KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 18. oktoober 2016, Tallinn 3-16-2068 Haldusasi OÜ Verento kaebus Ma

§ 121lg 4, §-d 203 ja 204).

Käesoleva määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (

§ 252lg 7, §-d 203 ja 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Verento esitas
2. oktoobril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maardu Linnavalitsuse
3. juuni 2002 korralduse nr 320 ning Harju maavanema
4. septembri 2016 korralduse nr 2166-k tühistamist. Kaebusest nähtuvalt otsustas maavanem viimatinimetatud korraldusega erastada AS-ile Eesti Fosforiit Maardus Fosforiidi tn 4B asuva 17 513 m2 suuruse maatüki, mille Maardu Linnavalitsus oli eelnimetatud
5. aasta korraldusega määranud ostueesõigusega erastatavaks ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks. Kaebuse kohaselt on OÜ Verento kõrvalasuva Fosforoodi 2C kinnistu omanik. Koos kaebusega on kaebaja taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras Fosforiidi 4B maa erastamise peatamist.
6. Leian, et OÜ Verento kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks.

Maardus Fosforiidi 4B asuva maatüki ostueesõigusega erastamine AS-ile Eesti Fosforiit ei saa kuidagi 1 rikkuda OÜ Verento kui naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. OÜ-l Verento ei ole subjektiivset õigust saada selle maa omanikuks.

1. Kaebuses viidatud võimalus erastada see maa (või osa sellest) maareformi seaduse § 22 lg 13 alusel ei ole asjassepuutuv, kuna kõnealune säte reguleerib maareformi käigus mõõtmiserinevustest vms. asjaoludest tingituna tekkinud iseseisva kasutuseta maaribade erastamist. Fosforiidi 4B maatüki näol pole ühelgi juhul tegemist eelviidatud sätte kohaldamisalasse kuuluva maaga. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda seda, et AS-ile Eesti Fosforiit erastataks maad selliselt, et erastatava maa ning kaebaja kinnistu vahele jääks riba, mida kaebajal oleks võimalik eelnimetatud sätte alusel erastada. Vastupidi, maareformi üldise loogika kohaselt tuleb maa tagastamisel, erastamisel, aga ka munitsipaalomandisse andmisel või riigi omandisse jätmisel arvestada maakorralduse nõuetega ehk võimaluste piires selliste ribade tekkimist vältida.
2. Ka juhul kui vaidlusalust maad AS-ile Eesti Fosforiit ostueesõigusega ei erastataks, ei oleks kaebajal subjektiivset õigust nõuda selle maa erastamist avalikul enampakkumisel. Maareformi seaduses sätestatud võimalus tagastamisest, ostueesõigusega erastamisest, munitsipaalomandisse andmisest või riigi omandisse jätmisest üle jäänud maad avalikul enampakkumisel erastada ei anna isikule subjektiivset õigust maa erastamist nõuda ega vaidlustada avalikul enampakkumisel maa erastamise soovi argumendil maa ostueesõigusega erastamist, tagastamist, munitsipaalomandisse andmist või riigi omandisse jätmist. Ainuüksi võimalus, et AS-ile Eesti Fosforiit on võimaldatud maa erastamist rohkem kui seadus lubaks, ei anna kaebajale kaebeõigust, sest ühelgi juhul pole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et see maa kas osaliselt või täielikult antaks maareformi raames tema omandisse.
3. Põhjendatud pole ka kaebaja viide sellele, et erastatud maale jääb avalikult kasutatav tee. Maareformi seaduse § 6 lg 31 kohaselt ei loeta teid, mis võimaldavad maa otstarbekohast kasutamist, rajatisteks. Avalikult kasutatava tee olemasolu ei välista tee aluse maa tagastamist ega ka ostueesõigusega erastamist. Lisaks sellele ei saa tee jäämine erastavale maale kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest olles küll kaebuses välja toonud, et tegemist pole AS-ile Eesti Fosforiit kuuluva teega, pole kaebaja väitnud, et kõnealune tee oleks tema omandis. Kaebusele lisatud plaanimaterjali kohaselt ei saa tee jäämine AS-ile Eesti Fosforiit erastatavale maale takistada kuidagi ka juurdepääsu kaebaja omandis olevale kinnisasjale. Eeltoodust tulenevalt puudub OÜ-l Verento ilmselgelt kaebeõigus.
4. Kuivõrd kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kuulub tagastamisele, tuleb rahuldamata jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2