Obsah (16)

§ 163§ 153§ 22§ 162§ 168§ 108§ 651§ 193§ 23§ 54§ 65§ 157§ 104§ 165§ 66§ 156

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-43633 Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu Tsiviilasi RS

§ 163lg 7).

1. RS määruskaebus rahuldada osaliselt.
2. Määruskaebuste menetlemisest tingitud RS menetluskulud jätta kõikides kohtuastmetes tema enda kanda.
3. Määruskaebuste menetlemisest tingitud pankrotihaldur menetluskulud jätta kõikides kohtuastmetes tema enda kanda. Oliver Ennoki Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
4. RS (võlgnik) esitas 19.09.2013 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja enda pankroti. Pankrotiavalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on laenukohustused, mille tasumiseks tal ei ole likviidset vara. Võlgnikul on kohustusi 4687,23 euro ulatuses. Võlgnik saab iga kuu vanaduspensioni 257,32 eurot ja talle kuuluvad Jõgevamaal Saare vallas asuv kinnistu ning kolm Harjumaal Nissi vallas asuvat vallasvarana ehitusregistrisse kantud hoonet.
5. Harju Maakohus kuulutas 08.10.2013 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 30.04.2015 määrusega kinnitas maakohus jaotusettepaneku.
6. Pankrotihaldur esitas 13.07.2015 Harju Maakohtule kinnitamiseks lõpparuande ja palus pankrotimenetluse lõpetada, vabastada teda halduri kohustustest ja märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses, et võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud. Haldur esitas ka tasu taotluse, milles palus määrata talle tasu alammääras 8875,94 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2929,06 eurot (kokku 11 805 eurot). Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.07.
7. Lõpparuande andmed olid järgmised: - Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta: Pankrotivara suurus on 78 500,10 eurot, millest pankrotivara müük (kinnistu Sesti, Nautrasi küla, Jõgevamaa) on 78 500 eurot ja pangaintressid 0,10 eurot. - Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses on tehtud järgmised väljamaksed summas 1 990,93 eurot: pangakulu summas 2,28 eurot, maamaks summas 464,65 eurot, vara müügikulud summas 744 eurot ning büroo- ja transpordikulud summas 780 eurot. Kohtu poolt kinnitamata ja välja maksmata on pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvad maksud. - Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.02.2014, kus tunnustati kaheksa võlanõuet kogusummas 4 086,09 eurot. Koosolekul esitas võlgnik vastuväite kohtutäitur Kaire 2 Põltsi nõudele kogu ulatuses ning osaliselt (summas 736,52 eurot) Maksu- ja Tolliameti nõudele. Pankrotimenetluses on kaheksa võlausaldajat, kellel on võlgniku vastu nõuded kogusummas 4 086,09 eurot järgmiselt:

§ 153

lg 1 p 1 (pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded) kohaselt I rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.

§ 153

lg 1 p 2 (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) kohaselt II rahuldamisjärku kuuluvad nõuded kokku summas 4 086,09 eurot Nõude esitaja Nõude summa Jaotise % Bigbank AS 643,37 eurot 15,75 Kohtutäitur Kaire Põlts 758,11 eurot 18,55 ITM Inkasso OÜ 348,47 eurot 8,53 AS SEB Pank 192,32 eurot 4,71 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1 494,13 eurot 36,56 Intrum Justitia Debt Finance AG 300,45 eurot 7,35 Kohtutäitur Urmas Tärno 38,22 eurot 0,94 MCB Finance Estonia OÜ 311,02 eurot 7,61 II rahuldamisjärgus on võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tehtud ning rahuldatud võlausaldajate nõuded täies ulatuses.

§ 153

lg 1 p 3 (muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) kohaselt III rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. - Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. - Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pankrotimenetluses on müümata järgmine võlgnikule kuuluv vara: ehitisregistri koodiga nr 116033741 ehitises, asukohaga Harju maakond, Nissi vald, Ellamaa küla, Metsatuka, korterid 1, 2, 3, 4, 7 ja 11; ehitis ehitisregistri koodiga 120214583, asukohaga Harju maakond, Nissi vald, Ellamaa küla; ehitis ehitisregistri koodiga 120214585, asukohaga Harju maakond, Nissi vald, Ellamaa küla. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. - Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, taganud vara säilimise, valitsenud ja võõrandanud enampakkumise tulemusena võlgniku vara, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. - Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses rahuldatud kogu ulatuses. - Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. - Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: 3 Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. - Maksejõuetuse põhjused: Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnikul olid kohustused, mille täitmiseks võlgnikul puudus likviidne vara, mistõttu esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihalduril õnnestunud võlgniku osalise vara müügi tulemusena laekunud rahalistest vahenditest rahuldada kõik võlgniku kohustused.

