusega, siis tuleb maksuotsuse muutmisega teha ka korrigeerimised. Tegemist on igal juhul tagasiulatuva mõjuga sündmusega ja sellest tulenevalt tuleb ümberarvestus kajastada maksuotsuse perioodis (
  1. a). Praegusel juhul ei ole tegemist TuMS § 51 lg 2 p-des 3-5, § 51 lg-s 3 ning § 52 lg-tes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevate asjaolude ära langemisega. Maksuotsuses on tulumaksu määratud TuMS § 48 alusel ehk erisoodustustelt. Tulumaksu korrigeerimise aluseks ei ole TuMS § 54 lg 6, mille puhul toimuks tulumaksuarvestuse edasiulatuv korrigeerimine, vaid maksu korrigeerimine toimub seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu hüvitamisega osaniku ja juhatuse liikme poolt. Maksuotsuse tühistamine edasiulatuvalt on õigusvastane, vastuolus haldusõiguse põhimõtete ning MKS
  2. jaos sätestatuga. Vastustaja oleks pidanud tuginema MKS § 103 lg 1 p-le
  3. Kuna MTA on maksuotsuse tühistanud ebaõigesti edasiulatuvalt, on ka intresside arvestus õigusvastane. Kui kohus leiab, et tulumaksuarvestuses tuleb ümberarvestus kajastada tagasiulatuvalt selles perioodis, kus see on maksuotsusega määratud (
  4. aastal), siis langeb intress ära. Kui OÜ Atmosphere kaebus rahuldatakse ning tuvastatakse, et ümberkanne tuleb teha maksuotsuse perioodis, ei kuulu intressid tasumisele. Lisaks on intressinõude iseseisvaks tühistamise aluseks selle motiveerimatus. Intressinõue ei vasta HMS § 55 lg 1, § 56 lg 1, § 56 lg 2, MKS § 46 lg 2 ega MKS § 115 lg 3 nõuetele. Intressinõudele lisatud tabelist ei selgu, mille alusel on intressid arvestatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb summaks kokku 16 775,
  5. Intressinõudest ei tulene, millal ja millistes suurustes on toimunud põhimaksude tasumised (iga maksu lõikes ja üldiselt). Seega pole kontrollitav, kas on järgitud kuni 31.12.2008 kehtinud MKS § 105 lg-s 4 ja alates 01.01.2009 jõustunud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. Intressid ei ole arvestatud õigesti. Kuna intressinõue on kontrollimatu ja motiveerimata, on see iseseisvaks intressinõude tühistamise aluseks isegi siis, kui kaebaja teisi nõudeid ei rahuldata.
  6. MTA esitas 28.04.2015 oma lõplikud seisukohad, milles jäi 30.01.2014 ja 05.11.2014 seisukohtade juurde ning palus OÜ Atmosphere kaebus jätta rahuldamata. Puudub vaidlus, et Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-33-12 nähtuvalt oli PMTK 08.04.2010 maksuotsus nr 12.2-3/6009 õiguspärane osas, millega tuvastati, et parenduskulude näol oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Riigikohus on otsuse nr 3-3-133-12 p-s 23 selgitanud, et kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja MKS §-de 101–103 alusel saab maksuotsust muuta. Seda, et ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamist saaks pidada MKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenevaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks, Riigikohus ei väitnud. Parenduskulude tasumise tõendamiseks esitas äriühing 05.08.2013 kassaorderi ja 14.08.20143 nõude tasaarvelduste kokkuleppe. Seega ei ole vaidlust asjaolus, et AA on parenduskulud täies ulatuses (s.o 72 699,50 eurot) hüvitanud, tulumaksu tasumise kohustus on ära langenud ja MKS §-de 101-103 alusel saab maksuotsust muuta. MTA 03.02.2014 otsusest nr 12.2-3/600-14 nähtub, et maksuhaldur muutis HMS § 65 lg-te 2 ja 3 ning MKS § 102 lg 1 p 2 alusel maksuotsust selliselt, et maksukohustus langeb ära edasiulatuvalt ehk alates ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tagastamisest. Maksuhalduri otsus on kooskõlas tulumaksu loogikaga. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega OÜ-le 4
(8)3-13-2296 Atmosphere langeb ära küll OÜ Atmosphere kohustus maksuotsusega määratud tulumaks tasuda, kuid OÜ-l Atmosphere jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil ta oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et OÜ Atmosphere kandis ettevõtlusega mitteseotud kulu ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Seetõttu ei tule kõne alla ka maksuotsuse muutmine tagasiulatuvalt. Maksuhalduri käsitust toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsuse nr 3-07-1052 p 25). 11. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2015 otsusega tuvastamisnõude läbi vaatamata, kaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebajal ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigust (

