Obsah (16)

§ 162§ 423§ 393§ 333§ 450§ 651§ 657§ 654§ 132§ 137§ 171§ 190§ 179§ 648§ 50§ 53

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-9691

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja kulud riigilõivude tasumisele (hagiavalduselt tasutud 250 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot) on põhjendatud ja vajalikud kulud, mis tuleb hagejale hüvitada. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna lahend tehakse kostja kahjuks, tuleb menetlusabikulu 75 eurot kostjalt riigituludesse välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uuesti arutamiseks või teha uus otsus, milles jätta hagi rahuldamata või muuta maakohtu otsuse põhjendusi või kohaldada hageja tuvastushagis olevate nõuete osas aegumist. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt riigituludesse välja 75 eurot. 4
2. Maakohus kohaldas valesti TMS § 221 lg-t
3. Kuna hageja ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ühendavat tuvastushagi, puudus tal õiguslik alus eesmärgi saavutamiseks (3-2-1-134-07 p 12). Samas nähtub hagiavaldusest, et hageja soovib, et kohus tuvastaks nõude, millest tal oli õigus võlgnevus tasaarvestada. Hageja nõue oli seisuga 15.03.2015 209 288,72 eurot, millelt on tasutud riigilõivu ainult 250 eurot. Samas ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et nõue on tasaarvestatud, rahuldatud või ajatatud. Maakohus ületas nõude olemasolu tuvastamisel hagi piire.
4. Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 alusel, kuna kostja on esitanud tasaarvestusavaldusele vastuväite.

Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-2155 õiguskindluse saavutamiseni peatamata ja sellega, et jättis asja juurde võtmata tsiviilasja nr 2-15-2155 kohtuistungi protokolli. Maakohus hakkas asja uuesti läbi vaatama ulatuses, mida pooled tsiviilasja 2-15-2155 raames olid juba arutanud.

1. Hageja ei täitnud maakohtu 02.12.2013 määrust tsiviilasjas nr 2-10-6145 ega teinud kuni täitemenetluse alustamiseni ja täiteotsuse saamiseni 19.02.2014 ühtegi tasaarvestuse avaldust. Seega tekkis perioodi eest 20.12.2013 kuni 05.03.2014, kui kostja sai kätte hageja tasaarvestuse avalduse, ka viivisenõue, mis on VÕS § 113 kohaselt 140 päeva eest kokku 150 eurot.
2. Kuna tasaarvestuse avaldus esitati pärast täitemenetluse algatamist, on ebaõiglane maakohtu otsuse tagajärg, millega jääb kohtutäituri tasu kostja kanda. Vale on hageja väide, et kostjal oli kohustus esitada enne kohtutäituri poole pöördumist nõue hagejale.
3. Maakohus leidis valesti, et hagejal ei olnud objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult võimalik maksma panna vastuväidet menetluskulude kindlaksmääramise raames, milles hagejat kohustati tegema toimingut kolmanda isiku kasuks. TMS § 221 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel lubatud üksnes siis, kui see on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitemenetluse alustamist.
4. Maakohus väljus nõude piiridest või läks vastuollu õiguskindluse põhimõttega, kui sisustas tagasiulatuvalt kostja kahjuks tsiviilasjas nr 2-10-6145 jõustunud kohtuotsuse, leides, et pooltel ei olnud vaja lepingulise suhte taastamiseks teha mingeid täiendavaid toiminguid ja pärast ülesütlemise tühisuse tuvastamist poolte laenusuhe jätkus.
5. Hageja ja kostja vahel ei eksisteerinud lepingulist suhet alates 31.12.2009 kuni 20.11.
6. Maakohus jättis hindamata kostja esitatud tõendid või hindas neid valesti, mille tulemusel kohaldas ebaõigesti TsÜS § 5 koostoimes VÕS §-ga
7. Tsiviilasjas nr 2-10-6145 ei tunnistanud kohus resolutsioonis laenulepinguid kehtivateks. Vaidlus selle üle, kas lepingupoolte vahel on kehtiv õigussuhe, on võimalik lahendada mõlema õigussuhte poole osavõtul, mida hageja ei teinud. Kostja ei ole nõustunud laenulepingute jätkamisega tingimustel, mis tulenevad hageja ühepoolsetest tahteavaldustest. Samuti ei pidanud hageja sellel perioodil laenulepingute alusel lepinguliste maksete osas arvestust. Hageja esitatud selgitused maksete kohta on loodud tagasiulatuvalt, mida kinnitavad lepingul sooritatud operatsioonid. Kostja esitas selliste tõendite vastuvõtmise kohta vastuväite. Maakohus jättis vastuväite rahuldamata ja tugines otsuses tsiviilasja nr 2-10-6145 otsusele tagasiulatuvalt. Kostja ei saanud selle kohta arvamust esitada, sh seda, et maakohus tuvastas selles asjas, et maksegraafikud on esitamata.
8. Maakohus luges laenulepingud kehtivaks, jättes hindamata hageja tahteavaldusest tuleneva nõude tühisuse. Hageja luges laenulepingud kehtivaks alles alates 22.10.2013 ja nõudis vastusooritust esimese maksena summades, mis on heade kommetega vastuolus. Intress 5 ületab nõudes VÕS § 94 sätestatud piirmäära rohkem kui kolm korda, mis on VÕS § 4062 lg 1 või TsÜS § 86 alusel tühine. Tagasiulatuvalt ei saa nõuda intressi aja eest, mil laenusuhe puudus.
9. Kohus hindas ebaõigesti kostja aegumise vastuväidet alusetule rikastumisele ja viivistele. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud, kuna see nõue ei ole hüpoteegiga tagatud. Selle nõude oleks hageja pidanud esitama mõistliku aja jooksul.
10. Maakohus jättis rakendamata Euroopa Liidu ühenduse õigusega isikule antud õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte ja kohaldas valesti Euroopa Liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõuet. Maakohus rikkus olulist menetlusõiguse normi -

