KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-918 Haldusasi Pluspak OÜ kaebus Päästeameti 11.04.2016 ettekirj

) § 3 lg 1 p-dele 1 ja 4; § 30 lg 1 p-dele 5 ja 8; § 31 lg-tele 1-3; majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 54) § 36 lg-le 2 ja siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ §-le 15 ja § 17 lg-le 1. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on Keskküla 2 hoonesse paigaldatud turvavalgustus, ning sellele on teostamata kontroll ja hooldus. Hoone tehnilises projektis oli hoonele ette nähtud turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus (mis on turvavalgustuse osa). Kui turvavalgustus on ehitatud projekti alusel, siis peab see hoones olema ja seda tuleb ka hooldada. Samuti on kontroll ja hooldus teostamata tuletõrje voolikusüsteemile. Hoone tehnilises projektis oli hoonele ette nähtud tuletõrje voolikusüsteem. Kui tuletõrje voolikusüsteem on ehitatud projekti alusel, siis peab see hoones olema ja seda tuleb ka hooldada. 1

§ 3

lg 1 ps 4 on ehitises nõutavate päästevahendite ja tuleohutuspaigaldiste all silmas peetud just seadusjärgselt ehitises nõutavaid päästevahendeid ja tuleohutuspaigaldisi. Ükski normatiivakt ei nõua sellise suuruse ja kasutusviisiga hoones nagu Keskküla 2, ei turvavalgustust ega tuletõrje voolikusüsteemide olemasolu. Ettekirjutuses antud alternatiivvariantide põhjused jäävad arusaamatuks.

1. Päästeamet nõustus 18.05.2016 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisega, sest ei saa välistada, et ettekirjutuse täitmise tähtpäev saabub enne kaebuse läbivaatamist. Päästeamet selgitas, et Keskküla tn 2, Tallinn, asuva büroo- ja laohoonele ehitus- ja kasutusloa väljastamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis olev ehitusprojekt. Projekti kohaselt on hoonesse ette nähtud nii turva- ja evakuatsioonivalgustus kui ka tuletõrje voolikusüsteem. Hoonele on kasutusluba väljastatud 17.06.
2. Kasutusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ning § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega on 17.06.2004 väljastatud kasutusluba kinnituseks, et ehitis oli püstitatud ehitusprojekti järgselt ja vastas sel ajal kehtinud nõuetele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus tulenevalt õigusaktide muutumisest selliste parameetritega hoonel nagu Keskküla tn 2, Tallinn büroo- ja laohoone ei ole turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem enam nõutavad. Tuleohutus tagatakse hoones tervikuna ja see koosneb erinevatest komponentidest. Kui ehitusprojektis on konkreetse hoone osas just selline lahendus ette nähtud, siis lihtsalt tulenevalt asjaolust, et nõuded on muutunud, ei saa olemasoleva tuleohutuspaigaldise kasutamist lõpetada või seda mitte hooldada. Ei saa välistada, et hoones olemasolevad tuleohutuslahendused (sh teised paigaldised) on sellised just voolikusüsteemi olemasolu arvestades. Näiteks annab siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 5 lg 7 võimaluse vähendada 2

§ 31

). Põhjusel, et muudetud õigusaktidest tulenevalt konkreetsel hoonel selliste tuleohutuspaigaldiste nõudeid enam ei ole, on Päästeamet pidanud vajalikuks anda kaebajale võimalus tuleohutuspaigaldistest loobuda, kuid see eeldab ehitusprojekti muutmist ja nimetatud menetluse käigus vaatab Päästeamet kooskõlastava haldusorganina üle hoone kui terviku tuleohutuslahendused ja nende vastavuse hetkel kehtivatele nõuetele. Ehitusprojekti muutmine on sellisel juhul vajalik tulenevalt ehitusseadustiku § 4 lg 3 p 3, sest muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi. KOHTU PÕHJENDUSED I

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
2. Kaebaja ei vaidle vastu vaidlustatavas ettekirjutuses esitatud faktidele, et Keskküla 2, Tallinn, hoone tehnilise projekti elektrotehnilises osas on hoonele ette nähtud turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa kolmandas punktis on hoonele ette nähtud tuletõrje voolikusüsteem. Samuti ei vaidle ta vastu, et turvavalgustusele ning tuletõrje voolikusüsteemile on teostamata kontroll ja hooldus. Kaebaja leiab aga, et kui seadusjärgselt (ilmselt on mõeldud määruse nr 54 §-de 36 ja 39 järgi) ei ole nimetatud tuleohutuspaigaldised sellise suuruse ja kasutusviisiga hoones nagu Keskküla 2 kohustuslikud, siis ei saa nõuda nende kontrolli ja hooldamist olenemata sellest, et tuleohutuspaigaldised on ehitusprojektis ette nähtud ning projekti järgi hoonesse ka paigaldatud.
3. Vaidlustatavas ettekirjutuses viidatud

§ 3

lg 1 p 4 kohaselt on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate

§-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu.

§ 30

lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt on tuleohutuspaigaldised mh turvavalgustus ja tuletõrje voolikusüsteem. Turvavalgustus hõlmab ka evakuatsioonivalgustust (määruse nr 54 § 36 lg 2).