§ 45

lg 2), sest kaebajal on tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks, mida ta on ka praeguses asjas kasutanud. Seetõttu puudub kaebajal õiguskaitsevajadus, et kohus lahendaks tuvastamisnõude resolutsioonis eraldiseisva otsustusena. Kuna kaebaja on selgesõnaliselt 19.03.2015 terviktekstis siiski soovinud tuvastamisnõude lahendamist, jätab kohus selle nõude

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et osaniku poolt parenduste eest tasumine on MKS § 103 lg 1 p-s 2 sätestatud tagasiulatuva mõjuga sündmus. Kaebajal oli maksu tasumise kohustus kuni kaebaja osaniku poolt parenduskulude eest tasumiseni. Parenduste eest tasumine

  1. a-l ei muuda olematuks asjaolu, et vahepealsel ajal oli kaebajal tulumaksu tasumise ning tasumata jätmise korral ka intresside tasumise kohustus. Sama on leidnud Tallinna Ringkonnakohus 12.11.2010 otsuse nr 3-07-1052 p-s
  2. Ringkonnakohus leidis, et seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega kaebajale langeb ära küll kaebaja kohustus maksuotsusega määratud maksusumma tasuda, kuid kaebajal jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil ta oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja kandis ettevõtlusega mitteseotud kulu ning tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Sama seisukohta kinnitab ka analoogia korras Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsus asjas nr 3-2-1-82-14 (p 41). Ka Riigikohtu otsusest nähtub, et hilisem asjaolude muutumine, mis toob topeltmaksustamise vältimise tõttu kaasa algse maksukohustuse vähenemise või tervikuna kehtetuks tunnistamise, ei muuda varasemat maksukohustust tagasiulatuvalt kehtetuks, vaid üksnes asjaolude muutumisest arvates. Kui kuni asjaolude muutumiseni oli isikul maksukohustus, siis maksukohustuse hilisemal äralangemisel tuleb isikul siiski tasuda vahepealse aja eest tasumata maksukohustuselt intressi. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 03.02.2014 otsuse p 2 õiguspärane. Kuna vastava otsusega on kaebaja taotlus varasema maksuotsuse muutmiseks õiguspäraselt lahendatud, ei ole kohtul võimalik vastustajat kohustada kaebaja taotlust teisiti lahendama. Seetõttu jäävad nii MTA 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/600-14 p 2 tühistamise nõue kui ka kohustamisnõuded rahuldamata. Kuna MTA 03.02.2014 otsus nr 12.2-3/600-14 on kehtiv ja õiguspärane, ei ole intressinõue ära langenud ja puudub alus intressinõude tühistamiseks. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks 5

(8)3-13-2296 vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Maksuvõla tekkimise alusele viitavad lühendid ei saa isikule, kes kasutab e-maksuameti teenuseid, olla arusaamatud. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega nõutud andmed. Intressiarvestusest ei nähtu vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust. Kuna maksuhaldurile ei ole antud võimalust intressi arvestamisel kaalutleda erinevaid asjaolusid, ei pidanud intressinõudes sisalduma ka kaalutlustega seotud põhjendused. Sellise rangelt siduva normi alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel on kohtul ulatuslik kontrolliruum ning oluline on, et kohtu käsutuses olevad andmed võimaldaksid kindlaks teha intressinõude faktilise ja õigusliku aluse. Kui see on võimalik, ei saa muud võimalikud motiveerimispuudused viia intressinõude tühistamisele. Maksuhaldur on vaidlustatud intressinõudes viidanud võimalusele pöörduda küsimuste korral maksuhalduri poole (MKS § 14 lg 1). Kui intressinõue jäi kaebajale mingis osas arusaamatuks, nt maksude tasumise järjekorra osas, oleks ta saanud maksuhaldurilt nõuda täiendavaid selgitusi. Kaebaja väited, et põhinõuete tasumised ei nähtu intressiarvestusest, on paljasõnalised ja põhjendamata. MKS § 115 lg 1 alusel on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Sama on rõhutanud ka Riigikohus 27.11.2008 otsuse nr 3-3-1-60-08 p-s 13. Seega on intressi arvestamise kohustus eelkõige kaebajal endal, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vastustaja arvestuse vead. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. OÜ Atmosphere palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 01.06.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgnevat. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 45

