Obsah (5)

§ 85§ 105§ 8§ 96§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 21. juuni 2016, Tartu 3-15-630 Haldusasi

) ja maksuseadustest tulenevad kohustused. Kuna Hastor OÜ rikkus deklareerimiskohustust, mis tuleneb

§ 85

lg-st 4, koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) §-iga 24, KMS § 29 lg-ga 1 ja KMS § 31 lg-ga 1 ning tasumiskohustust, mis tuleneb

§ 105lg-st 1, koostoimes KMS § 38 lg-ga 1, siis on K.S.

jätnud tagamata nimetatud maksukohustuste täitmise. K.S. pidi omama ülevaadet, kuidas on Hastor OÜ ehitustegevus ja raamatupidamine organiseeritud, sh kas äriühing kasutab oma raamatupidamises võltsarveid. Hinnang põhineb elulise usutavuse kriteeriumil. Nimelt elasid vastutusotsuse tegemise ajal K.S. ja A.P. ühel ja samal aadressil. Kaebaja väide, et nad elavad A.P. ga juba pikemat aega lahus, on asjassepuutumatu. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, märkides, et kajastades osaühingu käibedeklaratsioonides fiktiivseid arveid on K.S. rikkunud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kui isik on esitanud äriühingu nimel andmeid ilma nende õigsust kontrollimata, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada vähemalt rasket hooletust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

2. oktoobril 2015 esitas K.S. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vastutusotsuses on maksuhaldur asunud otsesõnu seisukohale, et K.S. on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Seega pidanuks kohtulik kontroll seisnema selles, kas kaebaja on rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustust või mitte. Kohtuotsusest nähtuvalt on asutud hoopis kontrollima, kas juhatuse liiga on rikkunud oma kohustust raskest hooletusest. Tahtlusel ja raskelt hooletusel on erinevad eeldused. Apellant oli teadlik, et tema vaidleb vastu tahtluse tuvastamisele, mistõttu on kohtuotsus, mis räägib hoopis teisest süü vormist ja eeldustest, üllatav. 2
4. Teiseks on apellant seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõendid ja asjaolud ei luba tuvastada ka

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist raskest hooletusest.

Vaidlust ei ole selles, et K.S. ise ei tegelenud Hastor OÜ ehitustegevusega seotud küsimustega. Seda on kinnitanud ka halduskohus oma otsuses (p 15). Samas olid Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ esitatud arved seotud just OÜ Hastor tellitud ehitustöödega erinevatel objektidel.Vastutusotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud, kas apellandil oli tegelik kontroll A.P. tegevuse suhtes OÜ Hastor tegevuse korraldamisel, sh lepingute sõlmimisel, alltöövõtjate palkamisel jmt. Apellant on saanud tuvastada üksnes, kas arveid esitanud äriühing on käibemaksukohustuslane jmt. registritest nähtuvaid asjaolusid, mitte aga tehingute sisulist õigsust. Vastutusotsuses puuduvad asjaolud, millest tulenevalt võiks järeldada apellandi rasket hooletust.

