Obsah (5)

§ 184§ 185§ 189§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4416 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtukoosseis Va

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat;

§ 185

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud;

§ 189

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta;

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisel liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6 kuud. R. Koka karistusaja alguseks loeti

1. november 2014 ning karistusaja lõpp saabub
2. mail
4. Tartu Vangla esitas
5. augustil 2016 Tartu Maakohtule materjalid R. Koka tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
6. Tartu Maakohus jättis
7. septembri 2016 määrusega R. Koka enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata. R. Koka vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega formaalsed alused on täidetud. Maakohtul ei tekkinud veendumust selles, et R. Koka karistus on oma eesmärgi käesolevaks hetkeks täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et R. Kokk ennetähtaegselt vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. R. Kokal on 24 kehtivad distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isegi rangelt kontrollitud keskkonnas on isiku käitumine normieirav ning vangistus ei ole mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Samuti tuleb negatiivse asjaoluna arvestada, et R. Kokk on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning R. Koka puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%.
8. Maakohus leidis, et R. Koka vabastamine ennetähtaegselt seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Kuigi R. Koka puhul esinevad ka mitmed positiivsed asjaolud (toetav perekond, elu- ja töökoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema vabastamist, ei kaalu need üle tema varasemat elukäiku ja ka käitumist vangistuse ajal. Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas rohkearvuline distsiplinaarkaristuste hulk viitab R. Koka riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et R. Kokal puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Määruskaebus
10. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse R. Koka kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada R. Koka taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
11. R. Kokk on teinud eelnevast elust järeldused ja kinnitab, et teeb kõik selleks, et vanglast vabanedes ei satuks uuesti kuritegelikule teele. R. Kokk pole oma kuriteo toimepanemist õigustanud ja on ausalt tegu tunnistanud ja andnud toimepandu kohta õigeid ütlusi. Tal on vanglast vabanedes pere näol olemas toetav elukeskkond, elamispind ja töökoht.
12. Kaebuse esitaja nõustub sellega, et R. Kokal on palju distsiplinaarkaristusi, ometi pole vabaduses R. Kokka iseloomustanud sellist tüüpi korrarikkumised ja konfliktsed olukorrad kaaskodanikega.
13. Kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et juba lapsepõlves on R. Kokal diagnoositud hüperkineetiline häire ning alates vanglasse sattumisest on ta vajanud psühhiaatrilist toetusravi meeleolu- ja unehäirete tõttu ning alates
14. maist 2016-
15. juunini 2016 on R. Kokk viibinud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et R. Kokal on kvartaalselt maanilised ja depressiivsed perioodid. Nimetatud asjaolud kogumis tõendavad, et R. Kokal on vaimse tervisega tõsine probleem alates vanglasse sattumisest ja ta vajab regulaarset ravi iga kord, kui terviseprobleem süveneb. Eeltoodud põhjusel on vangla ka toetanud isiku vabastamist ning leidnud, et talle peaks määrama kriminaalhoolduse meetmena ravi väljaspool vanglat.
16. R. Koka distsiplinaarrikkumised pole tingitud R. Koka üleolevast või hoolimatust suhtumisest vangla korda, vaid seda on põhjustanud isiku püsiv psüühiline haigus ja regulaarsed haiguspuhangud. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu hindamata. Kaitsjale jääb arusaamatuks olukord, kus R. Kokk viibis
17. maist 2016 –
18. juunini 2016 vangla haigla statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil, ent R. Koka suhtes fikseeriti distsiplinaarrikkumised ajal, mil ta viibis psüühiliste häirete tõttu ravil (
19. juunil 2016,
20. juunil 2016,
21. juunil 2016). Küsimusi tekitab, mil moel on põhjendatud ja ravieesmärkidega kooskõlas isikule korda puudutavate rikkumiste etteheitmine ja karistuse määramine ajal, kui ta saab statsionaarset psüühilist ravi.
22. Isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks arvestada isiku tervislikku seisundit. Vangla tingimused ei pruugi toetada kaebuse esitaja ravi piisavalt. Vangistuses osutatav raviteenus ei pruugi arvestada abivajava isiku vajadusi igakülgselt. R. Koka vabastamise kasuks räägib see, et talle pole varasemalt kohaldatud käitumiskontrolli ja rakendatud kriminaalhoolduse meetmeid. Maakohus pole põhjendanud, miks kriminaalhoolduse meetmed R. Koka suhtes kohaldamisele ei saa tulla ning millest tulenevalt leiab kohus, et need pole R. Koka suhtes piisavad vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
24. septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
25. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
26. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76

lg 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära kandnud

§ 76

lg-s 2 nõutava karistusaja, kuid ei vasta

§ 76lg-s 4 sätestatud nõuetele.

