) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 215 eurot). Hageja on taotlenud Pärnu Maakohtu 12.03.2010 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-10-1165 kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist. Hagiavaldus ning Harju Maakohtu 05.04.2016 kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.04.2016 (tl 27) ja kostja pidi hagile vastama 14 päeva jooksul. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ning seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Pärnu Maakohtu 12.03.2010 lahendiga 2 2-16-4900 (tsiviilasjas nr 2-10-1165) on varasemalt hageja kasuks kostjalt välja mõistetud igakuine elatis summas 2 175 krooni, s.o 139,01 eurot alates 17.02.2010 kuni Annamai Kivimägi täisealisuseni või kui Annamai Kivimägi täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni. Käesolevas asjas palub hageja suurendada Pärnu Maakohtu 12.03.2010. a otsusega tsiviilasjas number 2-10-1165 XXXX XXXX kasuks väljamõistetud elatise suurust 76 euro võrra kuus ning mõista kostjalt välja elatis alates 29.03.2016. a summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Kuna hageja elatise suurendamise nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, siis kuulub hagi põhjendatud ulatuses rahuldamisele tagaseljaotsusega (
2.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulusid õigusabile summas 240 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 96 eurot (käibemaksuga).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on täielikult põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Kohus hindas ja analüüsis hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse koos lisadega (tl 1-18) sisu ja mahtu ning on jõudnud seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks konsultatsiooniks ning hagiavalduse koostamiseks saab pidada kokku 2,5 tundi, mis esindaja tunnitasu hinda arvestades teeb kokku 240 eurot. Hageja palub kohtul menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ning on kohtule esitanud
lg 10 kohase kinnituse, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt välja hageja poolt kantud menetluskulud (õigusabiteenuse osutamise eest) kokku summas 240 eurot (käibemaksuga).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
3 2-16-4900 /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.