Obsah (9)

§ 187§ 367§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.06.2016, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-5099 Tsiviilasi XXXXhagi XXXXvastu elati

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. XXXX(hageja) esitas 31.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma emaga ja kostja ei ole hageja ülalpidamiskohutust täitnud alates 15.07.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 16.07.2015 - 31.03.2016 eest ja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista enda kasuks viivis seaduses sätestatud määras tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt elatiselt alates 01.04.2016 kuni elatise maksete tasumiseni. 2 Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja elab pool ajast kostja juures ning kostja on sellega täitnud oma ülalpidamiskohustuse. Hageja on
3. a käinud kostja juures ainult mõned üksikud korrad ning ka
4. a ei ole kostja hageja ülalpidamiseks kulusid kandnud. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt elab hageja alates 15.07.2015 kahe ööpäeva kaupa kordamööda ema ja isa juures, seega ei vasta tõele, et kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja elab pool ajast kostja juures ning sel ajavahemikul on hageja täielikult kostja ülalpidamisel. Ajal, millal hageja viibib kostja juures moodustavad kostja kulutused hagejale keskmiselt 215 eurot kuus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

1. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (tl 7, 10), seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 16.07.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja hinnangul on nõue põhjendamatu, kuna hageja elab 50% ajast isaga ja sel ajal annab kostja hagejale ülalpidamist summas 215 eurot kuus.
2. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14).
3. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja viibib kostja juures 50% ajast ja sel ajal kannab kostja lapse ülalpidamiskulusid summas kokku 215 eurot kuus ehk poole seaduses sätestatud elatise määra ulatuses. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja viibib tema juures igakuiselt teatud osa ajast (lk 24 – 28). Kohus on kostjale 03.05.2016 kirjas (lk 32) selgitanud, et asjaolu, et hageja viibib osa ajast tema juures ei vabasta kostjat lapsele elatise maksmise kohustusest ja kostjal lasub kohustus tõendada, et sellel ajal, millal laps viibib tema juures annab kostja lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kostja ei 3 ole tõendanud, et ta on andnud hagejale regulaarselt ülalpidamist seaduses sätestatud määras, sh sellel ajal, millal laps viibib kostja juures. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud kulude tabel (lk 35) ning korteriomandi Võru 274, Tallinnas kommunaalkulude arve detsembri 2015 eest (lk 38) ei tõenda, et kostja andis hagejale igakuiselt ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks, et kostja kannab igakuiselt hageja eluasemekulud summas 25 eurot. Hageja eluasemekulude kandmise kohta on kostja esitanud kommunaalkulude arve ühe kuu kohta, mistõttu ei anna see objektiivset ülevaadet hageja võimalike igakuiste kommunaalkulude kohta aasta lõikes. Peale eluaseme kommunaalkulude arve ei ole kostja esitanud muid tõendeid, et tema kandis hageja kulud kostja 13.05.2016 menetlusdokumendis esitatud tabelis märgitud summades. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja temalt tuleb mõista välja elatis hageja ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 97 p 1, § 100 lg-d 1 ja 2 ja § 101 lg
5. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 16.07.2015 - 31.03.2016 eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd kostja rikkus lapse ülalpidamise kohustust, jättes andmata lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil, tuleb temalt mõista välja PKS § 108 alusel elatis seaduses sätestatus määras tagasiulatuvalt alates 16.07.2015 kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani, st kuni 30.03.
6. Kuupalga alammäär oli
7. a 390 eurot, seega oli igakuise miinimumelatise summa 195 eurot. Kuupalga alammäär on
8. a 430 eurot, seega on igakuise miinimumelatise summa 215 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt alates 16.07.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 30.03.2016 summas 1 713,70 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 16.07.2015 kuni 31.07.2015 195/31x16=100,60 eurot; ajavahemik 01.08.2015 kuni 31.12.2015 195x5=975 eurot; ajavahemik 01.01.2016 kuni 29.02.2016 215x2=430 eurot; ajavahemik 01.03.2016 kuni 30.03.2016 215/31x30=208,10 eurot). 9.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses väljamõistetavatelt summadelt alates 01.04.2016 kuni nende tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 4 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et lisaks lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele saab võlaõigusseadust kohaldada ka muudele seaduse alusel tekkinud rahalistele kohustustele, seega ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. 10. Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendanud seisukohta, et

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 29.06.2016. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 12. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, hindab kohus üksnes hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjad koos hagiavaldusega 31.03.2016 ning 06.06.2016 menetlusdokumendiga. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hageja käesoleva menetluse raames kandnud menetluskulusid (õigusabiteenuse eest) kokku summas 1 170 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid kokku 7 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot. Hageja kinnitas, et lepingulise esindaja tunnitasu ei sisalda käibemaksu. 5

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 150 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades ebamõistlikult kõrge. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikuks lugeda lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit) ei ole täielikult põhjendatud lepingulise esindaja poolt märgitud ajakulu kokku 7 tundi. Kohus, arvestades esitatud hagiavalduse koos lisadega (lk 1-9), kostja 02.05.2016 vastuse koos lisadega (lk 20-31) ning hageja 05.06.2016 menetlusdokumendi (lk 42-44) sisu ja mahtu, on jõudnud seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi, mis arvestades lepingulise esindaja mõistlikku tunnihinda 100 eurot teeb kokku 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6