1. K.S. on juba kaebuses esitanud taotluse istungi korraldamiseks. Istungi korraldamine oli vajalik faktiliste asjaolude tuvastamiseks, sh. kas K.S. oli teadlik, milliseid tehinguid teeb äriühingu nimel volitatud esindaja A.P. ja, et OÜ Hastor on teinud tehinguid varifirmadega (ja kas need ikka olid varifirmad, see on samuti vaidluse all). Halduskohus on jätnud istungi pidamata ja lahendanud vaidluse kirjalikus menetluses. Apellant ei ole saanud võimalust oma vastuväiteid tunnistajate ütlustega tõendada. Apellant on arvamusel, et halduskohus ei olnud HKMS § 131 järgi õigustatud lahendamaks asja kirjalikus menetluses.
3. novembril 2015 esitas MTA vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
4. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuses on maksuhaldur selgelt märkinud, et kajastades osaühingu käibedeklaratsioonides fiktiivseid arveid on K.S. rikkunud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. Kui isik on esitanud äriühingu nimel andmeid ilma nende õigsust kontrollimata, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada vähemalt rasket hooletust. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus omada ülevaadet äriühingu kulutustest ning sellest, kas kulutused on ettevõtlusega seotud või mitte. Kuna K.S. tegi võltsarvete alusel ülekandeid või aktsepteeris ülekannete tegemist, on tema käitumine kvalifitseeritav vähemalt raske hooletusena.
5. Vastustaja ei nõustu ka apellandi seisukohaga, et kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses on menetluslik rikkumine. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole K.S. esitanud vähimaidki põhistusi väitele, et vaidluse alla seatud tehingud on tegelikult toimunud. Kaebuse väited puudutasid üksnes kahte teemat, s.o K.S. tahtluse tuvastamist ja vastutusotsuse kättetoimetamist. Vastustaja juhtis juba kaebuse vastuses tähelepanu asjaolule, et kuna kaebaja on saanud kätte vastutusotsuse projekti, on ta saanud kätte ka sama e-kirjaga saadetud
6. mai 2014 maksuotsuse. Halduskohtule esitatud kaebuses ega ka apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtki sisulist väidet, põhistamaks apellandi seisukohta, et OÜ-ga Hastor tehinguid teinud äriühingud ei olnud varifirmad. Apellant on esitanud apellatsioonkaebuses vaid ebamäärase põhistamata väite, et see asjaolu on vaidluse all. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaalõiguse – kui ka kohtumenetluse norme. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Vastavalt

§ 96

lg-le 1 maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Äriühingu seaduslikule esindajale võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. (

§ 96lg 5).

3 Vastutusotsuse tegemine ei ole tulenevalt

§ 96

lg-st 6 lubatud, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Maksukorralduse seaduse § 40 lg‑ st 1 järeldub, et äriühingu juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla tasumise kohustuse panemiseks on vaja tuvastada, et ta on rikkunud

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ja rikkumise tõttu on tekkinud äriühingu maksuvõlg. 20. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohtule esitatud kaebuses on K.S. väitnud, et kaevatav vastutusotsus on õigusvastane põhjusel, et selles on väidetud kaebaja tahtlikku rikkumist, kuid ei ole tuvastatud sellist seisukohta tingivaid asjaolusid. Lisaks on MTA-le ette heidetud vastutusotsuse kättetoimetamise reeglite rikkumist. Rohkem väited ega asjaolusid vastutusotsuse õigusvastasuse kohta kaebaja asja menetlemisel halduskohtus ei esitanud. Seega ei ole kaebaja halduskohtus väitnud, et vastutusotsus oleks põhjendamatu seetõttu, et maksuvõlga ei ole (maksuotsusega on OÜ Hastor maksukohustus ebaõigesti tuvastatud), s,t kaebaja ei ole väitnud vastutusotsuse õigusvastasust

§ 96lg 6 p 1 alusel.

1. Vastavalt HKMS § 38 lg p-dele 7 ja 8 tuleb kaebuses muu hulgas märkida kaebuse faktiline põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on K.S. apellatsioonkaebuses märkinud, et vaidluse all on ka see, kas Hastor OÜ kasutas võltsarveid oma maksuarvestuses. Ringkonnakohus mõistab kaebaja märkust selliselt, et kaebaja on kahtluse alla seadnud ka maksuotsusega tuvastatud OÜ Hastor maksuvõla olemasolu. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks ta vastutusotsuse õigusvastasust maksuvõla puudumise tõttu varem väita ei saanud. Ka ringkonnakohtule ei ole sellise põhjuse olemasolu äratuntav. Isegi juhul, kui vastutusotsuse kättetoimetamise viisi tõttu võis kaebaja info maksuotsusega OÜ Hastor maksuvõla tuvastamise kohta olla puudulik, siis vastutusotsusest endast pidi kaebajale üheselt selguma maksuotsuse olemasolu ja vajalik teave maksuotsuse vastustajalt väljanõudmiseks. Pidades silmas, et kaebaja esitas MTA-le vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks, siis hiljemalt halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebajal võimalik kujundada seisukoht ka OÜ Hastor maksuvõla olemasolu osas. Arvestades halduskohtu kirjalikus menetluses määratud seisukohtade esitamise tähtaega, oli kaebajal veel ka halduskohtu menetluse ajal peaaegu viis kuud kaebuse täiendamiseks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus apellatsioonimenetluses põhjendatuks uue asjaolu esitamist aktsepteerida. Ringkonnakohus jätab nimetatud asjaolu tähelepanuta vastavalt HKMS § 198 lg 3 ls-le 2 ega kontrolli täiendavalt maksuotsuse õiguspärasust.
2. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga ka selles, et vastutusotsuses K.S. tegevuse subjektiivse külje hindamisel on asutud seisukohale, et ta rikkus

