3-16-609/22

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 01.06.2016, Tartu 3-16-609 Vladimir Fartõgini kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 13 000 eurot Tartu Halduskohtu 12.05.

1. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebaja esitas 22.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega ajavahemikul 14.12.2013-14.01.2016 põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 12 500 eurot. Kaebaja esitas 28.03.2016 kaebuse täienduse, milles täiendas nõuet perioodi 28.01.2016-08.03.2016 osas ning suurendas nõutud hüvitist 500 euro võrra. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4. Tallinna Halduskohus andis 30.03.
5. a määrusega haldusasja üle lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
6. Tartu Halduskohtu 12.05.
7. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 390 eurot. Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.
8. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 alusel arvestatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (22.11.2015-21.03.2016) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 22,6 eurot ((417,29-292,09-80)/4x2) ja seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. HKMS § 111 lg 1 seob aga menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega ning kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Halduskohus selgitas, et kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta, sest halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Halduskohus märkis, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 764 päeva, millest 344 päeval oli põrandapinda ühe isiku kohta 3,22-3,86 m 2 ja 420 päeval üle 4 m
9. Kehtiv vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 kohustab tagama kinnipeetavale kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda ja seega oli kaebajale vaidlusalusel perioodil tagatud ettenähtust suurem põrandapind. Lisaks paiknes kaebaja vaidlusalusel perioodil avatud osakonnas, kus suleti kambrite uksed üksnes öörahu ajaks ning kaebaja osales perioodidel 20.02.2014-12.03.2014 ja 05.11.2015-05.12.2015 tööhõives. Samuti osales kaebaja sel perioodil neljal lühiajalisel kokkusaamisel ning tal võimaldati viibida iga päev tund aega värskes õhus. Eeltoodust tulenevalt pidas halduskohus äärmiselt ebatõenäoliseks, et üksnes väidetavalt ebapiisav kambri pindala saanuks põhjustada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Samuti ei ole kaebaja kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud pöördumises märkinud muid olmetingimusi, mis kogumis võinuks kaebaja väärikust alandada ning seega leidis halduskohus, et kambri pindalal ei ole sedavõrd olulist mõju, et oleks põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine. Halduskohus tõi välja, et nii Riigikohus kui ka Euroopa Inimõiguste Kohus on kinnitatud, et väiksemast kui 3 m 2 põrandapinnast isiku kohta tulenevaid negatiivseid mõjusid võivad tasandada ja väärikuse alandamise välistada muud kinnipidamistingimused kogumis, sh kinnipeetava liikumisvabaduse ulatus vangla või osakonna piires, ning ülerahvastatusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi võib piisavalt kompenseerida isikule tagatud laialdane võimalus viibida päeval pikka aega väljaspool kambrit. Ka käesolevas asjas viibis kaebaja avatud osakonnas, talle oli tagatud igapäevane värskes õhus viibimine ja resotsialiseerumisele kaasa aitavad tegevused ning puuduvad viited, et kambri olmetingimustes oleks esinenud muid minetusi peale põrandapinna vähesuse. Samas oli kaebajale Tallinna Vanglas tagatud minimaalselt 3,22 m2 põrandapinda isiku kohta ning suurema osa Tallinna Vanglas viibitud ajast oli talle tagatud kambris üle 4 m 2 põrandapinda isiku kohta. Halduskohus leidis, et ei ole piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lõike 1 mõttes ning seega jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Kaebaja esitas 17.05.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.05.
11. a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohtu 12.05.
12. a määruse resolutsiooni p-st 1 järeldub, et halduskohus pidas õigeaegselt esitatuks Tallinna Vangla poolt esitatut HKMS §62 lg 2 mõttes, kuid see on kaebaja hinnangul vastuolus HKMS § 28 lg-tega 1 ja 2, kuna sellisel viisil on võimatu tuvastada kõiki fakte. Kaebaja palub Tartu Ringkonnakohtul kohasel viisil vaadata läbi kaebaja taotlus 2 2 riigilõivu summas 390 eurot tasumisest vabastamiseks. Kaebaja leiab, et on täiesti mõislik vabastada teda 390 euro suuruse riigilõivu tasumisest, kuna ainult sel juhul on tagatud esitatud kaebus ja vastavus sätestatud normidele Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.
15. a määrus nr 3311111, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks.
17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.05.
18. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel