Obsah (11)

§ 102§ 10§ 22§ 1§ 31§ 33§ 35§ 85§ 87§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohtuasja number 2-14-59339 Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Narva mnt 9 Voka avaldus S

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. VÕLAUSALDAJA PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
2. Korteriühistu Narva mnt 9 Voka esitas maakohtule avalduse S. B. ja A. B. pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tasus 24.11.2014 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1000 eurot. Maakohus jättis 29.01.2015.a määrusega KÜ Narva mnt 9 Voka avalduse S. ja A. B.i pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 15.06.2015.a määrusega maakohtu määruse ja saatis KÜ Narva mnt 9 Voka avalduse S. ja A. B.i pankroti väljakuulutamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus andis viidatud lahendis maakohtule juhised, mille kohaselt tuleb eraldi menetlustes teha kindlaks mõlema võlgniku maksejõuetuse.
3. 22.02.2015.a määrusega eraldas maakohus tsiviilasjas nr 2-14-59339 eraldi menetlusse KÜ Narva mnt 9 Voka avaldus A. B.i pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-16-3042).
4. Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on S. B. ja A. B.i võlg korteriühistu ees seisuga 17.06.2016.a 3 907, 50 eurot. Viru Maakohtu 23.04.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-7010 mõisteti välja korteriühistu kasuks 1 788, 65 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlausaldaja avalduse alusel alustas 2 kohtutäitur Andrei Krek täitemenetluse (täiteasi nr 066/2013/920) Täitemenetlus on tulemusteta 1, 5 aasta jooksul. S. B. (samuti A. B.) ei ole reageerinud ka korteriühistu pankrotihoiatusele. Võlausaldaja on seisukohal, et S. B.l on välja kujunenud püsiv maksejõuetus ning tugineb pankrotiavalduse esitamisel

§ 10lg 2 p 1 ja 2 sätestatud eeldusele.

