← Eesti

1-15-2378/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2378 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus otsustamaks tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Metropolski (isikukood 37010060237) määruskaebus ja süüdimõistetu kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja Andrei Metropolski ning tema kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Norra Kuningriigi Oslo Maakohtu 15.10.
  7. a otsusega tunnistati Andrei Metropolski süüdi Norra Kuningriigi karistusseadustiku § 162 esimese ja kolmanda lõike ja relvaseaduse § 33 esimese lõike esimese punkti rikkumise eest. Talle mõisteti vangistus 4 aastat ja 8 kuud. Karistusest arvati 15.10.
  8. a seisuga maha eeluurimisvangistuses viibitud aeg, s.o 482 päeva.
  9. Harju Maakohtu 06.04.
  10. a määrusega tunnistati lubatavaks A. Metropolski suhtes tehtud Norra Kuningriigi Oslo Maakohtu 15.10.
  11. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. A. Metropolski võeti karistuse kandmise jätkamiseks üle Eesti Vabariiki kohtulikult karistatud isikute Euroopa konventsiooni art 9 lg 1 p a alusel. A. Metropolskile määrati Eestis täidetavaks karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust, mille alguseks loeti 04.07.
  12. a. Kuna A. Metropolski viibis vahi all alates 04.07.
  13. a, loeti kantud karistuseks 1 aasta 9 kuud 2 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud 28 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.07.
  14. a ja lõppeb 04.03.
  15. a.
  16. Tartu Maakohtusse saabusid 26.05.
  17. a Tartu Vangla koostatud materjalid A. Metropolski kohta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valvega otsustamiseks.
  18. Tartu Maakohus, võttes arvesse vangla, prokuratuuri ja süüdimõistetu seisukohad, leidis 21.06.
  19. a määrusega, et A. Metropolski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja jättis A. Metropolski vabastamata. Tartu Maakohus selgitas, et puuduvad formaalsed alused A. Metropolski tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. MÄÄRUSKAEBUSED
  20. Tartu Maakohtu määruse peale esitas 06.07.
  21. a kaebuse A. Metropolski kaitsja Lembit Nirgi, kes taotles Tartu Maakohtu määruse, millega jäeti A. Metropolski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, tühistamist. 12.07.
  22. a esitas edasikaebuse A. Metropolski, kes taotles vaadata tema taotlus läbi, toetudes Norra kohtuotsuse tõelisele sisule ja mõttele ning arvestades olemasolevat karistuse kohaldamise praktikat.
  23. Määruskaebustes esitatud asjakohased väited on kokkuvõtlikult järgnevad: 6.
  24. Kaitsja arvates ei ole Tartu Maakohtu määruse formaalsed ja sisulised alused täidetud. Vaatamata sellele, et A. Metropolski ema ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve paigaldamiseks, on kaitsja arvates olulisem see, et kriminaalhooldaja kodu külastas ja ilmselt olulisi takistusi ei leidnud. Kohus on märkinud kuriteo toimepanemist grupis, kuid kaitsja arvates mõisteti ka raskem karistus, millest suurem osa on ära kantud. Kohus on märkinud ka majandusliku kasu saamise eesmärki, kuid kaitsja arvates ei ole selline järeldus veenev. Kaitsja arvates võib olla eluliselt usutav, et isik ei soovinud kuritegusid toime panna. Süüdimõistetu selgitas veenvalt, et ta võib ise töökohti luua, kuna ta tegutses ettevõtjana. Kohus ei arvestanud sellega, et A. Metropolskil puuduvad distsiplinaarkaristused, tema käitumist vanglas on hinnatud heaks ja nii vangla kui ka prokurör toetavad süüdlase vabastamist. A. Metropolskit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud 10%-le. Isik soovib jätkata teoloogiaõpinguid. Kinnipeetaval puuduvad sõltuvused ja ohud ning riskid on oletuslikud. Isik on veenvalt kinnitanud, et ta ei soovi kuritegusid toime panna. Kohus oleks pidanud tuginema Riigikohtu lahendile 3-1-1-18-11 p 9.1, mille kohaselt tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. 6.
  25. A. Metropolski väljendab samuti mittenõustumist määruse suhtes. Ta on seisukohal, et tema Norrast ületoomine oli ebaseaduslik ja et Eesti kohtuotsus ei vasta Norra kohtuotsusele nii karistuse iseloomult kui kestvuselt. See tähendab, et Eesti kohus tegi otsuse, mille järgi tema vangistusaeg pikenes kahe nädala võrra. Lisaks ei arvestanud kohus, et Norra seaduste järgi on esimese karistuse puhul ennetähtaegne tingimisi vabastamine algselt seadusega ette nähtud ja seda kohaldatakse automaatselt. Seega Norra kohus, tehes kohtuotsuse, annab maksimaalse karistusaja, arvestades seda, et 99,9% puhul inimene vabaneb vanglast pärast 2/3 karistuse ärakandmist. Alati täidetakse rehabilitatsiooni seadust, et enne seda, kui kinnipeetaval täitub 2/3 karistusaega, viiakse ta avavanglasse üle. Talle antakse linnaluba üheks päevaks või nädalavahetuseks ning võimalus õppida ja töötada vabaduses ja nii edasi. A. Metropolski oleks enda sõnul pidanud käesolevaks hetkeks olema juba ammu avavanglas, kuid istub siiani kinnises range režiimiga vanglas. Lisaks aitavad Norra vangla ja sotsiaalteenistused leida elamispinda, tööd ja vabastavad kinnipeetava enne, kui on täitunud 2/3 karistusaega. Ainsaks takistuseks ennetähtaegsele vabastamisele võib olla ainult tõsine vastuhakk vangla võimudele 2 ja korrarikkumine (kaklused, keeldumine õppimisest või töötamisest, põgenemiskatse ja nii edasi). A. Metropolski palub arvestada, et üleviimise protsessi ajal Norra võimud oma üleviimise taotluses 16.03.
