MS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Vladimir Toivokainen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus Vladimir Toivokainen´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 48 eurot. Välja mõista Vladimir Toivokainen´ilt kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Vladimir Toivokainen´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700023549 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Toivokainen´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Toivokainen on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega
MS § 238 lg 2,
lg 2, 68 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu 22 päeva vangistusega.
alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1194 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud. Harju Maakohtu 16.12.2015 määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 13.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.12.2015 ja lõpp 01.05.
2014. a. läbis alkoholivastase ravi, kuid alkoholist ei loobunud. Isikul on diagnoositud sõltuvus. Ise ei pea ennast sõltlaseks. On kasutanud vägivalda endise elukaaslase suhtes. Lähtub oma tegudes pigem emotsioonist. Pani uue kuriteo katseajal ning ei tulnud toime ÜKT täitmisega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. soodusteguriks on alkoholijoove ja puudulik probleemilahendamise oskus. Viru Vangla toetab Vladimir Toivokainen´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ootab Vladimir Toivokaineni elukaaslane A. A. teda koju. Kodukülastus aadressile xxx ebaõnnestus, kuna elukaaslasega ei saadud kontakti ja keegi ust ei avanud. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Varasemalt on ta töötanud paberivabrikus. Isik on korduvalt karistatud. Isik on tegutsenud impulsiivselt ja mõtlematult, soodusteguriks on alkohol. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vladimir Toivokainen soovib ennetähtaegset vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Vladimir Toivokaineni ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Vladimir Toivokaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Vladimir Toivokainen kannab vanglakaristust kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri andmetel on Vladimir Toivokainen ka varasemalt karistatud tingimisi vangistusega analoogse teo eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning üldkasuliku töö tegemine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab mitme kohtuotsuse liitmise teel. Tegu on täitmisele pööratud vangistusega, kuna isik hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei ilmunud registreerimisele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav 2. korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval nii elukoht ja garanteeritud töökoht. Isik plaanib vabanedes üürida korterit Kehras ning pikemas plaanis soovib kokku kolida A. A.. Distsiplinaarkaristusi pole. Enda sõnul on tal probleeme tervisega, mis ei võimalda tal tööle asuda. Samas puuduvad kohtul andmed, et isik oleks töövõimetu. Seega pole tal vabaduses mingit sissetulekut. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel alukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu rikkus registreerimiskohtust ning ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ettenähtud korras), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Isikul on tõsised alkoholiprobleemid, mida kinnitavad asjaolud, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samuti on ta korduvalt väärteokorras karistatud seoses alkoholi tarvitamisega. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Vladimir Toivokaineni kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvad vägivallakuriteod), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku (kalduvus alkoholi tarvitamisele), ei ole Vladimir Toivokaineni ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.05.2017, ärakandmiseks on veel natuke üle seitsme kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus andis isikule kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö näol võimaluse kanda karistus ära vabaduses ning parandada oma käitumist, kuid kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestus kahetsusväärselt. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse 3 menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega. Vladimir Toivokainen oli kahel korral määratud kriminaalhooldusele (ühel juhul koos üldkasuliku tööga) ning mõlemad need ebaõnnestusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti leiab kohus, et Vladimir Toivokaineni halb tervislik seisund ei ole aluseks ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt oma tervisenäitajatele on kinnipidamisasutuses võimalik kinnipeetaval saada vajalikku ravi. VangS § 93 lõike 6 kohaselt kinnipeetava tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse VangS §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunab arst ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vladimir Toivokaineni vabastamisega temale Harju Maakohtu 16.12.2015 määrusega kandmata jäänud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.