1-16-7415/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7415 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Jefimov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2016 otsus muutmata.
5. Süüdimõistetu Sergei Jefimovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 16.09.2016 otsusega tunnistati Sergei Jefimov lühimenetluses süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 4 kuud vangistust Viru Maakohtu 10.09.2015 otsusega mõistetud karistus 2 aastat ja 2 kuud ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha kantud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.06.
7. VÕS § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti S. Jefimovilt välja tsiviilhagide katteks Viru Vangla kasuks 414,62 eurot ja Riigi Kinnisvara AS kasuks 683,53 eurot. 1.
8. Kohtuotsusega mõisteti S. Jefimovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha 645 eurot ning kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 555,36 eurot, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.
9. Süüdimõistetu S. Jefimov esitas Viru Maakohtu 16.09.2016 otsuse peale määruskaebuse, milles taotleb väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist või nende võimalikult suures ulatuses vähendamist. Kaebuse esitaja toob välja, et kuna tal ei ole sissetulekut ja ta ei käi hetkel tööl, siis tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. 1 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest.
11. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub praegusel juhul nii alus kui ka võimalus menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks. Kuna kogu ulatuses, s.o nii sundraha kui kaitsjatasu osas, ei ole võimalik menetluskulusid riigi kanda jätta, analüüsib ringkonnakohus, kas menetluskulud võiks jätta riigi kanda osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda siis, kui nende hüvitamine käib süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib kahjustada tema taasühiskonnastumist. S. Jefimov on üksnes välja toonud, et tal puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, mistõttu tal ei ole võimalust menetluskulusid maksta. Üksnes asjaolu, et isikul puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, ei ole aluseks osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Ei ole välistatud, et isikul on muu vara, mille arvelt on võimalik hüvitada menetluskulud. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Jefimovi puhul on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Sellest saab järeldada, et S. Jefimov on teadlik, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Maakohtu istungil prokurör taotles S. Jefimovilt sundraha ja menetluskulude väljamõistmist ning S. Jefimov ei ole neile vastu vaielnud (lk 121). Samuti puudub maakohtul iseseisvalt kohustus välja selgitada süüdistatava majanduslikku olukorda ja ka käesoleval ajal ei ole uusi asjaolusid, mis tingiks menetluskulude vähendamist. Lisaks sellele on Viru Maakohtu 16.09.2016 otsusest näha, et maakohus on S. Jefimovile menetluskulude tasumiseks aega andnud 12 kuud ehk menetluskulude tasumiseks on isikule antud KrMS § 180 lg 3 alusel maksimaalne seadusest tulenev tähtaeg. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
12. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus S. Jefimovi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 16.09.2016 otsuse muutmata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 2