§ 31

kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse (p 1), korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust (p 2) ja omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta (p 3). Päästeameti esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja juhatuse liikme sõnul on vaidlusalune hoone projekteeritud 2002.-

1. a ning ehitatud 2003.-
2. a (vt tl 22). Nii kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 lg-st 4 ja § 36 lg-st 1 kui ka 01.01.2003 jõustunud ehitusseaduse § 12 lg-st 1 tulenevalt pidi ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Sama tuleneb ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku § 12 lg-st
3. Seega kuna projekti kohaselt oli vaidlusalusele hoonele ette nähtud turvavalgustus ja evakuatsioonivalgustus ning tuletõrje voolikusüsteem, oli nende paigaldamine ehitusseadusest ja ehitusprojektist tulenevalt ka ehitises nõutav

§ 3lg 1 p 4 mõttes.

Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et

§ 3

lg 1 p-s 4 on „ehitises nõutava tuleohutuspaigaldise“ all mõeldud ainult n-ö seadusjärgselt (täpsemalt määruse nr 54 järgi) nõutavaid tuleohutuspaigaldisi. Esiteks ei tulene seda sätte sõnastusest ning teiseks ei oleks see kooskõlas eesmärgiga tagada hoone tuleohutus. Isegi, kui teatud tuleohutuspaigaldised ei ole (ega olnud) kaebaja hoone puhul kohustuslikud, on 3

§ 3

lg 1 p 4 sellist tõlgendust, mis võimaldaks isikul olenemata ehitusprojekti nõuetest ning ehitusprojekti järgi paigaldatud tuleohutuspaigaldiste olemasolust ise otsustada, kas ta peab nende hooldamist ja kontrolli vajalikuks või mitte. Seega on kaebajal kui tuleohutuspaigaldise omanikul

§ 3lg 1 p 4 ja § 31 järgi kohustus tuleohutuspaigaldisi hooldada ja kontrollida.

Kuna kaebaja seda teinud ei ole, oli Päästeametil õigus teha talle ettekirjutus ning sunniraha hoiatus, lähtudes korrakaitseseaduse § 28 lg-test 1 ja

2. Kaebaja juhib tähelepanu, et määruse nr 54 rakendussätetes sisalduva § 40 lg 1 järgi peab enne
3. jaanuari 2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, vastama määruse § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele. Kaebaja hoone vastab nendele nõuetele. Ettekirjutuse tegemisel tulnuks tugineda määruse nr 54 § 40 lg-le 1 ja § 2 lg 1 p-dele 5 ja
4. Kohus leiab, et kaebaja väide ei ole asjakohane. Määruse nr 54 § 40 lg 1 mõte on see, et enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, ei pea vastama määruse nr 54 nõuetele, v.a evakuatsiooni võimalikkuse osas. Päästeamet ei tuginenudki ettekirjutuse tegemisel sellele, justkui oleks turvavalgustus, sh evakuatsioonivalgustus, ja tuletõrje voolikusüsteem nõutavad määruse nr 54 §-de 36 ja 39 järgi. Kuna kaebajalt ei ole määruse nr 54 alusel midagi nõutud, siis on asjakohatu viidata määruse nr 54 § 40 lg-le
5. Kohus põhjendas eespool, et tuleohutuspaigaldiste nõutavus tuleneb ehitusprojektist ning määruse nr 54 § 40 lg-s 1 sisalduv seda fakti ega käesoleva määruse eelmises punktis toodud järeldusi ei mõjuta.
6. Kohus nõustub Päästeametiga, et asjaolu, et Keskküla 2 hoonele anti 17.06.2004 kasutusluba, kinnitab just seda, et ehitis oli püstitatud ehitusprojekti järgi ja vastas sel ajal kehtinud nõuetele. Kasutusluba antigi hoonele arvestades seda, et hoones olid ette nähtud vaidlusalused tuleohutuspaigaldised ning need olid sinna ka paigaldatud. Kaebaja loogika, et ta ei pea kasutusloa olemasolust tulenevalt tuleohutuspaigaldisi kontrollima ja hooldama, jääb arusaamatuks.
7. Päästeamet selgitas 18.05.2016 vastuses, et kuna muudetud õigusaktidest tulenevalt konkreetsel hoonel selliste tuleohutuspaigaldiste nõudeid enam ei ole, on Päästeamet pidanud vajalikuks anda kaebajale võimalus tuleohutuspaigaldistest loobuda, kuid see eeldab ehitusprojekti muutmist ja nimetatud menetluse käigus vaatab Päästeamet kooskõlastava haldusorganina üle hoone kui terviku tuleohutuslahendused ja nende vastavuse hetkel kehtivatele nõuetele. Ehitusprojekti muutmine on sellisel juhul vajalik tulenevalt ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-st 3, sest muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi (vt ka

§ 30lg 1, mille kohaselt on tuleohutuspaigaldis tehnosüsteem).

Kuigi kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole täielikult selge, kas kaebaja hoonel pole õigusaktidest (ilmselt ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete määrusest) tulenevat turvavalgustuse, sh evakuatsioonivalgustuse, ja tuletõrje voolikusüsteemi nõuet kunagi olnud või on see nõue kaotatud hiljem, ei ole sellel määravat tähtsust. Igal juhul on Päästeamet kinnitanud, et seaduse (määruse) järgset kohustust vaidlusaluste tuleohutuspaigaldiste olemasolu tagamiseks hetkel ei ole. Kuna ehitusprojekti järgi on nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu aga nõutav, siis ei saa neist ehitusprojekti ja ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-ga 3 vastuollu minnes lihtsalt loobuda, vaid selleks tuleb muuta projekti. Seega on ka ettekirjutuses antud alternatiivsed võimalused seadusega kooskõlas. 4