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustust raskest hooletusest.

Vastutusotsus ei tugine tahtliku rikkumise väitele. Nii on vastutusotsuse p-s 5.4.

1. (tl 61) märgitud: “Maksuhaldur on seisukohal, et K.S. on rikkunud raskest hooletusest juhatuse liikme kohustusi“; „Kuna K.S. tegi võltsarvete alusel ülekandeid või aktsepteeris ülekannete tegemist, on tema käitumine kvalifitseeritav vähemalt raske hooletusena“; (tl 61p) „Arvestades eeltoodut, tuleb ka intressivõla tekkimise osas jaatada K.S. rasket hooletust“. Ringkonnakohus möönab, et samas toodud (tl 61) maksuhalduri seisukohta, et „…K.S. pidi teadma oma käitumise õigusvastasust ning möönma õigusvastase tagajärje saabumist.“ võib mõista kui viidet tahtlikule käitumisele. Kuid pidades silmas, et vastutusotsuses mitmes kohas on kaebajale rasket hooletust otsesõnu ette heidetud, ei saanud kaebajal siiski tekkida ekslikku arusaama, et vastutusotsusega õigusvastasuse tuvastamiseks on piisav tõendada kaebaja tahtluse puudumist seoses OÜ Hastor maksuvõla tekkimisega.
2. Asjas ei ole vaidlust, et täidetud on muud vastutusotsuse eeldused, s.t vastutusotsus on tehtud enne OÜ Hastor õigusvõime lõppemist ning seoses OÜ Hastor pankrotimenetluses raugemisega ei õnnestunud maksukohustuslaselt endalt maksuvõlga sisse nõuda. Seega on 4 apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas K.S. le on etteheidetav OÜ Hastor juhatuse liikme kohustuste rikkumine raskest hooletusest ja selle tõttu maksuvõla tekkimine.
3. Vaidlusaluse maksuvõla tekkimise ajal oli K.S. äriregistri andmetel OÜ Hastro ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks. A.P. tegutses samal perioodil äriühingu esindajana K.S.
4. septembril 2011 antud volikirjas väljendatud volituse alusel. Vastutusotsuses on MTA asunud seisukohale, et kuna A.P. oma tegevuses ületas talle antud volituse piire, siis tuleb lugeda K.S.
5. septembri 2011 volikirja ainuosaniku otsuseks nimetada A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga ei nõustu.
6. Äriühingu juhatuse liikme volituste pikenemisega seoses on Riigikohus selgitanud 1, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177). Erinevalt alama astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Loomulikult peab selline otsus vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Ringkonnakohus lähtub Riigikohtu seisukohtadest ka A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks olemise hindamisel.
7. K.S.
8. septembri 2011 volikirjaga on A.P. le antud õigus esindada OÜ-d Hastor kõikide ostu-müügitehingute sõlmimisel. Muid õigusi volitusest A.P. le ei tulene. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et ainuüksi asjaolust, et A.P. ületas talle antud volituse piire ning sõlmis äriühingu nimel ka muid liiki lepinguid ja korraldas OÜ Hastor tegevust seoses ehitamisega, ei saa tõsikindlalt järeldada tema tahet täita äriühingu juhatuse liikme kohustusi. Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevalt üldine hoolsuskohustus (äriseadustik (ÄS) § 187 lg 1), kui ka erinevaid spetsiifilised kohustused (ÄS § 180 lg 51) ja keelud (ÄS § 185 lg 1, § 186 lg 1,

§ 8lg 1).