  26. a teatasid kohtusüsteemi sellisest eripärast ja isegi märkisid ära kõik reaalselt täpsed kuupäevad. 6.
  27. Norra kohus tegi otsuse, juhindudes Norra seadustest ja reeglitest ning mitte kellelgi ei ole õigust muuta kohtuotsust või selle kuriteo eest uuesti süüdi mõista. Eesti prokuratuur Eve Oleski isikus vastas, et A. Metropolskil on võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla ja see oleks justkui Norra kohtuotsuse ekvivalendiks. Ja nüüd, kui A. Metropolski on Eestis ning taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, otsustab kohus, et vabastamine ei ole sisuliselt põhjendatud. A. Metropolskil oli õigus vabaneda elektroonilise järelevalve alla alates eelmisest aastast, 04.11.2015, aga nüüd juba kuu aja pärast läheneb tavalise ennetähtaegse vabastamise tähtaeg. Oma keeldumisega muudab kohus Norra kohtu määratud karistuse sisu. Lisaks on süüdimõistetu üleandmise konventsiooni artikkel 10 lõikes 2 selgelt märgitud, et kohtuotsust täitval poolel (Eesti) puudub õigus karmistada karistust. „Karistus ei või oma loomult või pikkuselt olla karmim, kui kohtuotsuse teinud riigis määratud karistus“. Juhindudes sellest, on kuriteo raskuse ja ohtlikkuse ülevaatamine eesmärgiga karmistada karistust ebaseaduslik ja rikub süüdimõistetute ületoomise konventsiooni eesmärki. 6.
  28. A. Metropolski ei ole emale teatanud, et ta istub vanglas. Süüdimõistetu õde sõitis spetsiaalselt Norrast Eestisse ja kohtus järelevalvetöötajatega ning politseiga ja mitte keegi ei hoiatanud, et ilma ema allkirjata ei anta nõusolekut tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Õde on nõus A. Metropolski elama asumisega aadressile XXX . Korter kuulub õele ja emal pole mitte mingeid õigusi korterile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  29. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 21.06.
  30. a määrusega ja määruse peale esitatud määruskaebustega, nõustub maakohtu seisukohtadega ja selgitab järgmist.
  31. Kuigi käesoleval juhul on A. Metropolski osas täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud materiaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, siis KrMS § 4191 lg 5 alusel vastuvõetud Justiitsministri 22.02.
  32. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi Kord) § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised formaalsed tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kõik need tingimused peavad olema täidetud üheaegselt, et kohus saaks hakata kaaluma isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele.
  33. Ringkonnakohtu käsutuses olevatest materjalidest selgub, et kriminaalhooldusametnik on teinud 09.05.
  34. a kodukülastuse aadressil XXX . Korteri omanik L.J. on andnud oma kirjaliku nõusoleku A. Metropolski elama asumiseks sellele aadressile. Vastav elukoht on tehniliselt sobiv ja sinna on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Järelikult on täidetud Korra § 51 lg 2 p-des 1-3 sätestatud formaalsed eeldused. Samas korteris elab aga ka kinnipeetava ema. Käesoleval juhul ei ole A. Metropolski ema S.T. andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks tema elukohta aadressile XXX . Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud Korra § 51 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldus, mistõttu on välistatud A. Metropolski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla 3 aadressile XXX . Järelikult asub ringkonnakohus seisukohale, et formaalsed eeldused, lubamaks isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele, ei ole täidetud.
  35. Otsustamaks isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele, ei ole relevantsed kaitsja väited selle kohta, et süüdimõistetule mõisteti raskem karistus, millest suurem osa on ära kantud. Samuti ei oma tähtsust majandusliku kasu saamise eesmärk kuriteo toimepanemisel või isiku soov mitte kuritegusid toime panna ning uusi töökohti luua. Lisaks ei saa arvesse võtta hetkel ka seda, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, tema käitumist vanglas on hinnatud heaks ja nii vangla kui ka prokurör toetavad tema vabastamist. Ka ei mõjuta vabastamist asjaolu, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud 10%-le ning A. Metropolskit on kriminaalkorras karistatud esmakordselt. Apellatsioonikohus selgitab, et eelnevaid väiteid saab kohus arvesse võtta ainult sellisel juhul, kui on täidetud Korra § 51 lg-s 2 sätestatud eeldused ja võib hakata sisuliselt kaaluma KarS § 76 lg 4 alusel isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele.
  36. Ringkonnakohus täpsustab veel, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-18-11 p-s 9.1 ei ole sedastatud, et tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Vastavas punktis on kirjas, et KarS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei anna kõnealustes sätetes märgitud tähtaegade saabumine iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna nimetatud normidest tulenevalt otsustab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kohus KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena. Seega on KarS §-s 76 sätestatu näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. novembri
  38. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1).
  39. A. Metropolski on edasikaebuses käsitlenud käesoleva menetluse raames asjakohatuid küsimusi Norra Kuningriigi kohtusüsteemist ja selle toimimisest ning Norra Kuningriigi siseriiklikust õigusest, kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni sisust (edaspidi Konventsioon), Konventsiooni järgse elukohariigile üleandmisega seotud küsimusi, küsimusi karistuse määramise praktikast Norras Kuningriigis, Norra Kuningriigi kinnipidamisasutuste sisemisest toimimiskorrast, Norra Kuningriigi Oslo Maakohtu kohtuotsuse sisust. Neid küsimusi ei võeta isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilisele valvele otsustamisel arvesse, mistõttu apellatsioonikohus jätab need väited tähelepanuta.
  40. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.