) § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid kuni asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni. 13.10.2014.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebuse põhjendus. 4.1 Maksuotsus on tehtud pärast aegumistähtaega, kuna maksusumma kolmeaastane aegumistähtaeg oli möödunud ja viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks puudub alus. Maksuotsuse p-s 1.1 toodud etteheited viitavad pigem võimalikule hooletusele või
jt maksuseaduste sellisele tõlgendamisele, mis erineb vastustaja tõlgendusest, kui tahtlusele. 4.2 Kaebaja suhtes alustati üksikjuhtumi kontrolli 21.04.2010.a korralduse nr 12.2-3/3407-1 alusel põhjendamatult maksumaksja majandustegevuse asukoha vaatlusega. Tegemist ei ole tootmisüksuse või suuri laovarusid omava ettevõttega või muu sarnasega, mis tingiks maksude tasumise kontrollimiseks vajaduse viibida ettevõtja asukohas. Kaebaja majandustegevuse asukohas puudub spetsiifiline vara, mille vaatlemine võiks maksukohustuse täitmise kontrollimisel tähtsust omada. Vaatlus ei olnud antud juhul kohane menetlustoiming kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimise alustamiseks. Vaatluse nimetuse all teostati sisuliselt läbiotsimine eesmärgiga püüda leida tõendeid kaebaja maksukoormuse suurendamiseks. Menetlusreeglite rikkumine on sedavõrd ulatuslik, et selle tagajärjeks saab olla vaid maksuotsuse tühistamine. 4.3 Maksuhaldur on kuulanud läbisegi maksumenetluse ja väärteomenetluse käigus üle kõik kaebaja ja OÜ Vennrok Group töötajad, juhatuse liikmed ning menetlenud üksikjuhtumi kontrolli neli aastat. Kaebaja on seisukohal, et tegelikkuses viidi tema suhtes läbi maksurevisjon, kuid revisjonile vastavaid õigusi polnud kaebajale tagatud. 4.4 Maksuhaldur on lubamatult kasutanud väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid. Maksu- ja väärteomenetluse üheaegse läbiviimise tulemusena tekitas vastustaja olukorra, kus kaebajal ei olnudki võimalik üheselt aru saada ja tuvastada, millised tõendid on kogutud maksumenetluses ja millised väärteomenetluses ning millised tõendid millises menetluses järelduste tegemiseks tähendust omavad. Seega on maksuotsus õigusvastane, kuna see ei ole arusaadav ega kontrollitav. 4.5 Vastustaja on vääralt kohaldanud
.
ei võimalda ignoreerida juriidilise isiku õigusvõimet ja omistada kogu tema tegevust teisele isikule, kuid vastustaja on just seda teinud. Seda oleks teoreetiliselt võimalik teha iga üksiku tehingu kohta eraldi, mitte ühe äriühingu kogu tegevust teisele omistades.
on rakendatav vaid juhul, kui tehingul ei võinud ega saanud olla muud eesmärki ega muid juriidilisi tagajärgi, kui vaid maksude tasumisest kõrvalehoidumine.
rakendamine on välistatud juhul, kui esineb võimalus eesmärkide paljususeks või kui sama tulemuse on võimalik saavutada mõnel muul viisil. Meelevaldne on vastustaja üldistav seisukoht, et OÜ-d Smartlink ja OÜ-d Vennrok Group tuleb käsitleda kontrollitaval perioodil ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks on OÜ Smartlink. 5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis on põhjalikult selgitatud, miks tegutses kaebaja maksude tasumise vältimise eesmärgil teadlikult ning kaebaja ei ole maksuotsuses tuvastatut ümber lükanud. 2 5.2 Kaebaja ei ole vaatluse läbiviimist kui toimingut eraldiseisvalt vaidlustanud. Seega ei saa käesolevas haldusasjas väita, et selline maksuhalduri tegevus rikkus OÜ Smartlink õigusi. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas vaatluse teostamine rikkus OÜ Smartlink õigusi ning kuidas sai vaatluse teostamine mõjutada asja otsustamist. 5.3 Käesoleval juhul oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, mitte revisjoniga. Kontrolli tavapärasest pikem kestvus on põhjendatud asjaoluga, et maksuhaldur kontrollis paralleelselt ka OÜ-d Vennrok Group, kes kaasaaitamiskohustust ei täitnud. Kaebusest ei selgu, mille kohaselt tooks maksumenetluse väidetav ebamõistlik kestvus iseseisvalt kaasa maksuotsuse tühistamise. 5.4 Haldusmenetluses võib kasutada kriminaalmenetluses või muus menetluses kogutud tõendeid, kui haldusmenetluse seadus või
ei välista nende tõendite lubatavust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõenditega toetatud argumenti, mis kinnitaks või viitaks sellele, et väärteomenetluse raames koguti tõendeid ebaseaduslikul teel. 5.5 Nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses on sisukord ja selge struktuur. Alapunktid on järjestatud teemade kaupa ja igas alapunktis on selgitatud, mis infot maksuhaldur maksumenetluse kestel kogus ja millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes maksuhaldur enda järeldustele jõudis. Seejuures on eraldi välja toodud maksumenetluses saadud teave ja väärteomenetluse raames kogutu.
lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Arvestades, et maksuhalduri seisukohad olid selgelt esitatud, kaebajal oli võimalus tutvuda kõikide maksumenetluses kogutud tõenditega, sealhulgas väärteomenetluses kogutuga ning kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks oli aega üle nelja kuu, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud maksuhalduri seisukohast ega seisukohta toetavatest tõenditest aru. 5.6 Maksustamisel kehtib majandusliku tõlgendamise reegel. See tähendab, et maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. Põhimõtte kohaldamine on vajalik ühetaolise maksustamise põhimõtte kohaldamiseks – tsiviilõigusliku lepingu pooled võivad oma äranägemise järgi kujundada omavahelisi tsiviilõigussuhteid, kuid nad ei saa oma äranägemise järgi kujundada oma maksukohustusi. Maksustamisel ei saa seega lähtuda lepingu vormist, kuna enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted ega õigustoimingud, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Seega on lepingu vormist lähtuv maksustamine võimalik üksnes juhul, kui maksumaksja poolt valitud tehingu või toimingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule.
näol on tegemist majandusliku tõlgendamise põhimõtet kandva volitusnormiga, mis annab maksuhaldurile õiguse tsiviilõiguslikesse tehingutesse sekkumiseks. Normi kohaldamine ja seega ka sekkumine eeldab, et maksuhaldur tuvastab isiku tahtluse saada maksueelist. Tahtlusena saab käsitleda tõendite kogumit, mis kinnitab isiku teadmist. Maksueeliseks on aga riigieelarvesse maksuseadustes ettenähtust vähem tasutud või riigilt alusetult tagasi taotletud maksusumma. Samas ei ole viidatud sätete näol tegemist maksustamise aluseks olevate normidega ja maksusumma määramise õiguslik alus tuleb konkreetsest maksuseadusest. Arvestades, et maksuhaldur lähtus maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust ja tuvastas seejuures isikute tahtluse saada maksueelist, on ka
§-le 84 tuginemine põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
§i 84.
alusel ühe isiku tehingute ja sellega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all esimene tegutses on lubatud (vt RKHKo nr 3-3-1-42-11, pd 2 ja 9, TlnRKo 3-09-709) ja antud juhul ka põhjendatud.
sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Riigikohus on korduvalt selgitanud
kohaldamise tingimusi, märkides, et normi kohaldamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ja tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused või muud võimalikud eesmärgid on võrreldes maksueelise saamisega ebaolulised.
kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm. Sellise eesmärgi tõendamiseks peab maksuhaldur tuvastama maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel. Teatud juhtudel on maksukohustuslase tegevuse eesmärgi väljaselgitamine võimalik faktiliste asjaolude pinnalt (vt RKHKo 3-3-1-23-09, 3-3-1-52-09, 3-3-1-79-11). Käesoleval juhul luges maksuhaldur Smartlink OÜ ja Vennrok Group OÜ kontrollitaval perioodil tehingute tegeliku majandusliku sisu järgi üheks ettevõtteks, kelleks on Smartlink OÜ. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Vennrok Group ei omanud iseseisvat majandustegevust, vaid oli loodud üksnes Smartlink OÜ-s töötavatele isikutele palkade maksmiseks, vältides samas töötasudelt deklareeritavate maksude tasumist. Maksuotsuse p-des 1.1-1.3 ja kontrollakti p-des 2.2.1-2.2.4 on põhjalikult kajastatud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur eeltoodud järeldusele jõudis ning kaebaja ei ole maksuotsuses tuvastatut omapoolsete selgituste ja tõenditega ümber lükanud. Maksueelise tekkimist on kirjeldatud maksuotsuse p-s 1.2 ja kontrollakti p-des 2.2.5.2 ja 3.1.4.1 ning kohtu arvates on maksueelise tekkimine kaebaja poolt viljeldud maksupettuse skeemi puhul ilmselge. Olukorras, kus kaebaja kasutab oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, saab kaebaja maksueelise seeläbi, et vabanes töötasude maksmisega kaasnevatest maksukohustustest. Samuti arvestades sisendkäibemaksu Vennrok Group OÜ rekvisiitidega arvete alusel (kontrollakti p 2.2.5.3), millel tegelik majanduslik sisu puudus, saab kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et maksuhaldur on põhjendatult käsitlenud Vennrok Group OÜ ja Smartlink OÜ ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks lugenud Smartlink OÜ, kes on kohustatud täitma maksuseadustest tulenevaid kohustusi. 8.2 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks kaebaja tegevuskohas puudus vajadus. MTA 21.04.20110.a korraldusest nr 12.2-3/3407-1 (kd I tl 101) nähtub, et vaatluse eesmärgiks oli teha kindlaks kaebaja töötajaskonna arvu vastavus kaebaja poolt deklareeritud andmetele ja tasutud maksusummadele. Korralduses on selgitatud, et vaatluse läbiviimisest etteteatamine võib ohustada selle eesmärgi täitmist, kuna olukord maksukohustuslase tegevuskohtades võib vaatluse läbiviimise ajaks muutuda. Kohus leiab, et etteteatamata vaatluse 4 läbiviimine kaebaja tegevuskohas aadressil Tatari 64, Tallinn oli põhjendatud ning korralduses esitatud kaalutlused asjakohased. Vaatluse protokollist nähtuvalt kaebaja seaduslikul esindajal vaatluse läbiviimise kohta etteheited ei olnud (kd III tl 41p). Puuduvad tõendid, et maksuhaldur oleks 22.04.2010.a läbi viidud vaatluse raames teostanud läbiotsimist. 8.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et 21.04.2010.a korraldusel alusel läbi viidud menetlus vastab kontrolli iseloomu ja ulatuse poolest revisjonile.
§-s 59 eristatakse kontrollivormidena üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni. Riigikohtu praktika kohaselt on revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamisel määrava tähtsusega mitte kontrolli pikkus, kontrolli ulatus uuritavate maksude lõikes või maksuhalduri terminikasutus kontrollimenetluse aluseks olevates dokumentides, vaid kontrolli intensiivsus (RKHKo 3-3-1-20-05, 3-3-1-45-07). Maksuhalduri 21.04.2010.a korralduse alusel läbi viidud üksikjuhtumi kontroll vastab selle kontrolliliigi põhilistele tunnustele. Asjast ei nähtu, et kontrolli raames oleks tehtud kaebajat oluliselt koormavaid toiminguid. Revisjoni läbiviimist ei saa tuletada asjaolust, et maksuhaldur viis kaebaja suhtes paralleelselt läbi nii maksu- kui väärteomenetlust. Tegemist on erinevate menetlustega. Samuti ei saa antud juhul pelgalt kontrolli ajalise kestvuse alusel otsustada, et maksuhaldur pidanuks üksikjuhtumi kontrolli asemel valima revisjonivormi. 8.4 Väärteomenetluses kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses ei ole keelatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüteomenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, nt
(vt RKÜKo 3-1-1-120-03, p 17; RKHKm 3-3-1-2-03, p 10; RKHKo 3-3-1-9-15, p-d 15, 19). Tõendamise üldreeglitest tulenevalt on süütemenetluses kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses eelkõige oluline, et tõendid oleksid vastavas menetluses põhimõtteliselt lubatavad ja kogutud seaduse nõudeid järgides. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et need tingimused on täidetud (isikute ütlused ja dokumentaalsed tõendid on kogutud väärteomenetluse reegleid järgides). Seega ei saa pidada väärteomenetluses kogutud tõendite kasutamist maksuotsuse koostamisel õigusvastaseks. 8.5
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kohtupraktikas on leitud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing saab oma olemuselt olla ainult tahtlik (vt RKHKo 3-3-1-62-06, p 13). Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul oli maksuhalduril õigus rakendada 5-aastast aegumistähtaega. 9. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.08.2016 OTSUSEGA. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.