3-16-633/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-633 Määruse kuupäev 26. mai 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Valeri Obuhhovi kaebus Tallinna Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Valeri Obuhhov, esindaja Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Valeri Obuhhovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-633. 3. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vanglas registreeriti 29. detsembril 2014 Valeri Obuhhovi esitatud kahju hüvitamise taotlus seoses tema Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega. 2. Tallinna Vangla tagastas 10. märtsi 2015 otsusega nr 5-18/14/35662-2 V. Obuhhovi kahju hüvitamise taotluse perioodide 15. märts 2007 kuni 2. august 2007, 26. november 2007 kuni 19. mai 2008 ja 16. detsember kuni 21. detsember 2011 osas läbivaatamatult ning perioodi 22. detsember 2011 kuni 18. juuni 2014 osas jättis vangla taotluse rahuldamata. 3. V. Obuhhov esitas 31. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses perioodil 16. detsember 2011 kuni 18. juuni 2014 Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes viibimisega. 4. Tartu Halduskohus võttis 19. aprilli 2016 määrusega V. Obuhhovi kaebuse menetlusse ja andis võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtu hinnangul oli kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 5. V. Obuhhov esitas 28. aprillil 2016 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks haldusasjas nr 3-16633. 6. Tartu Halduskohus kohustas 29. aprilli 2016 määrusega vastustajat esitama seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta. 7. Tallinna Vangla palus 13. mai 2016 vastuses kohtumäärusele lõpetada V. Obuhhovi kaebuse menetlus, kuna kaebus on esitatud vastustaja hinnangul tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tallinna Vangla on seisukohal, et V. Obuhhovil tuli hüvitamiskaebus esitada pärast samasisulises haldusasjas nr 3-15-899 halduskohtu 8. mai 2015 kaebuse tagastamise määruse jõustumist 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20. novembril 2015, kuna halduskohtu 8. mai 2015 määrus jõustus 21. oktoobril 2015. Tallinna Vangla hinnangul ei ole kaebaja esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. 9. Riigikohus on 11. mai 2016. a määruses asjas nr 3-3-1-18-16 p-s 11 märkinud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtajad kohtule kaebuse esitamisel ei kohaldu. 10. Seega tuli käesolevas asjas kaebajal kaebuse esitamisel lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2, mille kohaselt võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. 11. V. Obuhhov esitas praeguses asjas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 22. detsembril 2014. Kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 23. veebruariks 2015 (22. veebruar oli pühapäev) ei olnud vastustaja kaebaja taotlust lahendanud. Vastustaja tegi otsuse kaebaja kahjunõude osas 10. märtsil 2015 ning kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse 31. märtsil 2016. Seega lahendas vastustaja kaebaja taotluse 2 kuu ja 15 päeva jooksul, kuid käesolevas asjas pöördus kaebaja kaebusega kohtu poole enam kui aasta aega hiljem. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 12. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). 13. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud järgmised põhjendused:

1. a)Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Tallinna Vangla poolt kahju hüvitamiseks 8. aprillil 2015. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 8. mai 2015 määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kaebaja lähtus sellest, et kaebuse tagastamise määruses oli toodud, et kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ning kaebuse esitaja võib uuesti pöörduda kohtu poole.
2. b)Kaebaja lähtus ka HKMS § 46 lg-st 4, mille kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. 14. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-130-13, p 12 ja 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja 2 vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kaebajal on olnud nii samasisulises varasemas haldusasjas nr 3-15-899, kui käesolevas asjas esindajaks õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes pidanuks protsessitähtaegadest teadlik olema. Eeltoodust tulenevalt ei saa enam kui aasta pikkust viivitust hüvitamiskaebuse esitamisel pidada mõistlikuks. 15. Kaebaja märgib ennistamise mõjuvaks põhjuseks HKMS § 43 lg 2, mille kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ja et kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et kaebajal on küll õigus pöörduda teistkordselt kohtusse, kuid ka sellisel juhul tuleb kinni pidada seaduses sätestatud kaebetähtaegadest. Kaebaja osundab ka varasemalt samasisulisele haldusasjale nr 3-15-899. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-15-899 tagastati samasisuline kaebus, kuna kaebuselt jäeti tasumata riigilõiv. Kohtu hinnangul on tegemist puudusega, mis on kergesti kõrvaldatav. Seega riigilõivu tasumata jätmisega on kaebaja kohtu arvates ise põhjustanud olukorra, mis tingis käesolevas asjas kaebetähtaja rikkumise. 16. Kaebaja osundab ka HKMS § 46 lg-le 4 ning on seisukohal, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Kohus kaebajaga ei nõustu. Nii haldusasja nr 3-15-899 kaebusele, kui käesolevale kaebusele on lisatud Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus, mistõttu oli kaebaja teadlik, et enne kohtusse pöördumist tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et pärast kohtueelset menetlust lõpetavat otsust tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2, kui eriregulatsioonist. 17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata. 18. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 19. Kohus märgib, et kuna menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse Tartu Halduskohtule ning märkides arveldusarve andmed, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastust saada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3