Samuti näeb seadus ette vastutuse nende kohustuste rikkumise eest (ÄS 187 lg 2, lg 4,

§ 40lg 1).

Sellised keelud ja kohustused kohalduvad just juhatuse liikme suhtes, samas ei kohaldu need juhatuse liikmeks mitteoleva volitatud esindaja suhtes. Nii volitatu ise kui ka kolmandad isikud saavad oma tegevuse juhtimisel arvestada tema õiguste kohustuste mahuga sõltuvalt isiku õiguslikust staatusest. Seejuures näeb kehtiv õigus ette õiguskaitsevahendid eraldi juhuks, kui tehing sõlmitakse volituse piire ületades. Seetõttu ei saa ainuüksi A.P. poolt talle antud volituse ületamisest ja äriühingu igapäevase tegevuse korraldamisest eeldada tahet olla OÜ Hastor juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et seadusandja on pidanud vajalikuks reguleerida isiku äriühingu juhatuse liikmeks nimetamise korda ja tingimusi ning seejuures ei ole nn faktilisele 1 Vt RKTK

1. oktoobri 2008 otsus asjas nr 3-2-1-65-08 (p-d 33 ja 34) 5 juhatusel liikmena tegutsemisele õiguslikku tähendust omistanud, sidumata seda juhatuse liikme vastutusega.
2. Isegi, kui möönda, et A.P. tegevust OÜ Hastor nimel tehingute vormistamisel ja igapäevase asjaajamise korraldamisel saab pidada kaudseks tahteavalduseks äriühingu juhatuse liikmeks asumiseks, puudub siiski OÜ Hastor ainuosaniku vormikohane tahteavaldus A.P. juhatuse liikmeks nimetamiseks. Selliseks tahteavalduseks ei saa olla
3. septembri 2011 volikiri, kuna sellega ei ole sisuliselt tunnustatud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmena ning see ei vasta ka osaniku otsuse vorminõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub volikirjast üheselt, et K.S. on soovinud anda A.P. le õiguse OÜ Hastor nimel tehingute sõlmimiseks, kuid ei ole tunnustanud A.P. t juhatuse liikmena ühes sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Ühte liiki tehingute tegemiseks volitamine on õiguste mahult oluliselt kitsam võrreldes juhatuse liikme õiguste ja kohustustega. Seejuures näeb äriseadustik ette võimaluse nimetada äriühingu esindaja (prokurist) kõikide majandustehingute tegemiseks, ilma, et see isik saaks samaaegselt juhatuse liikme volitused ja oleks seega äriühingu seaduslik esindaja.
4. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 12 kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt. Eeltoodut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. ÄS § 184 lg-s 12 sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski eeltoodud tingimustest, kuna
5. septembri 2011 volikirja andmisega seoses ei ole A.P. kohta äriregistris juhatuse liikme kande tegemiseks avaldust esitatud ja volikirjal puudub digitaalne või notariaalselt kinnitatud allkiri.
6. Samuti ei saa K.S. vormikohaseks tahteavalduseks pidada A.P. tegevuse aktsepteerimist. On ilmne, et K.S. tegevusetus A.P. volitusi ületava tegevuse suhtes ei vasta samuti juhatuse liikme nimetamiseks seadusest tulenevatele vorminõuetele. Ka materiaalsel mõttes on vähemalt kaheldav tegevusetuse tõlgendamine kindla sisuga tahteavaldusena olukorras, kus varasemas kirjalikus dokumendis on isik hoidunud sellesisulise tahteavalduse tegemisest. A.P. hilisem nimetamine OÜ Hastor juhatuse liikmeks viitab samuti sellele, et K.S. mõistis oma tahteavalduste tähendust ning teadlikult varem ei soovinud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmeks nimetada.
7. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalusel ajal oli K.S. OÜ Hastor juhatuse ainsaks liikmeks. Et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ, siis oli K.S. ainsaks füüsiliseks isikuks, kellele laienes

