1-08-1268/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-1268 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus Silver Pilleri (ik 38804092718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Silver Pilleri kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses Silver Pillerile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Silver Pillerilt välja menetluskulud 96 eurot, s.o kaitsja tasu advokaat Marko Paabumetsa osutatud õigusabi eest.
7. Silver Pillerilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Silver Piller, 1-08-1268, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. märtsi 2008 otsusega mõisteti Silver Pillerile KarS § 113 järgi karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti S. Pillerile Tartu Maakohtu
12. novembri 2007 otsusega mõistetud karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti süüdlasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti S. Pillerile lõplikuks karistuseks 9 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja algus on 27.03.2008 ja lõpp 20.08.
14. Tartu Vangla esitas
15. juulil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Pilleri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. augusti 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Pillerit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab teist vangistust. Kuritegude dünaamika on aja jooksul läinud raskemaks ning hetkel kannab S. Piller karistust tapmise eest. Kuigi kinnipeetav on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on S. Pilleril mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kantud vangistus isikut piisavalt positiivses suunas mõjutanud. S. Pilleril ei ole vabaduses tugivõrgustikku ning süüdlane asuks elama alkoholisõltlasest isa juurde. Eeltoodu pinnalt on reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda ohtu ei kõrvalda ka võimalus asuda tööle. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Pilleri kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. S. Pilleri ennetähtaegne vabastamine aitaks kaasa isiku ühiskonda sulandumisele. Kinnipeetav on kandnud ära 8 aastat vangistust ning ta vabastatakse tähtaegselt vähem kui aasta pärast. Ennetähtaegne vabastamine tagaks võimaluse jälgida S. Pilleri käitumist vabaduses ning pöördumine tavaellu oleks sujuvam. Seega peaks kohus arvestama ennetähtaegsel vabastamisel ka neid tagajärgi, mis vabastamine S. Pillerile kaasa tuua võiks.
20. Maakohus on põhjendamatult tuginenud kuritegude dünaamikale, kuivõrd S. Piller on viimased 8 aastat viibinud vangistuses. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal oma tegude üle järele mõelnud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kuigi S. Pilleril on kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta jättis pooleli kutseõpingud, ei näita see, et isik ei oleks muutunud. Süüdlane on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, töötanud ning omandanud põhihariduse. Mõned rikkumised käitumiseeskirjade vastu pikaajalise vangistuse jooksul ei oma niivõrd suurt tähendust.
21. On igati mõistetav, et pärast pikaajalist vangistust ei ole S. Pilleril vabaduses väga palju lähedasi isikuid. Kinnipeetav on täiskasvanud mees ning suudab ka ise hakkama saada. Maakohus on põhjendamatult osutanud süüdlase isa alkoholiprobleemile. S. Piller on vangistuses alkoholi küsimustega tegelenud ning suudab vabaduses elada kainelt vaatamata elukeskkonnale. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ja õppinud ning seega pole põhjust karta, et isik ei suudaks majanduslikult toime tulla. S. Pilleril on kokkulepped töökohad osas ning elukoht. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Pillerit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
23. S. Pilleri ennetähtaegse vabastamise välistavad eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, isiku eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Nimetatud asjaolude mõju vabastamisele on maakohus selgitanud. Kuigi S. Pilleri puhul esinevad ka teatavad vabastamist toetavad aspektid, ei ole need kõiki asjaolusid kogumis hinnates piisavad. Süüdlase mittevabastamise põhjused ei peitu ainult 8-aastase taguses käitumises vabaduses, nagu viitab kaitsja, vaid põhinevad suuresti ka tema käitumisele vangistuse kandmise ajal ning elutingimustele vabaduses.
24. Kinnipeetav on küll tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, kuid on siiski korduvalt rikkunud vangla korda. Tegemist ei ole üksikute eksimustega, vaid teadvustatud rikkumistega, mis ilmestavad, et S. Piller ei ole veel täielikult valmis ühiskonnas kehtivaid reegleid järgima. Vähem oluline ei ole uute kuritegude toimepanemise risk, mida vangla hindab väga kõrgeks ega toeta seetõttu S. Pilleri vabastamist. Kolleegium on samuti seisukohal, et kõrge kuritegeliku riskiprotsendiga kinnipeetavate ennetähtaegne vangistusest vabastamine on välistatud.
25. Käitumiskontrollile allutamine omab teatavate kinnipeetavate puhul kindlasti olulist positiivset mõju, kuid välistatud on süüdlase ennetähtaegne vabastamine üksnes põhjendusega allutada ta käitumiskontrollile. Maakohus on õigesti välja toonud, et ka S. Pilleri elukoht ning lähedaste puudumine vabaduses ei toeta isiku paremuse poole muutumist. S. Pilleril on kanda veel ligi aasta jagu vangistust ning nimetatud aja jooksul on süüdlasel võimalik veelgi tegeleda kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
28. S. Pilleri kaitsja advokaat M. Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu lahendiga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kaks tund, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S. Pilleri kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas