4-16-5010/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5010 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.07.2016 otsus Reimo Mülleri väärteoasjas LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Reimo Müller (ik 38308010271, elukoht XXX) Asja läbivaatamise viis Istungimenetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. juuli 2016 otsus sisuliselt muutmata. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Reimo Mülleril asuda aresti kandma hiljemalt
5. oktoobril 2016.a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Reimo Mülleri suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
6. Menetlusaluse isiku Reimo Mülleri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur koostas 5.06.2016.a väärteoprotokolli nr AB 1244250 selle kohta, et Reimo Mülleri juhtis 5.06.2016.a kella 12.32 ajal Harjumaal, Tallinnas Koskla tn (Sõpruse pst 5) juures, liikudes Sõpruse pst suunas mootorsõidukit Ford Mondeo Turner, registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis R. Müller mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõtmisel alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,35 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus R. Müller LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Harju Maakohtult R. Mülleri karistamist väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 20 päeva. MAAKOHTU OTSUS
9. Harju Maakohtu 19.07.2016 otsusega mõisteti menetlusalune isik R. Müller süüdi LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel 10 päeva arestiga. 3.
10. Maakohus leidis, et R. Mülleri süü temale etteheidetavates väärtegudes on tõendatud menetlusaluse isiku 5.06.2016 ütlustega, milles ta on juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist tunnistanud, neid rikkumisi kahetsenud, lisaks tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste, liiklusregistri ja karistusregistri väljavõtetega. Õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
11. Maakohus leidis, et R. Müller on ühe teoga toime pannud kaks väärteokoosseisu, mistõttu teda tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel. Samuti viitas maakohus, et lähtub R. Müllerile karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt menetlusaluse isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusest mõjutada R. Müllerit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Karistust kergendava asjaoluna võttis maakohus arvesse menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samuti võttis maakohus arvesse, et R. Müllerit on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga 22.04.2014.a otsusega LS § 201 lg 1, LS § 207, LKindlS § 66 järgi. Maakohus leidis, et uuesti R. Mülleri karistamine rahatrahviga oleks eesmärgitu ning see ei hoiaks teda toime panemast uusi väärtegusid. Maakohus osundas süüd suurendava asjaoluna sellele, et R. Müller pani samaaegselt toime kaks väärtegu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et R. Müllerit on võimalik karistada arestiga alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 10 päeva arestiga. Maakohus leidis, et mõistetud karistus vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. APELLATSIOON
12. 4.08.
13. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja aresti asemel rahatrahvi mõistmist. Apellant selgitab, et on nõus rahatrahvi osade kaupa tasuma. 4.
14. Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 määrusega jäeti R. Mülleri apellatsioon käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 23.08.
15. 4.
16. Menetlusalune isik kõrvaldas puudused 22.08.2016 ja selgitas täiendavalt, et tal pole aresti võimalik kanda seoses töö- ja perekondlike kohustustega. Ühtlasi soovis apellant kaebuse läbivaatamist istungil. RINGKONNAKOHTU ISTUNG
17. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2016 istungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli temale kätte toimetatud elektrooniliselt 16.09.
18. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis istungil, et apellatsiooni on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning maakohtu mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimikuga, vaidlustatud kohtuotsuse, apellatsiooniga ja kuulanud istungil ära kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et Harju Maakohtu 19.07.2016 otsuses esitatud motiivid ja järeldused R. Müllerile mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
20. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi apellant soovis enda apellatsiooni läbivaatamist ringkonnakohtus istungil, siis vaatamata kutse kättetoimetamisele 16.09.2016, ta 27.09.2016 istungile ei ilmunud. Seega olid täidetud VTMS § 90 lg 1 eeldused asja arutamiseks ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja leidis istungil, et kaebust on võimalik arutada ilma R. Mülleri osavõtuta istungist ning kolleegium nõustub selle seisukohaga.
21. Menetlusalune isik on taotlenud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas, leides, et maakohtul tulnuks mõista talle aresti asemel rahatrahv. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu poolt R. Müllerile mõistetud aresti ja selle määraga. Ringkonnakohus ei saa kehtivat kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistusmäära liigi ja määra valikul jälgitav. Vastuseks apellatsioonile peab ringkonnakohus vajalikuks toonitada olulisemat.
22. Isikule, keda on väärteokorras varem karistatud mitmete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest rahatrahviga ja kes sellele vaatamata jätkab liiklusväärtegude toimepanemist, ei ole enam otstarbekas mõista karistuseks rahatrahvi, kuna selle karistusliigi eripreventiivne toime on ammendunud. Seetõttu peab ka ringkonnakohus võimalikuks R. Mülleri karistamist üksnes arestiga. Ringkonnakohtule on R. Mülleri karistusregistri väljavõtte alusel tuvastatav, et tal on üks kehtiv väärteokaristus mitme liiklusrikkumise eest – s.o LS § 201 lg 1, LS § 207 ja LkindlS § 661 lg 1 järgi määratud rahatrahv summas 300 eurot. R. Müller on taas mõistetud süüdi LS § 201 järgi juhtimisõiguseta sõitmise eest. Veel suurendab tema süüd see, et ta tegi seda juhile keelatud seisundis, s.o alkoholijoobes. Kirjeldatud tingimustel kahe uue liiklussüüteo toimepanek kinnitab R. Mülleri ükskõikset suhtumist liikluskorda ning võimaldab eeldada otsest tahtlust mõlema rikkumise osas. R. Müller ei ole isikuks, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust. Seetõttu nõustub kolleegium, et oluline on silmas pidada ka õiguskorra kaitsmise huve. Maakohus mõistis R. Müllerile aresti 10 päeva, mis jääb siiski alla sanktsiooni keskmist määra ning on igati proportsionaalne R. Mülleri süü suurusega. Maakohtu mõistetud karistus on lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületatakse, on liiklusreeglite tõsine rikkumine. Sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus on toonitanud vajadust anda positiivse üldpreventsiooni põhimõtteid arvestades riigipoolne signaal, et liiklusõigusrikkumiste puhul on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5).
23. Asjaolu, et R. Müllerile tuleb käia tööl ning tal on perekondlikud kohustused, ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse tühistamiseks. Karistuse kandmine mõjutab paratamatult isiku elukorraldust ja toob kaasa teatud ebamugavusi. Vastasel juhul ei täidaks karistus oma eesmärki. Kokkuvõttes jääb apellatsiooni taotlus tühistada arest ja mõista karistuseks rahatrahv, rahuldamata.
24. Maakohus määras, et R. Mülleril tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 31.08.
25. Kuna nimetatud tähtaeg on möödunud, määrab kolleegium, et R. Mülleril tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 24.10.
27. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kuna maakohtu otsuses määratud karistuse kandmisele asumise tähtaeg on möödunud, määrab ringkonnakohus uue tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/