§ 393lg 3, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.

Kostja esitas maakohtus vastavalt

§ 333kohased vastuväited.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 1 alusel.

Hageja õiguste rikkumine on hagi alusena toodud faktiliste asjaolude alusel võimalik. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et kostja hageja tasaarvestusavaldusega ei nõustunud, nagu kostja ekslikult leiab. 31. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse osa- või vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Käesolevas asjas ei ole osaotsuse tegemine

§ 450järgi võimalik, sest puuduvad selle tegemise eeldused (mitu nõuet).

Samuti ei saa ringkonnakohus teha apellatsioonimenetluses vaheotsust aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna, sh kostja aegumise vastuväite põhjendatust, kuid ei saa teha selle kohta vaheotsust. Ka jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-15-2155 menetluse lõppemiseni. Käesoleva asja menetlus ei sõltu sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on tsiviilasja nr 2-15-2155 ese. 32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 33. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet loetakse

§ 132

lg 5 järgi hagihinna tähenduses mittevaraliseks ja kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Maakohus määras hagi hinnaks 3500 eurot ja

§ 137

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et hagi hinnaks on hageja nõue kostja vastu, mis oli seisuga 15.03.2015 209 288,72 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär hagi hinnalt 3500 eurot oli 250 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu õiges summas. 6