lg-t 2, § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 ning jätnud ebaõigesti tuvastamisnõude läbi vaatamata. Kaebaja leidis, et asjas on eraldi vajalik tuvastada ümberarvestuse periood ning lahendada see kaebus iseseisvalt. Kuigi ka tühistamis- ja kohustamiskaebusega oleks see nõue hõlmatud, on selguse huvides vajalik konkreetselt ümberarvestuse aja tuvastamine. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 101-103 ja ebaõigesti kohaldanud HMS §

  1. Maksuotsust saab kehtetuks tunnistada vaid sellest hetkest, mil maksuotsus on antud. Kui maksuotsusega määratud summad tühistatakse, saab see toimuda vaid maksuotsusega määratud perioodis. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse edasiulatuva tühistamisega. 03.02.2014 otsuses on õigusvastaselt tuginetud HMS § 64 lg-tele 2 ja 3 ning § 65 lg-tele 2 ja
  2. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda üksnes MKS-s sätestatust. Kuna maksuotsust edasiulatuvalt tühistada ei saa, tuleb lugeda maksuotsus tagasiulatuvalt tühistatuks ning sellega seoses langeb ära ka intressikohustus, mistõttu tuleb intressinõue tühistada. Halduskohus on ebaõigesti tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusele nr 3-07-1052 (p 23). Nimetatud asjas oli vaidlus intressinõude osas, kusjuures selle aluseks olevat maksuotsust ei olnud kehtetuks tunnistatud. Samuti on asjakohatu viide Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsusele nr 3-2-1-82-14 (p 41). Antud juhul on oluline, et tegemist ei ole lihtsalt asjaolude muutumisega, vaid MTA on maksuotsuse ise tühistanud. MTA ja kohus ei ole järginud Riigikohtu 14.12.2012 otsuses nr 3-3-1-33-12 toodud juhiseid. Praegusel juhul ei kohaldu TuMS § 54 lg
  3. Nii juhatuse liikme kui ka osaniku poolt 6

(8)3-13-2296 parenduskulude hüvitamine mõjutab kaebaja maksukohustust tagasiulatuvalt, mistõttu on see alus tulumaksuarvestuse korrigeerimiseks ehk maksuotsuse tühistamiseks tagasiulatuvalt.
  1. MTA palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja on tuvastamisnõude osas apellatsioonkaebuses möönnud, et nõue oleks hõlmatud ka tühistamis- ja kohustamiskaebusega. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebajal puudub tuvastamisnõude osas kaebeõigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid

§ 201lg 4 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 15. Halduskohus on õigesti tõlgendanud

§ 45

lg-t 2, § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 1 p-i 1 ning jätnud õigesti tuvastamisnõude läbi vaatamata.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes siis, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on asjas esitanud nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuded, millega on hõlmatud ka esitatud tuvastamisnõue. Sellele kaebaja vastu ei vaidle. Nii kohustamis- kui tühistamisnõuete lahendamisel tuli halduskohtul kontrollida, millal tuleb parenduskulude hüvitamine tulumaksuarvestuses kajastada. Niisiis oli kaebaja õiguste kaitseks esitatud tõhusamad nõuded, mistõttu ei olnud tuvastamisnõude esitamine lubatav. Nõuet ei muuda lubatavaks ka asjaolu, et kaebaja peab nõude esitamist selguse huvides vajalikuks. Kaebaja saab selge seisukoha sellest, kuidas vastustaja peab maksuarvestust kajastama, ka tühistamis- ja kohustamisnõuete lahendamisel kohtu poolt. Kaebaja teoreetilised arutelud sellest, millistel juhtudel oleks tühistamisnõude rahuldamine võimalik ja kohustamisnõude rahuldamine võimatu, ei ole asjakohased. Kohus vaatab nõuded läbi konkreetse vaidluse asjaolusid silmas pidades.

