2-16-111412 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-111412 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtu

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis D P (laenusaaja)

1. septembril
2. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Swedbank õppelaenulepingu nr 13-061437-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 1920 eurot, mis kanti laenusaaja kontole üle. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Kostja sõlmis
3. septembril 2013 limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 2688 eurot. Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis
4. aprillil 2016 summas 1981,07 eurot. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja teavitas oma
5. aprilli 2016 kirjas võlgnikke võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, pöördus 2

) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 ja 2 ning õppetoetuse ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 21 lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1920 eurot, intressid 61,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,10 eurot, kokku 1983,17 eurot ning viivis määras 8% aastas tasumata põhinõudelt alates 07. septembrist 2016 kuni põhinõude summas 1920 euro täitmiseni. Kostjalt välja mõistetava summa ülempiir (vastutuse maksimumsumma) on 2 688 eurot. Menetluskulud ja tasumata riigilõiv Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv riigi kasuks. Taotluse kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud. Tegemist on siiski menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjalt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud.

§ 139

lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. 3

§ 145

alusel on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Vastavalt

§ 190

lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 179

lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab tasumata menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas

§ 445

lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja poolt märgitud arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4