1. 12.09.2016.a määrusega nimetas maakohus S. B. pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi, määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks, peatas S. B. vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas S. B.l vara käsutamise ajutise halduri nõusolekuta.
2. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande (d), mille kohaselt: 5.1 S. B. ei ole edastanud ajutisele pankrotihaldurile andmeid oma sissetuleku kohta, kuid Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni kohaselt on võlgniku sissetulek perioodil 01.01.2016 kuni 01.08.2016.a keskmiselt 795, 82 eurot kuus. Töötasult kinnipeetavaid makse on deklareerinud 2016.a AS Toila Sanatoorium. 2015.a oli võlgniku keskmine sissetulek kuus 702, 12 eurot (bruto), 2014.a. 699, 28 eurot (bruto) Töötasult peetavaid makse deklareeris AS Toila Sanatoorium. Ajutine pankrotihaldur edastas võlgnikule 14.09.2016.a teabenõude, kuid aruande koostamise ajaks ei ole võlgnik esitanud vastust, sh vara ja kohustuste nimekirja ning seletuskirja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgniku AS SEB Pank arvelduskontot, millest tulenevalt, on võlgnik saanud stabiilselt töötasu AS Toila Sanatoorium alates
3. aastast. Võlgniku arvelduskontolt tehakse väljamakse poja Artjom B.i arvelduskontole koheselt peale töötasu laekumist, millest tulenevalt leiab haldur, et S. B. kasutab igapäevatehinguteks oma poja arvelduskontot. Krediidipanga Liisingu AS-i 14.09.2016.a vastuse kohaselt on panga ja S. B. ning A. B.i vahel sõlmitud laenuleping nr EME-2654, mille Krediidipanga Liisingu AS ütles oma 08.04.2013.a kirjaga üles. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek xxx asuvale korteriomandile. 14.09.2016.a seisuga on laenulepingust tulenev kohustus kokku 12 201, 13 eurot, mis 31.03.2015.a seisuga oli 12 023, 99 eurot. Krediidipanga Liisingu AS-i täiendava vastuse kohaselt on küll võlgnikuga laenuleping üles öeldud, kuid võlgnikuga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võlgnik tasub Krediidipanga Liisingu AS-le igakuiselt vähemalt 100 eurot, siis täitemenetlust võlgniku suhtes ei alustata. Käesoleval aastal on võlgnik kokku tasunud 500 eurot, viimane makse teostati septembris. Võlgnik on jooksvalt oma kohustusi osaliselt täitnud, kuid pankrotiavalduse aluseks olev kohustus on tasumata kommunaalmaksetest, võlg on aastast
4. Nimeteatud kohustus kasvab viiviste ja jooksvate arvete näol. Olenemata asjaolust, et Krediidipanga Liisingu ASga on võlgnik sõlminud kokkuleppe laenumaksete tagastamiseks, ei ole võlgnik suutnud kokkuleppest kinni pidada (2016.a 9 kuu jooksul teinud 5 makset) Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 5.2 Võlgniku varad: S. B.l on arvelduskontod AS SEB Pank ja AS Swedbank. SEB Panga konto 16.09.2016.a seisuga 627, 43 eurot, kaardikontol sama kuupäeva seisuga rahalised vahendid puuduvad. Arvelduskontole on seatud arestid kohtutäitur Andrei Kreki poolt kogusummas 3 277, 41 eurot ja kohtutäitur Risto Küti poolt summas 2 511, 30 eurot. Võlgnikul on kohustusi panga ees. 3 Swedbank kontol rahalised vahendid puuduvad. Viimane tehing on kontol sooritatud 20.02.2016.a, Swedbank Liising AS on arvelduskontolt maha võtnud lepingust nr 285/219677 tuleneva võlgnevuse 4,40 eurot. Teistes pankades võlgnikul arvelduskontot ei ole. Maanteeameti 14.09.2016.a vastuse kohaselt ei ole S. B. nimele liiklusregistris sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-m kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Võlgnik ei ole registreeritud ka vastutava kasutajana. Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole 14.09.2016.a seisuga võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud. S. B. ei ole liitunud kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule ühisomandina korteriomand Toila vallas, Vokas, Narva mnt 9, registriosa nr 3890808, katastritunnus 80201:002:
5. Kinnistusraamatu kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Korteriühistu Narva mnt 9 Voka kasuks. Kinnistusraamatu neljandasse jakku on kantud hüpoteek summs 253 000 krooni (16 169, 64 eurot) Krediidipanga Liisingu AS kasuks. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul järgmine vara: raha arvelduskontol 627, 43 eurot, igakuine töötasu keskmiselt 795, 82 eurot (bruto). Lisaks kuulub võlgnikule ühisvarana korteriomand, mille võlgnikule kuuluva osa maksimaalseks väärtuseks on 6 000 eurot. 5.3 S. B. kohustused: - Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja KÜ Narva nt 9 Voka avalduse kohaselt on võlausaldajal nõue S. B. ja A. B.i vastu 17.06.2016.a seisuga 3 907, 50 eurot; - Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlga ei ole; - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 14.09.2016.a andmetel on S. B. suhtes käimasolev üks täitemenetlus jrk Täiteasja nr 1 072/2014/296 Avamise Sissenõudja kuupäev 12.03.2014 BIGBANK AS Nõue EUR Kohtutäitur 1 961, 74 Risto Kütt Avamise Sissenõudja Nõue EUR kuupäev 13.06.2014 Intrum Justitia 387, 36 Debt Finance AG 29.04.2013 KÜ Narva nt 9 2 198, 65 Voka Kohtutäitur S. B. suhtes on peatatud kaks täitemenetlust: jrk Täiteasja nr 1 066/2014/1401 3 066/2013/119 Andrei Krek Andrei Krek S. B. suhtes on lõpetatud 4 täitemenetlust: jrk Täiteasja nr Nõue EUR Kohtutäitur 167/2013/382 Avamise Sissenõudja kuupäev 25.03.2013.a IMT Inkasso OÜ 1 793, 42 2 095/2013/1129 12.04.2013.a Juev Grupp OÜ 469, 00 3 066/2013/119 4 042/2013/830 21.01.2013.a Swedbank Liising 177, 65 AS 14.05.2013.a EMT AS 333, 24 Krista Järvet Kristel Maalman Andrei Krek Natalja Malahhova 4 Kohtutäitur Risto Küti 06.10.2016.a vastuse kohaselt on võlgniku kohustuste jääk 06.10.2016.a seisuga 441, 69 eurot, millest põhivõlg AS BIGPANK ees 344, 97 eurot ja kohtutäituri tasu 96, 72 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek ei ole aruande koostamise ajaks ajutisele pankrotihaldurile vastanud. AS BIGBANK 14.09.2016.a teatise kohaselt on S. B.l sõlmitud 14.l05.2012.a laenuleping nr 110061 /46tt ja 09.12.2011.a nr 1101061/46TT. Pärnu Maakohtu 19.12.2013.a määrusega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 2011, 74 eurot. Nõue esitati täitmiseks kohtutäitur Risto Kütile. Käesoleval hetkel on nõude suurus 423, 09 eurot. AS SEB Pank teatise kohaselt on S. B.l panga ees kohustusi kogusummas 90, 44 eurot: kaardilaenude krediidileping nr L160005003, millest tulenev kohustus 16.09.2016 seisuga on 83, 490 eurot, võlgnevused teatiste eest 5 eurot, arvelduskonto kuutasuvõlgnevus 0.90 eurot ka kiirteavitamise teenustasud 1,14 eurot. Krediidpanga Liisingu AS 14.09.2016.a teatise kohaselt on S. B. ja A. B. sõlminud laenulepingu EME-
6. Laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu ütles Krediidipanga Liisingu AS laenulepingu üles oma 08.04.2013.a kirjaga. Laenulepingust tulenev nõue on kokku 12 201, 13 eurot, millest tagastamata põhiosa 8 833, 68 eurot, tasumata intress 526, 25 eurot, tasumata viivis 2 829, 20 ja leppetrahv 12 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 17 000, 62 eurot, millest 10 008, 16 eurot on solidaarkohustus võlgniku abikaasaga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. 5.4 Ajutine haldur on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise halduri hinnangul pidada hooletut finantskäitumist, kuivõrd võlgnik on makseraskuste tekkimisel ja abikaasa sissetuleku kaotamisel võtnud endale kohustusena juurde kõrgete intressidega kiirlaene, arvestamata seejuures asjaolu, et ta ei olnud võimeline täitma juba eelnevailt olemasolevaid jooksvaid kohustusi (muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes).

1. Kohtuistungil 14.10.2016.a jäi avaldaja esindaja avalduse juurde, märkides, et ajutise halduri aruandest tulenevalt on võlgniku maksejõuetus ilmne ning pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik S. B. istungile ei ilmunud põhjendades ilmumata jätmist halva tervisliku seisundiga. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodu juurde, palus S. B. pankroti välja kuulutada. Võlgniku maksejõuetus on alaline, mida kinnitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole suutnud kommunaalteenuste võlgnevust tasuda ega oma maksevõimelisust tõendada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja pankrot välja kuulutamata.
3. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 5 Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu tuginedes pankrotiavalduse esitamisel

§-le 10 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud eeldustele, võlgnik ei ole suutnud oma olemasolevaid kohustusi täita ning võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole 1, 5 aasta jooksul saadudu nõuet rahuldada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused (sh solidaarkohustused A. B.iga) ületavad vara ning võlgnikul ei jätku vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. S. B. on menetluses möönnud makseraskusi, andnud korduvalt lubadusi võla tasumiseks ühistule, kuid ei ole seda teinud. Ka eeltoodud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul S. B. tegelikku maksejõuetust. Kuigi S. B.l on olemas püsiv sissetulek, ei ole see piisav tagamaks enda ja alaealise lapse ülalpidamine ning täitmaks kohustusi võlausaldajatele. Kohus ei pea põhjendatuks S. B. taotlust menetluse peatamiseks pooleks aastaks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 03.07.2015.a Tartu Ringkonnakohtule saadetud kirjas lubas („garanteeris“) S. B. võlgnevuse täielikult tasuda

1. aasta lõpuks (I kd tl 201). Oma lubadust võlgnik ei täitnud. Kohtul ei ole alust arvata, et S. B. poole aasta jooksul arvestades perekonna olemasolevaid täitmata kohustusi, sissetulekuid ning vara midagi olulist võla tasumiseks on suuteline ette võtma. Võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku majanduslikku seisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt mh Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19) Käesoleval juhul kohtule selliseid asjaolusid esile toodud ei ole.
4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et S. B. on püsivalt maksejõuetu ja esitatud pankrotiavaldus põhjendatud.
5. Pankrotiseaduse § 31 lg 3 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Vastavalt

§ 33

lg 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteate). 11. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31

lg 5) Martin Krupp kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid S. B. pankrotimenetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub

1. novembril 2016.a kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Kooli 2 A, Jõhvi).
2. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi. 6 Vastavalt

§ 35

lg 1 p 1, 2, 3, 6, pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

§ 35

lg 2 järgi on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Vastavalt

§ 85

lg 1 peab võlgnik kohtule, haldurile andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta.

§ 87

lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetluses osavõtu kohustust. 13. Ajutise halduri tasu Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

). Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp esitas taotluse tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. Aruande kohaselt on ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid (koostanud ja esitanud järelpärimisi, koondanud ja analüüsinud andmeid, koostanud ajutise halduri aruande). Kokku kulus halduril 9 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 90 eurot juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 810 eurot (lisandub käibemaks 20% ehk 162 eurot, koos käibemaksuga 972 eurot). Tasule lisanduvad büroo- jm kulud 49, 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu taotlus, arvestades täidetud ülesannete iseloomu, mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud eeldatavat aega, on põhjendatud osaliselt so 6 töötunni osas arvestusega 6 x 90 = 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot ja kulud 49, 75 eurot. Tasu ja kulud on kukku 697, 75 eurot. Ajutise pankrotihalduri taotlusel määrab kohus tasu ja kulud Saneerimismenetluse OÜ-le (arveldusarvele EE092200221044428799). Vastavalt

§ 150

lg 1 ja 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlausaldaja on 24.11.2014 tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7