  1. Halduskohus on õigesti tõlgendanud MKS § 101-
  2. Riigikohtu 14.12.2012 otsuse nr 33-1-33-12 p-s 23 asus kohus järgmisele seisukohale: „Kui äriühingust üürileandja poolt korteriomandiga seoses tehtud parendused on maksustatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis sellega on parendused muutunud äriühingu osaniku omandiks ja korteriomandi võõrandamisel saab parendustele vastava osa müügihinnast tasuda maksuvabalt äriühingu osanikule. Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja MKS §de 101–103 alusel saab maksuotsust muuta.“ Riigikohtu otsusest ei tulene, et maksuotsus tuleks kehtetuks tunnistada tagasiulatuvalt, s.o algusest peale. Sellist regulatsiooni ei tulene ka MKS § 102 lg 1 p-st 2, mille alusel maksuhaldur 03.02.2014 otsuse tegi ning mis lubab maksuotsuse kehtetuks tunnistamist maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Maksuotsuse tühistamine edasiulatuvalt alates muudatuse kaasa toonud toimingu tegemise hetkest, on kooskõlas maksustamise loogikaga ja aktsepteeritud kohtupraktikas. Kaebajal oli maksu tasumise kohustus kuni kaebaja osaniku poolt parenduskulude eest tasumiseni. Parenduste eest tasumine
  3. a-l ei muuda olematuks asjaolu, et vahepealsel ajal oli kaebajal tulumaksu tasumise ning tasumata jätmise korral ka intresside tasumise kohustus. Halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusele haldusasjas nr 3-07-1052 ja Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsusele haldusasjas nr 3-2-1-82-14 on asjakohased. Ringkonnakohus leidis viidatud otsuse p-s 25, et: „…seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega OÜ-le Amintor langeb ära küll OÜ Amintor kohustus maksuotsusega 7

(8)3-13-2296 määratud maksusumma tasuda, kuid OÜ-l Amintor jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil ta oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et OÜ Amintor ettevõtlusega mitteseotud kulu kandis ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamist ei saa pidada MKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenevaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks.“ Esitatud seisukohta ei muuda asjakohatuks see, et tegemist oli intressinõude vaidlusega. Riigikohtu lahendist on halduskohus teinud õige järelduse, et hilisem asjaolude muutumine, mis toob kaasa algse maksukohustuse vähenemise, ei muuda varasemat maksukohustust tagasiulatuvalt kehtetuks, vaid üksnes asjaolude muutumisest arvates ning sellega kaasneb intresside tasumise kohustus vahepealse aja eest.
  1. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta HMS § 65 kohaldamise õiguspärasuse osas, sest kaebaja ei esitanud halduskohtus väidet, mille kohaselt ei oleks MTA 03.02.2014 otsuse tegemisel saanud juhinduda HMS §-st
  2. Iseenesest on õige kaebaja väide, et MKS § 101 lg 1 p 5 välistab HMS § 65 kohaldamise maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel, kuid see ekslik viide ei saa kaasa tuua MTA 03.02.2014 otsuse tühistamist. Ka ei saa MKS § 101 lg 1 p-st 5 teha järeldust, et maksuotsuse edasiulatuv muutmine või kehtetuks tunnistamine oleks lubamatu. MTA 03.02.2014 otsuses on viide ka korrektsele õiguslikule alusele (MKS § 101 lg 1 p 1 ja § 102 lg 1 p 2), mistõttu ei saa osaliselt ebaõige viide õiguslikule alusele tuua kaasa haldusakti tühistamist. Ka ei saa maksuhalduri ja halduskohtu järeldusi väärata kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud bakalaureusetöö või seaduseelnõu seletuskiri, sest seal esitatud seisukohad ei ole esitatud praeguse konkreetse vaidluse kontekstis, vaid üldiselt. Seaduse kommentaarid ei ole kohtule siduvad. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et isegi kui tõlgendada äriühingu osaniku tagasimakseid tagasiulatuva mõjuga sündmusena MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses, ei tähenda see, et maksuotsus oleks tulnud kehtetuks tunnistada tagasiulatuvalt, s.o algusest peale, nagu maksukohustust ei oleks kunagi tekkinudki. Sellist regulatsiooni ei sätesta ükski õigusakt.
  3. Ülejäänus nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ega korda halduskohtu seisukohti. Apellatsioonkaebus tuleb

§ 200

p 1 alusel jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt

§ 108lg-le 1 kaebaja enda kanda.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda

§ 109lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.