R. Koka ennetähtaegse vabastamise välistavad

§ 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Neid asjaolusid on kogumis hinnanud ka Tartu Maakohus oma

1. septembri 2016 määruses.
2. Määruskaebuse kohaselt on R. Kokk teinud eelnevast elust järeldused ja teeb kõik, et ei satuks uuesti kuritegelikule teele. Tal on olemas pere näol tugivõrgustik, elamispind ja töökoht. Ringkonnakohus nõustub, et R. Koka puhul on positiivseteks faktoriteks pere toetus, vabanemisjärgse elukoha ning töökoha olemasolu, kuid positiivse kaaluvad üles negatiivsed tegurid – distsiplinaarkaristuste rohkus (24 kehtivat distsiplinaarkaristust), varasem kriminaalne karistatus (kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas viibib teist korda). R. Kokka on mitmel korral karistatud ühiskonnaohtlike kuritegude eest – unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine, narkootilise ja psühhotroopse väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine, avaliku korra raske rikkumine ja arvutikelmus. Käesolevat karistust kannab ühiskonnaohtliku kuriteo eest (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine). Võrreldes varasema narkokuriteoga ja varasemate kuritegudega on praegune kuritegu raskem, kogused suured. Kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleem ja rahalise või majandusliku kasu saamine, soodusteguriks narkootikumide kasutamine. Maakohus on õigesti hinnanud, et R. Koka puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%, mis on väga kõrge protsent. R. Koka distsiplinaarkaristuste rohkus näitab, et R. Kokk ei ole täitnud karistuse eesmärki. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.1).
3. Määruskaebuses väidetakse, et tuleks arvesse võtta R. Koka tervislikku seisundit ning kaitsja on pidanud küsitavaks R. Koka karistamist ajal, mil R. Kokk viibis statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil (
4. mai 2016-
5. juuni 2016). Distsiplinaarrikkumised on kaitsja väitel fikseeritud
6. juunil 2016,
7. juunil 2016 ning
8. juunil
9. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on ilmselt silmas pidanud Tartu Vangla käskkirju, mis on välja antud
10. juunil 2016,
11. juunil 2016,
12. juunil
15. juuni 2016 käskkirja esimeses lõigus on viidatud
16. juuni 2016 toimunud distsiplinaarrikkumisele, ekslikult on kirjutatud 07.06., kuigi tegelik rikkumine toimus
17. mail 2016 (tl 142). Tulenevalt R. Koka isiklikust toimikust (tl 136) fikseeriti vahemikus
18. mai 2016-
19. mai 2016 10 intsidenti seoses kambri kaamera katmise ning määrimisega. Seega toimus distsiplinaarrikkumine
20. mail 2016, mitte
21. juunil 2016 ning
22. juuni 2016 käskkirjas on kirjaviga. Lisaks on
23. juuni 2016 meditsiiniosakonna vanemõde A. Schmidt on andnud meilivahetusel teada, et konsulteerides psühhiaater S. Ambrega selgus, et kinnipeetav R. Koka vaimne seisund on selline, et tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusi on mõistlik menetleda, kuna ta on adekvaatne ja saab tehtust aru (tl 143).
24. juunil 2016 koostatud Tartu Vangla käskkirja kohaselt on R. Koka suhtes koostatud 4 ettekannet (
25. mail 2016,
26. mail 2016,
27. mail 2016 ning
28. mail 2016) seoses loenduse ajal ametniku korraldusele mitteallumisel oma nime ütlemiseks. Karistuseks määrati noomitus ning kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks (tl 175-176), täitmisele pöörati
29. juulil 2016 (tl 187). Seega viibis R. Kokk distsiplinaarrikkumiste päevadel oma kambris ning ei allunud ametniku korraldusele, mistõttu oli distsiplinaarkaristus õigustatud.
30. juuni 2016 Tartu Vangla käskkirja kohaselt (millele kaitsja ilmselt viitas ekslikult kui
31. juuni 2016 distsiplinaarrikkumise fikseerimise kuupäevale) fikseeris vanglateenistuse ametnik
32. mail 2016 distsiplinaarrikkumise – R. Kokk kattis kinni kambri kaamera.
33. juuni 2016 on samuti tehtud väljatrükk meditsiiniosakonna A. Scmidti ütlustest, mille kohaselt psühhiaatri hinnangul on kinnipeetava R. Koka psüühiline seisund selline, et ta on adekvaatne ja saab aru tehtust (tl 191). Seetõttu oli distsiplinaarkaristuse kohaldamine õigustatud.
34. juunil 2016 fikseeris vanglaametnik 3 distsiplinaarrikkumist, kui R. Kokk kattis kinni kambris oleva kaamera. Vanglal on õigus kodukorra või vangistusseaduse rikkumise eest karistada kinnipeetavat (tulenevalt VangS 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas).
35. Kaitsja on määruskaebuses toonud väite, mille kohaselt tuleks isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada R. Koka tervisliku seisundiga. Vangla tingimused ei pruugi toetada R. Koka ravi piisavalt. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et üldjuhul isiku tervislik seisund ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline KrMS § 425 puhul, kuid antud juhul ei esine aluseid, miks R. Kokka peaks tervislikel põhjustel ennetähtaegselt vangistusest vabastama. Tulenevalt Tartu Vangla vastusest teabenõudele R. Koka kohtuasjas nr 1-15-4416
36. juulil 2016 on R. Kokk stabiilses psüühilises seisundis ning tunnuseid, mis viitaksid karistuse kandmise võime halvenemisele, Tartu Vangla hinnangul ei esine. Seetõttu ei esine põhjuseid, mis viitaksid R. Koka puhul psüühilise haiguse esinemisele, mille puhul ei oleks vangla poolt pakutav ravi piisav. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau