Obsah (4)
§ 76§ 75§ 113§ 68Kriminaalasi nr 1-13-6432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2016) Kriminaalasja number 1-13-6432
§ 76lg 5 alusel määrata Gennadi Martõnovile katseaeg tähtajaga kuni 21.06.2018.
Kohustada Gennadi Martõnovit täitma katseaja jooksul
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1
(5)registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Gennadi Martõnovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Gennadi Martõnovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla Jõhvi talituse kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Gennadi Martõnov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Gennadi Martõnovilt riigituludesse kaitsetasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot 72 senti vandeadvokaat Dmitri Školjari poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Gennadi Martõnov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.09.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6432
§ 113- § 25 lg 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
§ 68lg 1 alusel isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.02.2013.
Kohtuotsus jõustus 25.10.2013. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2013 ja lõpeb 21.06.2018.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.09.2016. 08.09.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Gennadi Martõnovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Gennadi Martõnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
(5)Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust ja laadi arvestades ei oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, mistõttu ei toeta prokuratuur Gennadi Martõnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Gennadi Martõnov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja kahetseb väga seda, mis juhtus. Ta on rõõmus selle üle, et inimesele, kes kannatada sai, lõppes kõik ilma raskete tagajärgedeta. Oma minevikku suhtub ta väga suure põlgusega, aga usub, et inimesed muutuvad. Gennadi Martõnov selgitas, millega ta karistuse kandmise ajal tegelenud on ning tunnistas, et karistuse alguses oli tal ka üks distsiplinaarrikkumine, mille eest ta sai noomituse. Gennadi Martõnov hindab käesolevat karistust positiivseks, ta on sellest teinud järeldused. Vabanemisel plaanib Gennadi Martõnov minna tööle. Ta on varasemalt töötanud laevaehituses keevitajana ning on hea spetsialist. Lähedastest on Gennadi Martõnovil ema, kellega olid suhted katkenud kinnipeetava eluviisi tõttu. Emaga on ta suhteid püüdnud taastada spetsiaalse firma kaudu. Alkoholi ja narkootikumidega enam probleemi ei ole. Kaitsja leidis, et kõik formaalsed ja materiaalsed nõuded Gennadi Martõnovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kaitsja arvates on ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel põhirõhk sellel, milline on inimese käitumine just karistuse kandmise ajal ja viimasel ajal, mitte aga sel ajal, kui ta kuriteo toime pani. Kaitsja märgib, et prokuratuur ja vangla rõhuvad oma arvamustes sellele, milline oli Gennadi Martõnov kuriteo toimepanemise ajal, kuid see küsimus arutati juba kohtuistungil. Praeguseks on olukord teistsugune, Gennadi Martõnov on muutunud. Vangla iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammid on läbitud, etteheiteid Gennadi Martõnovile ei ole, distsiplinaarrikkumisi ei ole. Gennadi Martõnov otsis endale elu- ja töökoha, tema käitumine on muutnud ja sellest lähtuvalt leiab kaitsja, et Gennadi Martõnovi taotlus on põhjendatud ja palub see rahuldada. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Gennadi Martõnov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Gennadi Martõnovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Gennadi Martõnovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Gennadi Martõnov on olnud süstemaatiline õiguskorra rikkuja, teda on palju kordi karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Varasemalt pani Gennadi Martõnov toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuid seejärel muutusid kuriteod raskemaks ja vägivaldsemaks. Käesolevat karistust kannab Gennadi Martõnov tapmise katse eest. Sõnades Gennadi Martõnov kahetses toimepandud kuritegu ning avaldas kohtuistungil, et ta on rõõmus selle üle, et kannatanu jaoks lõppes kõik ilma raskete tagajärgedeta. Oma minevikku suhtub Gennadi Martõnov suure põlgusega ning usub, et inimesed muutuvad. Korduvad karistused viitavad Gennadi Martõnovi vähestele sotsiaalsetele oskustele ning vähesele võimekusele vabaduses seadusekuulekalt toime tulla. Käesoleva karistuse kandmise ajal on Gennadi Martõnoviga läbi viidud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi, mis võiksid eeltoodut muuta. 3
(5)Praeguseks on Gennadi Martõnov läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja programmi jätkuvestluse ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta on läbinud riigikeele A1 taseme kursuse, kuid ei sooritanud eksamit. Alates 23.04.2013 on kinnipeetav enamuse ajast töötanud majandustöödel. Järelejäänud vangistuse ajaks on kinnipeetavale ettenähtud veel mõned tegevused, mille läbimiseks on tal motivatsioon olemas. Gennadi Martõnovi käitumisele vangistuses etteheiteid teha ei saa. Gennadi Martõnov ise hindab karistust tulemuslikuks, väidetavalt on ta sellest teinud enda jaoks positiivsed järeldused. Positiivseks saab pidada seda, et vabanemise korral on Gennadi Martõnovil võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetava sõnul on tal võimalik asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxx-sse, kuid selle kohta puudub kinnitus. Kuivõrd kuriteod on sooritatud enamjaolt varalise kasu saamise eesmärgil on töökoha leidmine vajalik. Töökoht tagaks stabiilse sissetuleku vähendades sellega riski uue kuriteo toimepanemiseks ning võimaldaks tasuda rahalisi nõudeid. Gennadi Martõnov on kindel, et leiab töökoha, sest tal on varasem töökogemus laevaehituses keevitajana ning on enda sõnul hea spetsialist. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub Gennadi Martõnovil toetav lähedaste ring. Tema isa on surnud ja emaga katkesid suhted kinnipeetava kriminaalse eluviisi tõttu. Kohtuistungil selgus, et Gennadi Martõnov on asunud suhteid emaga taastama. Kohtu hinnangul esineb Gennadi Martõnovi puhul mitmeid positiivseid asjaolusid, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaega vabastamist. Gennadi Martõnovi selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on mõistnud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning teinud mõistetud karistusest positiivsed järeldused. Gennadi Martõnov on ka varasemalt korduvalt vanglakaristusi kandnud, kuid need ei ole olnud tulemuslikud ega pannud kinnipeetavat oma eluviisi muutma. Kohtu hinnangul on aga käesoleva karistuse kandmise ajal näha muutuseid Gennadi Martõnovis, tema suhtumises ja käitumises, mistõttu on kohus arvamusel, et ärakantud vangistus on oma eesmärgi täitnud ning ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Gennadi Martõnovi puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Gennadi Martõnovi edasise käitumise üle.
§ 76lg 5 alusel tuleb Gennadi Martõnovile määrata katseaeg kuni 21.06.2018.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Gennadi Martõnov ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Gennadi Martõnovile katseajaks
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
§ 75
lg 2 p 4 alusel Gennadi Martõnovile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Menetluskulud Gennadi Martõnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.10.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Dmitri Školjar. Kaitsja esitas 11.10.
- a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 156,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 156,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud 4
(5)süüdimõistetu. Seega tuleb Gennadi Martõnovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)