KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult 14.06.2016.a kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas teatavakstegem

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. 01.10.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade 2 vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010.a perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010.a tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse § 37 alusel. PKS § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 04.02.2016.a osaotsusega ning sellest ajast alates on lõppenud ka poolte varaühisuse varasuhe.
2. Riigikohus asus lahendi 3-2-1-156-14 p-is 10 seisukohale, et olukorras, kus ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne
3. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Kolleegium on varem avaldanud, et PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne
4. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne
5. juulit 2010 (Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 14). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes
8. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kaasomanikule, kelle omandiosa kaasomandi sel viisil jagamisel väheneb, tuleb tagada õiglane hüvitis. AÕS § 77 lg-st 2 ja 3 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks võimalikult täpselt määrama omandi väärtuse omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta (3-2-1-15-06, 3-2-1168-05, 3-2-1-70-10), et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.
9. Enne 01.7.2010.a kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega vara, mis on omandatud abielu sõlmimisest kuni abielusuhte lõppemiseni. Pooled abiellusid 16.09.2004.a ning abielu lahutati 04.02.2016.a. Hagiavalduse kohaselt kuulub ühisvarasse korteriomand aadressiga XXXX, Tallinn (registriosa nr XXXX). Korter omandati hageja poolt 09.08.2005.a asjaõiguslepinguga (tlk 5, kinnistusraamatu väljavõte). Käesoleval ajal on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korteri ainuomanik hageja. Kohus loeb kinnisasja poolte ühisvara hulka, kuivõrd see on omandatud abielu ajal ja kostja ei vaidle sellele vastu.
10. Hageja, tuginedes eksperthinnangule (tlk 6-29), hindab ühisvara väärtuseks 45 000 eurot, millest mõlemale abikaasale kuulub 50%. Kostja ei vaidle kinnisasja väärtusele vastu. Kuivõrd hageja taotleb korteriomandi jätmist kostja ainuomandisse ning PKS § 37 lg 3 järgi tuleb vara jagada võrdselt, siis oleks hagejal õigus hüvitisele summas 22 500 eurot (45 000 eurot / 2).
11. Poolte ühisvara hulka kuulub ka kohustusi. Kohtuni on toodud, et poolte ja Swedbank AS-i vahel on sõlmitud laenuleping nr XXXX korteriomandi ostmiseks ning seisuga 27.01.2016.a moodustab tagastamata laenusumma 22 811,39 eurot (tlk 111, Swedbank AS tõend). Hageja taotleb laenulepingust tulenevate kohustuste jagamist selliselt, et lepingust tulenevad kohustused jääksid ainuisikuliselt kostja kanda. Kostja hageja nõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. Kuivõrd tegemist on poolte ühisvara hulka kuuluva kohustusega, on kummagi poole osa täitmata kohustustest 11 405,69 eurot (22 811,39 eurot / 2). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele rahaline hüvitis 11 094,31 eurot (22 500 – 11 405,69). 3
12. Seega leiab kohus, et hagi tuleb ühisvara jagamise nõude osas rahuldada. XXXX ja XXXX ühisvaraks olev korteriomand aadressiga XXXX, Tallinn (registriosa nr XXXX) tuleb jagada selliselt, et see jääb XXXX ainuomandisse. XXXX annab nõusoleku vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab XXXX ainuisikuliselt. 13.

§ 445

lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on avaldanud nõusolekut hagi rahuldamisel tasuda väljamõistetav summa maksegraafiku alusel selliselt, et igakuine kostja makse hagejale oleks 50 eurot. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata.

§ 445

lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Kostja taotlus maksegraafiku osas lükkab otsuse täitmise tähtaja edasi aastatepikkuseks tähtajaks. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning kostja poolt soovitud otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole. Seetõttu tuleb XXXX mõista XXXX kasuks välja rahaline hüvitis enamsaadud vara arvelt summas 11 094,31 eurot. 14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine 15. Vastavalt

§ 164lg-le 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-12-07 avaldatud seisukohast, tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 4