1. Maakohus kohaldas TMS § 221 lg-t 1 õigesti. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks hageja pidanud esitama koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ka tuvastusnõude kostja võlgnevuse suuruse kindlakstegemiseks. Kuna sellist tuvastusnõuet kohtu menetluses ei ole, jätab ringkonnakohus ka tähelepanuta ringkonnakohtule 06.06.2016 esitatud menetlusdokumendi p-s 6 loetletud taotlused.
2. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nõue on tasaarvestatud. Hageja esitas kostjale kirjaliku tasaarvestuse avalduse (I kd lk 82,83) ja see on kostjale kätte toimetatud 05.03.
3. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus kujutab endast kujundusõigust, mille kasutamise korral pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Tasaarvestusolukorra tekkimiseks peab aktiivnõue, s.o tasaarvestavale poolele kuuluv nõue olema sissenõutav, nõue mida tasaarvestatakse (passiivnõue) peab olema täidetav.
4. Asja lahendamiseks pidi kohus tegema kindlaks, kas hagejal oli tasaarvestuse tegemise ajal kostja vastu sissenõutav nõue. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal oli kostja vastu nõue olemas. Maakohus ei ületanud sellega hagi piire, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ka siis, kui arvestada kostja menetluskulude nõudele juurde lisandunud viivis (kostja väitel 150 eurot), oli hagejal olemas kostja vastu nõue, mida ta sai tasaarvestamiseks kasutada. See, kelle kanda jääb kohtutäituri tasu, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
5. Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasja nr 2-10-6145 jätkuna toimunud menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saanud hageja oma nõuet maksma panna, st tasaarvestust teha. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
6. Maakohus ei väljunud nõude piiridest ega läinud vastuollu õiguskindluse põhimõttega, kui leidis, et kostjal on kohustus täita poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr 04-599935-EV ja 06-221609-EV tulenevaid kohustusi ning et hageja ei pidanud pärast tsiviilasjas nr 2-10-6145 tehtud kohtuotsuse jõustumist tegema täiendavaid toiminguid lepinguliste suhete taastamiseks. Kostja leiab ebaõigesti, et poolte vahel ei olnud lepingulisi suhteid alates 31.12.2009 (hageja poolt laenulepingute esmakordne ülesütlemine) kuni 20.11.2013 (hageja poolt laenulepingute uus ülesütlemine) ja kostja ei pidanud ega pea hagejale lepingute täitmiseks midagi maksma. Asjaolu, et kostja ei soovi hagejaga laenulepingulisi suhteid jätkata, ei vabasta teda laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustusest kuni lepingute lõppemiseni ega viivise tasumise kohustusest tasumistega viivitamise korral. Tähtsust ei ole ka asjaolul, kas ja mil viisil pidas hageja kostja võlgnevuste arvestust. Kostjalt võla tasumise nõudmine ei ole vastuolus heade kommetega, nagu kostja leiab.
7. Hageja nõue ei ole aegunud, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib TMS § 221 lg 3 järgi esitada täitemenetluse lõpuni. Alusetu rikastumise nõuet kohus ei menetlenud ja hageja ei kasutanud sellist nõuet tasaarvestuseks, mistõttu ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud.
8. Maakohus ei pidanud kohaldama Euroopa Liidu õigust ega pöörduma taotlusega Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks direktiivi 93/13 EMÜ tõlgendamisel. Käesolevas asjas tuleb kohaldada Eesti õigust, sest vaidlusel puudub piiriülene mõõde.
9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid hagejal ei olnud. 7 42. Ringkonnakohus rahuldas 13.04.2016 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt tasumata riigilõiv

§ 190

lg 4 alusel riigituludesse välja mõista.

§ 179

lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

43. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevuse kohta, sest leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus uuris kohtuistungil tõendit, mis asub III kd lk 139-140.

§ 648

lg 2 kolmanda lause järgi võis ringkonnakohus piirata kohtukõne kestust 10 minutile. Kirjalike tõendite esitamise taotlused lahendas ringkonnakohus kohtuistungil ja selgitas, et muud taotlused lahendatakse kohtuotsusega.

§ 648lg 5 ei sätesta kohtu kohustust lubada menetlusosalisel esineda lõppsõnaga.

Tõendite vastuvõtmisest keeldumise põhjused on märgitud kohtuistungi protokolli ja ringkonnakohus jääb nende juurde.

1. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 07.06.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus kostja kanda protokolli taotluses toodud teksti.
2. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

§ 53

lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. 46. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud tekstiga, mida ta kohtuistungil ei esitanud. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8