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustus tagada

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. 31. Ringkonnakohus peab asja lahendamisel määravaks, et OÜ Hastor juhatuse ainsa liikmena pidi K.S. oma tegevuses arvestama, tal tuleb ainuisikuliselt täita kõiki äriühingu juhatuse liikme kohustusi ning tal puudus võimalus arvestada sellega, et mõnes osas on kohustuste täitjaks ja vastutuse kandjaks mõni muu isik. Iseenesest on täiesti õiguspärane usaldada äriühingu tegevuse korraldamine, tehingute sõlmimine ja nende täitmine juhatuse liikmeks mitteolevale isikule. Kuid ühes sellega ei saa juhatuse liige üle anda vastutust, mida kehtiv õigus seostab juhatuse liikme staatusega. Seetõttu pidi ka K.S. kontrollima A.P. tegevust ulatuses, milles see oli vajalik äriühingu kohustuste, muu hulgas maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste, nõuetekohaseks täitmiseks. Seega on põhjendatud 6 maksuhalduri järeldus, et isegi juhul, kui K.S. l puudus ülevaade OÜ Hastor ehitustegevusest ja sellest, kas äriühingule arved esitanud Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ olid arvetel näidatud tööde tegelikeks teostajateks, tuleb K.S. a pidada

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunuks nende äriühingute OÜ Hastor maksuarvestuses kasutamise tõttu. Olukorras, kus K.S. on volitanud teise isiku äriühingu nimel tehinguid sõlmima, aktsepteerinud ka volitusi ületades sõlmitud tehinguid ega ole kontrollinud A.P. tegevust OÜ Hastor esindajana ning see on kaasa toonud äriühingu maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamise ja seega maksuvõla tekkimise, on K.S. jätnud äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoole olulisel määral järgimata, s.t on käitunud raskelt hooletult. Kaebaja raskelt hooletu käitumine on maksuvõla tekkimise põhjuseks, kuna seetõttu jäi OÜ Hastor maksukohustus täitmata ajal, mil äriühing ei olnud veel maksejõuetuks muutunud. Vastavalt on kaebaja raskelt hooletu käitumine maksude arvestuse ja tasumise korraldamisel ka maksuintressivõla tekkimise põhjuseks. 32. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 40

lg 1 koostoimes

§ 8

lg 1 regulatsioon muutuks sisutuks, kui äriühingu juhatuse ainsal liikmel oleks võimalik hoiduda

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisest ja samaaegselt vabaneda vastutusest

§ 40

lg 1 alusel üksnes seeläbi, et ta ise ei ole korraldanud ebaõige sisuga arvete esitamist äriühingule ega tea tehingute täpsemaid asjaolusid. Solidaarsest vastutusest äriühingu maksuvõla eest vabanemine võiks tulla kõne alla erandlikel asjaoludel. Käesoleval juhul ei ole K.S. selliste asjaolude esinemist väitnud. Ainuüksi võimalus, et K.S. eksis Hastor OÜ volitatud esindaja isikuomaduste hindamisel sellise erandliku asjaoluna ei kvalifitseeru. Kaebaja on A.P. tegevust, mis olulises osas ületas talle antud volituse piire, kestvalt aktsepteerinud, võtmata sealjuures samme esindaja tegevuse ja tema sõlmitud tehingute õiguspärasuse kontrollimiseks.

1. Kaebaja ei ole väitnud, et vastutusotsuses kajastatud OÜ Hastor maksuvõlg või intressivõlg oleks ebakorrektne arvestusliku vea või ebatäpsuse tõttu. Ka ringkonnakohtule ei ole sellelaadne eksimus äratuntav.
2. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohale, et MTA
3. detsembri 2014 vastutusotsus nr 13-7/507-19 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
4. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheide kohtuistungi korraldamata jätmises. Olukorras, kus kaevatava vastutusotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas K.S. oli teadlik OÜ Hastor majandustegevuse kõigist aspektidest, vaid juhatuse liikme hoolsuskohustuse ulatusest, puudub asjas vajadus tunnistajate ütlustega tõendada, millises mahus oli kaebaja A.P. tegevusest ja sõlmitud tehingutest teadlik. Seetõttu ei ole halduskohtus asja lahendamine kirjalikus menetluses takistanud kaebaja õiguste teostamist ega juurdepääsu kohtulikule kontrollile.
5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonimenetluses ei ole MTA esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 7 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt