← Eesti

2-16-6934/7

Obsah (10)§ 142§ 407§ 322§ 444§ 173§ 162§ 177§ 190§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 12.september 2016. a, Võru tn 12, Põlva teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilas

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud 3

(7)tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, mistõttu kohus eeldab hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt

§-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 15.06.2016. a toimetatud kostja elukoha aadressile, kus need on vastu võtnud kostja õe mees M. K. (tl 32).

§ 322lg 1 alusel tuleb lugeda menetlusdokumendid sellega kostjale kätte toimetatuks.

Kohus määras kostjale hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. 4

(7)Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustusseaduse § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama seaduse § 26 lg 1 alusel on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. 5

(7)Eeltoodud alustel on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning kostja on kohustatud hüvitama Eesti Haigekassale 2540,35 eurot kannatanu A. ravikulude katteks. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hagilt hinnaga kuni 3000 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 275 eurot. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 12 alusel

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 275 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohtuotsuse tunnistamine teatavakstegemine ja täidetavaks 6

(7)Vastavalt

§ 455

lg-le 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.