1. Võlgnik esitas pankrotihalduri tasunõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt püüdis võlgnik pankrotihaldurile selgitada, et sooviks Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppelist lahendit, kuid mingisuguseid kokkuleppeid pankrotihaldur ei püüdnudki taotleda. Pankrotimenetluse käigus müüdi kahest katastriüksusest koosnev kinnistu, kuigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oleks piisanud vaid ühe katastriüksuse müügist. Võlgnik leiab, et pankrotihaldur on kohustatud oma tööhulka planeerima ökonoomselt, vastavalt võlausaldaja nõude suurusele. Kui pankrotimenetluse kulud ületavad võlausaldajate nõuded, on pankrotimenetlus viidud läbi lubamatult.
2. Haldur ei nõustunud võlgniku vastuväidetega. Võlgnik ise esitas pankrotiavalduse ning pankroti väljakuulutamise järel muutus kogu võlgniku vara pankrotivaraks. Võlgnik teavitas haldurit pankrotimenetluse alguses, et soovib esitada võlausaldajatele kompromissettepaneku võlgade tasumiseks ning palus halduril vara mitte kiiremas korras müüa. Haldur nõustus võlgnikuga ja jäi ootama ettepanekut. Võlgnik kompromissettepanekut ei esitanud. Haldur teavitas korduvalt võlgnikku, et juhul, kui võlgnik kompromissettepanekut ei esita, alustab haldur vara müüki. Haldur ei oleks saanud müüa Sesti1 ja Sesti2 maaüksusi eraldi, kuna tegemist on ühe kinnistuga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus kinnitas 24.09.2015 määrusega lõpparuande halduri esitatud kujul ja lõpetas pankrotimenetluse. Maakohus vabastas pankrotihalduri oma kohustustest ja määras haldurile tasu 8875,94 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 2929,06 eurot.
4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab lõpparuanne

§ 162lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tuleb kinnitada.

Maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Seoses lõpparuande kinnitamisega kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele. Kuivõrd pankrotimenetluse käigus on võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldatud, ei ole ühelgi võlausaldajal jäänud tunnustatud nõude osa eest raha saamata ning käesolev määrus ei ole täitedokumendiks

§ 168tähenduses.

8. Võlgnik esitas ise kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, märkides, et ta on püsivalt maksejõuetu.

§ 108

lg 2 järgi on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotihaldur müüs võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ühe kinnisasja. Seadus ei näe ette, millises ulatuses peab haldur vara müüma või millist vara ta peaks eelistama. Haldur ei ole pankrotivara võõrandades rikkunud võlgniku õigusi ega seadust. Võlgnik esitas ise kohtule pankrotiavalduse ja pidi seega ka arvestama, et pankrotimenetluse käigus tuleb võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tema vara müüa. Võlgnik teatas küll pankrotimenetluse alguses haldurile, et soovib esitada võlausaldajatele kompromissettepaneku võlgade tasumiseks, kuid ei esitanud seda. Enne 4 vara võõrandamist hoiatas haldur võlgnikku korduvalt, et juhul, kui viimane kompromissettepanekut ei esita, alustab ta vara müüki. 9.

§ 651

lg-te 1 ja 2 kohaselt on halduri tasu alammäär 78 500,10 euro suuruselt pankrotivaralt 8875 eurot 94 senti.

§ 193lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse halduri tasu maksustamisele kuni
2. a
3. juunini kehtinud

§ 23

lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kuna haldur palus määrata halduri tasu alammääras ja tasu suurus on põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, siis tuleb taotletav tasu haldurile välja mõista. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus halduri töötasu aluseks võtta pankrotivara, mis vastab pankrotimenetluse eesmärgile. Samuti soovis võlgnik, et talle tagastataks pankrotimenetluses kohtutäiturile makstud 758,11 eurot.
2. Määruskaebuse kohaselt ei vasta pankrotihalduri tasu taotlus

§ 54lg 4, § 65 lg 2 ja § 108 lg 3.

Haldur müüs võlgniku pankrotivara 78 500,10 euro väärtuses. Kõikide võlausaldajate nõuete suuruseks oli kokku 4086,09 eurot.

§ 65alusel on halduri tasu maksimaalset 1450 eurot.

