← Eesti

2-16-104965/8

Obsah (14)§ 142§ 187§ 178§ 407§ 444§ 436§ 438§ 367§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 23.septembril 2016 Võru kohtumaja Hagi ese C

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Creditreform Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi I. D. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt võttis kostja 06.05.2013 vastava laenutaotlusega Ferratum Estonia OÜ-lt laenu summas 190 eurot. Kostja kohustus 06.05.2013 väljastatud laenu 190 eurot tagastama hiljemalt 05.06.
  2. Kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.
  3. Hagejal on vastavalt Üldtingimuste p-le 8.2 õigus nõuda kostjalt viivist 8% aastas ehk 0,02% tasumata summast päevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja arvestab viivist alates 06.06.2013 kuni 17.05.2016 summas 40,93 eurot. Hageja taotleb välja mõista kostjalt laenusumma 190 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 40,93 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist 69,29 eurot ning viivis põhinõudelt alates 18.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,02% tasumata summalt päevas.
  4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 05.07.
  5. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles 2

(5)hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et nõude loovutaja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli nõude loovutajaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 06.05.2013 sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud laenulepingu üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 4. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 69, 29 eurot, millest 20 eurot on Ferratum Eesti OÜ poolt kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja eest kahjuhüvitis (2x10 eurot) ning 49,29 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. 3

(5)Üldtingimuste p 8.3 järgi laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 13.06.2013 ja 07.08.
  1. Üldtingimuste p 8.7 kohaselt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmise kulud, sh hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandjale sissenõudmisteenuse tellimusega. 21.01.2014 algatas Ferratum Eesti OÜ soovil hageja kostja suhtes inkassomenetluse, mille algatamise tasu oli 49,29 euro. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 10 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööajale ja tööajale ning asjaolu, et meeldetuletuskirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Kohtu hinnangul on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjaliku teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja üldtingimuste järgi. Samuti on kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste p 8.7 VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles laenutaotleja nõustub vastuvaidlematult tasuma kõik võlgnevuse sissenõudmiskulud. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks esitanud kohtule 21.01.2014 kostjale saadetud nõudekirja. Antud juhul on laenu võetud 190 eurot ja võla sissenõudmiskulu on 69,29 eurot, mida arvestades nõude suurust ei saa pidada mõistlikuks. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 30 eurot, mis hõlmab nii meeldetuletuskirjade saatmise kui ka muud võla sissenõudmisega seotud kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 30 eurot; ülejäänud 39, 29 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 260,93 euro ulatuses, millest 190 euro on põhinõue; 30 eurot võla sissenõudmise kulu; seisuga 17.05.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 40,93 eurot, millele lisanduvad

§ 367

alusel viivis 0,02% päevas tasumata põhinõudelt alates 18.05.2016 kuni põhinõude, so 190 euro täitmiseni, kuid mitte enam kui 149,07 eurot. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 7.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 315,42 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 276,13 eurot, jätab kohus menetluskulud 88 % ulatuses kostja ning 12 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 220 eurot (ilma käibemaksuta). 4

(5)

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 135 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 118,80 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 118,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.