2-16-11621/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-11621 Tsiviilasi Naaskel OÜ hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 084/2016/920 Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Naaskel OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Naaskel OÜ (registrikood 10535179), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esindajad Vastustaja (kostja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. augusti 2016 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Naaskel OÜ kanda.
6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. Naaskel OÜ (hageja) esitas
8. juulil 2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille resolutsiooni kohaselt palus hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2016/
9. Hagiavalduse p 3.18 järgi taotles hageja tunnistada lubamatuks kohtutäituri avalduse alusel toimuv sunniraha määramine (täiteasjad 047/2016/676 ja 047/2016/746). Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Karin Varikmärgi avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 084/2016/
10. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
11. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-704 Karin Varikmägi ja hageja kompromissi kinnitamise kohta, millega sätestati hagejale Karin Varikmägi ees kohustus. Hageja esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohus jättis
12. aprilli 2016 määrusega menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus jättis
13. mai 2016 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja teavitas kohtutäiturit, et ta täitis Karin Varikmäe ees oleva kohustuse
14. mail 2016, ning täitemenetlus kõnealuses täiteasjas lõpetati
15. juunil
17. aprillil ja
18. mail 2016 tegi kohtutäitur kõnealuses täiteasjas otsused hagejale sunniraha määramise kohta. Sunniraha sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjades 047/2016/676 ja 047/2016/746, mida viis läbi kohtutäitur Ivi Kalmet. Sunnirahale lisandusid sunniraha sissenõudmisega tegeleva kohtutäituri tasud ja kohtutäituri põhitasud. Hageja leidis, et täitemenetluse läbiviimine oli lubamatu olukorras, kus täitedokument oli vaidlustatud. Hageja täitis kohustuse vabatahtlikult koheselt pärast vaidlusaluses küsimuses lõpplahendi saamist. Seega ei olnud alust rakendada sunniraha ning sunniraha ei oleks tohtinud määrata/sisse nõuda enne kohtumenetluse lõppemist. Hageja taotles tunnistada lubamatuks kohtutäituri avalduse alusel sunniraha määramine ning palus täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel kohustada kohtutäiturit lõpetama 500 euro sunniraha ja täituri tasu sissenõudmine täiteasjas nr 047/2016/676 ning 1500 euro sunniraha ja täituri tasu sissenõudmine täiteasjas nr 047/2016/
19. MAAKOHTU SEISUKOHT
20. Tartu Maakohus jättis
21. augusti 2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata ning jättis menetluskulud Naaskel OÜ kanda. Maakohtu määruses esitatud põhjendustel on hageja nõude alus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg
22. Hageja on hagiavalduses märkinud, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2016/920 on
23. juunil 2016 lõpetatud seoses täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega. Hagiavaldusele on lisatud kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärk saavutada sunniraha nõuete ning neile lisandunud kohtutäituri tasu nõuete sissenõudmise 2 lõpetamine täiteasjades nr 047/2016/676 ja 047/2016/
24. Kohtutäitur Ivi Kalmeti büroost on kohtule
25. augustil 2016 telefoni teel kinnitanud, et täitemenetlused nimetatud asjades on lõpetatud
26. juulil
27. Täitemenetlused nimetatud täiteasjades olid seega lõpetatud juba enne kohtule hagiavalduse esitamist ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletav eesmärk on juba saavutatud. Samuti ei ole seaduse kohaselt võimalik pärast täitemenetluse lõpetamist enam sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageda. Seega ei ole hagiga enam võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
28. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis enne määruse tegemist pooled ära kuulmata. Hageja teadis hagi esitamisel vaid täiteasja nr 084/2016/920 lõpetamisest. Täiteasjade nr 047/2016/676 ja 047/2016/746 lõpetamisest sai hageja teada alles vaidlustatud maakohtu määrusest. Kohtutäitur täiteasjade lõpetamisest hagejat ei teavitanud. Täiteasjades nr 047/2016/676 ja 047/2016/746 toimunud täitemenetlused olid alusetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
30. augusti 2016 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
31. Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavaldusest nähtuvalt pöördus hageja kohtusse eesmärgiga tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2016/920, samuti taotles hageja tunnistada lubamatuks kohtutäituri avalduse alusel toimuv sunniraha määramine (täiteasjad nr 047/2016/676 ja nr 047/2016/746). Maakohtu tuvastatud asjaoludel on kõnealused täitemenetlused lõpetatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna täiteasjades nr 084/2016/920, nr 047/2016/676 ja nr 047/2016/746 on täitemenetlus lõpetatud enne hagiavalduse esitamist (hagiavaldus esitati maakohtule 29.07.2016, täiteasjades oli täitemenetlus lõpetatud vastavalt 07.06.2016 ja 12.07.2016), siis tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 pole võimalik enam sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagi esitada. Eeltoodut arvestades jõudis maakohus õigele lõppjäreldusele, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.
32. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis enne määruse tegemist pooled ära kuulamata. Seadusest sellist kohustust kohtule ei tulene. TsMS § 372 lg 2 ja 3 järgi lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul ning kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. 3
33. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele kohtutäituri poolsetele minetustele täitemenetluse läbiviimisel märgib ringkonnakohus, et kohtutäitur vastutab hagejale väidetava kahju tekitamise eest kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 alusel. Viidatud sätte esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse KTS § 9 lg 8 järgi läbi maakohtus.
34. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuivõrd menetluses ei ole teisi isikuid (kostjat) osalenud, jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4