Füüsilisest isikust võlgniku vara müük nõuetest suuremas ulatuses pole lubatud ega saa olla halduri tasu arvestuse aluseks. Halduri tasu arvestuse aluseks ei saa võtta raha, mis ei täida pankrotimenetluse eesmärke. Haldur müüs

54 lg 4 sätestatud piirangu vastaselt kaks katastriüksust. Ainult Sesti1 4,25 ha suuruse katastriüksuse müük taganuks pankrotimenetluse eesmärkide täitmise ja rahuldanuks kõikide võlausaldajate nõuded ja pankrotikulud. Haldur peab oma töös olema ökonoomne. Pankrotimenetluse käigus piirdus halduri töö mõne tunniga. Vara müügi teostamisel maksti niigi kinni müügikulud, bürookulud ja muud kulud. Halduri suhteliselt kõrget tasumäära on selgitatud tingituna tema töö eripärast. Selle eripärase töötasumääraga saab tasustada ainult pankrotimenetluse eesmärkidele vastavat halduri tegevust. Halduri 8875,94 euro suurune tasunõue ei ole vastavuses pankrotimenetluse eesmärkidega. Kohtutäitur Kaire Põltsi nõue ei ole eraldi võlanõue ning kohtutäiturile makstud 758,11 eurot kuulub võlgnikule tagastamisele. Vastus määruskaebusele

1. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
2. 03.11.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse võtmisest kohtutäiturile makstud 758,11 euro tagastamise taotluse osas.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.12.2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 24.09.2015 määruse muutmata.
5. Riigikohus tühistas 23.03.2016 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja saatis tsiviilasja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 5
6. Pankrotihaldur esitas 04.04.2016 ringkonnakohtule uuesti lõpparuande, milles palub pankrotimenetluse lõpetada ja vabastada teda halduri kohustustest. Ühtlasi esitas haldur uue tasu taotluse, milles palus määrata talle tasu summas 4437,97 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1464,53 eurot (kokku 5902,50 eurot), mis mõista välja võlgniku pankrotivarast halduri kasuks.
7. Tallinna Ringkonnakohus palus 15.07.2016 kirjas pankrotihalduril selgitada müügikulude ning büroo- ja transpordikulude kujunemist.
8. 04.08.2016 teatas pankrotihaldur ringkonnakohtule, et loobub vara müügikulude kinnitamise taotlusest ning kannab need kulud oma tasu arvelt. Haldur selgitas, et bürookulud on jooksvad kulud, mis tekivad seoses halduri töö tegemise kohaga ja sellega otseselt seotud materiaalsete kuludega (üür, kontoritarbed, kontoritehnika, sidekulud jne). Bürookulu on arvestatud pankrotimenetluse läbiviimiseks kulunud aja baasil. Bürookulud moodustavad 620 eurot, millele lisandub käibemaks 116 eurot, kokku 744 eurot. Transpordikulud on 30 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 36 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduril polnud vajadust esitada ringkonnakohtule uut lõpparuannet. Kohtud ei ole jätnud 13.07.2015 esitatud lõpparuannet kinnitamata (

§ 163

lg 6), mistõttu halduril puudus põhjus esitada 04.04.2016 uut lõpparuannet (lõpparuannete sisu on sama). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus 04.04.2016 esitatud lõpparuande tähelepanuta. Kuna haldur on 04.04.2016 esitatud tasu taotluses vähendanud taotletava tasu suurust, siis lähtub ringkonnakohus 04.04.2016 esitatud tasu taotlusest.

1. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendi punktis 12 selgitanud, et ringkonnakohtul tuleb halduri tasu suurus uuesti otsustada ja sellest tulenevalt lõpparuanne uuesti kinnitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega otsustada halduri tasu uus suurus, samuti uuesti otsustada lõpparuande kinnitamine ning pankrotimenetluse lõpetamine. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Ringkonnakohus leiab, et 13.07.2015 esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tuleb kinnitada.

Ebaõige on võlgniku seisukoht, et halduril ei olnud õigust müüa mõlemat katastriüksust. Sesti1 ja Sesti2 katastriüksused moodustasid ühe kinnistu. Halduril ei ole seadusest tulenevat kohustust kinnistut jagada. Pankrotihalduril on õigus valida, milliseid pankrotivara hulka kuuluvaid esemeid ta võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüb. Põhjendamatu on ka võlgniku etteheide kohtutäitur Kaire Põltsile tehtud väljamakse kohta summas 758,11 eurot. Kohtutäitur oli võlausaldaja, kellele tehti makse Harju Maakohtu 30.04.2015 määrusega kinnitatud jaotusettepaneku alusel. Jaotusettepaneku kinnitamise kohta tehtud määrus on jõustunud ja seega on väljamakse tehtud kooskõlas seadusega. 23. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kuivõrd pankrotimenetluse käigus on võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldatud, siis ei ole ühelgi võlausaldajal jäänud tunnustatud nõude osa eest raha saamata. 12.02.2014. 6 nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlgnik vastuväite kohtutäitur Kaire Põltsi nõudele kogu ulatuses ning Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõudele osaliselt, summas 736,52 eurot.

§ 104

lg 1 sätestab, et võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kuna võlausaldajate nõuded on täies ulatuses rahuldatud, siis ei ole ühelgi võlausaldajal jäänud tunnustatud nõude osa eest raha saamata, mistõttu ei saa käesolev määrus olla täitedokumendiks

§ 168tähenduses.

24. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada muud asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

25. Tulenevalt eeltoodust kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada pankrotihaldur oma kohustustest. 26.

§ 193lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. 27.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. 28.

§ 651

lg 4 sätestab, et tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Seega arvestades pankrotivara suurust 78 500,10 eurot, ei või pankrotihalduri tasu olla käesoleval juhul väiksem kui 785 eurot. Käesolevas pankrotiasjas on tegemist füüsilise isiku pankrotiga, kusjuures kohus kuulutas pankroti välja võlgniku pankrotiavalduse alusel eelnevalt ajutist haldurit määramata. Pankrotimenetluse käigus selgus, et võlgniku vara väärtus, mis pankroti väljakuulutamisega muutus

§ 108

lg 1 järgi pankrotivaraks, ületas tunduvalt tema kohustuste kogusuurust, mis oli lõpparuande järgi 4086,09 eurot. Pankrotimenetluses müüs pankrotihaldur võlgniku ühe kinnisasja enampakkumisel 78 500 euroga, millega rahuldati võlausaldajate kõik nõuded. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis p-s 12 leidnud, et arvestades konkreetse pankrotimenetluse iseärasusi, oleks tulnud määrata haldurile alammäärast märkimisväärselt väiksem tasu, kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole haldur peale vara müümise teinud mingeid märkimisväärseid toiminguid ning lisaks selgus vara müües, et tegelikult ei olnud tegu pankrotiseisuga, mida haldur oleks pidanud märkama. 7 29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduri töö maht käesolevas pankrotiasjas olnud suur. Haldur on teostanud pankrotiseaduses ettenähtud toiminguid ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tegelenud ühe kinnisasja müügiga. Haldur ei ole pidanud tegelema võlgniku vara tagasivõitmisega ega muu pankrotivara suurendamisele suunatud tegevusega, kuna selleks puudus vajadus. Ringkonnakohus leiab, et halduri poolt taotletud 4437,97 euro suurune tasu (millele lisandub sotsiaalmaks) ei vasta käesoleval juhul halduri tehtud töö mahule ja keerukusele. Arvestades halduri töö mahtu ning käesoleva pankrotimenetluse iseärasusi, on ringkonnakohtu hinnangul halduri tasu põhjendatud summas 1300 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. 30.

§ 66

lg 3 sätestab, et jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Riigikohus on 11.05.2016 tehtud määruse nr 3-2-1-27-16 p-s 11 selgitanud, et kohus peab kontrollima halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitama üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse, kusjuures seda tuleb teha nii jaotusettepaneku kui ka pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Riigikohus märkis, et tähtis ei ole, kas kulutused on tehtud enne või pärast jaotusettepaneku kinnitamist, kas võlausaldaja on need vaidlustanud või kas kulutuste kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Lõpparuandest nähtuvalt on pankrotimenetluse kulud 1990,93 eurot, sh pangakulu 2,28 eurot, maamaks 464,65 eurot, vara müügikulud 744 eurot ning büroo- ja transpordikulud 780 eurot (sh bürookulu 744 eurot ja transpordikulu 36 eurot). 04.08.2016 esitatud menetlusdokumendis on haldur vara müügikulude (744 eurot) kinnitamise taotlusest loobunud. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendi p-s 17 märkinud, et pankrotimenetluse kuludeks on ka halduri mõistlikud bürookulud. Ringkonnakohus leiab, et pangakulu, maamaksu ning transpordikulusid tuleb pidada põhjendatuks. Kolleegium leiab, et arvestades halduri töö mahtu on bürookulud summas 744 eurot ebamõistlikult kõrged. Arvestades, et halduri töö maht ei olnud suur, peab kolleegium põhjendatud bürookulude suuruseks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku 360 eurot. Seega tuleb kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 862,93 eurot. 31.

§ 65

lg 8 sätestab, et kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Lõpparuande kohaselt on pankrotihaldur vara müügikulud ja bürookulud välja maksnud. Kuna haldur on hiljem vara müügikulude (summas 744 eurot) kinnitamise taotlusest loobunud ning kohus on vähendanud bürookulusid 384 euro võrra (744-360), siis tuleb nende summade võrra halduri tasu vähendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduri tasu lõplikuks suuruseks määrata 172 eurot (1300-744-384), millele lisandub sotsiaalmaks 56,76 eurot, kokku 228,76 eurot. 32.

§ 156

lg 1 alusel tagastatakse pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara võlgnikule.

1. Võlgnik on pankrotiavalduses taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kolleegium märgib, et kuna pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldatud, siis ei tõusetu võlgniku kohustusest vabastamise otsustamise küsimust.
2. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et 8 menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asja lahendamise tulemust, on põhjendatud jätta määruskaebuste menetlemisest tingitud võlgniku ja pankrotihalduri menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 9